2-25-119279/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helvia Räägel

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-119279

Menetlustoiming

Maksekäsu tegemine, avalduse menetlusse võtmisest

keeldumine

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA maksekäsu

kiirmenetluse avaldus L J vastu 70 euro nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (hageja): Osaühing EUROPARK ESTONIA

(registrikood 10811490), lepinguline esindaja: G R (e-post

xxx)

Võlgnik (kostja): L J (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON:

1. Teha L Je (J) poolt tsiviilasja nr 2-25-119279 maksekäsu kiirmenetluses tunnustatud

nõude osas maksekäsk.

2. Välja mõista L Jelt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 17.05.2024

leppetrahvist nr xxx tulenev võlg 55 eurot.

3. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud 79% ulatuses L Je ja 21% ulatuses Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kanda.

4. Määrata maksekäsu kiirmenetluses Osaühingu EUROPARK ESTONIA

menetluskulude suuruseks 85 eurot ja mõista vastavalt menetluskulude jaotusele L

Jelt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja 67,15 eurot.

5. Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi sissenõudekulude osas (15 eurot)

L Je vastu menetlusse võtmisest.

6. Hagimenetluse menetluskulud jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.

Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata hüvitamisele kuuluvate

kulude puudumise tõttu.

7. Maksekäsk kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist

määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 31.07.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse L Je (J, kostja) vastu. Pärnu Maakohus tegi kostjale

05.08.2025 makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.08.2025 kättetoimetamisportaali kaudu.

2. Kostja esitas 13.08.2025 nõudele vastuväite. Vastuväites tunnustas kostja nõuet osaliselt

(põhisumma ulatuses, 55 eurot) ja märkis, et on valmis selle tasuma. Menetluskulusid kostja ei

tunnista, kuna algset trahviteadet ei ole talle kätte toimetatud viisil, mis oleks andnud reaalse

võimaluse õigeaegselt tasuda.

3. Kohus lõpetas 21.08.2025 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis avalduse

22.08.2025 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva

jooksul. Määrus edastati hagejale elektronposti teel (xxx) ja loeti kättetoimetatuks 28.08.2025.

Hagejale määratud tähtaeg lõppes 11.09.2025. Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole

hagiavaldust esitatud ega täiendavat riigilõivu tasutud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksekäsk

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 1 kohaselt annab

makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu

kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui võlgnik esitab

õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi

vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.

5. TsMS § 487 lg 11 kohaselt kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites

tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena

maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas

asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses TsMS § 487 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu

kohaselt.

6. Kuna võlgnik on tunnustanud nõuet osaliselt (põhinõuet summas 55 eurot, dtl 14), teeb

kohus TsMS § 487 lg 11 alusel määrusena maksekäsu põhinõude 55 eurot L Jelt Osaühingu

EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudmiseks.

7. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene

teisiti. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude

jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata.

8. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot. Kohus on seisukohal,

et kuna kostja tunnistas nõuet osaliselt, tuleb seda arvestada ka menetluskulude (käesoleval juhul

kokku 65 + 20 eurot) väljamõistmisel. Kohtu arvates tuleb ka siin arvestada TsMS §-s 163

sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jaotada

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seetõttu on põhjendatud menetluskulud

välja mõista võrdeliselt nõude tunnustatud osaga, s.o 79% ulatuses (55 / 70 x100). Eeltoodust

tulenevalt jäävad maksekäsu kiirmenetluse kulud võlgniku kanda 67,15 euro (79% x 85 eurot)

ulatuses.

9. TsMS § 489 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu

kättetoimetamisest võlgnikule.

10. TsMS § 489¹ lg 1 alusel võib võlgnik käesoleva maksekäsu peale esitada määruskaebuse.

Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt TsMS § 4891 lg-st 2 võib määruskaebus maksekäsule

tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda

kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2)

võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu;

3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu

kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on

selgelt põhjendamatu. TsMS § 4891 lõige 21 kohaselt võib maksekäsu peale võlgniku seaduslik

esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest

arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli

olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele

TsMS § 4891 lõikes 2 nimetatud asjaoludest.

Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

11. TsMS § 487 lg 1 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab

avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva

jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Korteriomandi ja

kaasomandi asjas nõutakse nõude põhjendust ka asja edasi menetlemisel hagita menetluses.

TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus

määrusega hagi menetlusse võtmast. Samuti sätestab TsMS § 3401 lg 2, et kui kohtu määratud

tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja

tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

12. Kohus kohustas avaldajat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude põhjenduse

hagile ettenähtud vormis esitamise tähtpäev saabus 11.09.2025. Avaldaja kohtu määratud

tähtpäevaks nõude põhjendust hagile ettenähtud vormis ei esitanud.

13. Samuti ei ole avaldaja tasunud piisavalt riigilõivu, mis on TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi hagi

menetlusse võtmisest keeldumise alus.

14. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad

puudused (nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ja täiendava

riigilõivu tasumata jätmine) takistavad kohtul hagi lahendamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta

hagi sissenõudmiskulude (15 eurot) osas menetlusse võtmata.

15. TsMS § 172 lg 9 alusel kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene

teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. TsMS § 168 lg

1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle. Seoses sissenõudmiskulude nõude osas avalduse menetlusse võtmisest

keeldumisega jäävad hagimenetluse menetluskulud seega avaldaja (hageja) kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kuna

kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud ega kostjalt seisukohta küsinud ning maksekäsu

kiirmenetluses esitas kostja vastuväite ilma lepingulise esindajata, siis ei ole kostjal hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

16. Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise määruse peale saab TsMS § 3401 lg 2 alusel

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik