2-25-15652/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15652

Tsiviilasi

X.I hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 084/2025/4284 ja avaldus suhtluskorra

muutmiseks

Menetlustoiming

Avalduste eraldamine; hagi menetlusse võtmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.I (isikukood XXX, e-post XXX)

Kostja: A.Q (isikukood XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Menetleda tsiviilasjas nr 2-25-15652 X.I hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284.

2. Eraldada tsiviilasjast nr 2-25-15652 X.I avaldus suhtluskorra muutmiseks ja jagada

see vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaanile.

3. Jätta X.I hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2025/4284

menetlusse võtmata.

4. Jätta menetluskulud X.I kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

5. Määrus saata teadmiseks hagejale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale saab esitada määruskaebuse hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA HAGEJA TAOTLUSED

1. X.I esitas 21.09.2025. a Tartu Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 084/2025/4284 ja jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra

muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib X.I A.Q avalduse alusel alustatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamist ja vanemate suunamist kompromissile otsustamaks laste K. E. X.I ja J. X.I

viibimine vanemate juures arvestades nende heaolu või uue suhtluskorra määramist.

Alates 31.07.2024. a tehtud kohtuotsusest on otsuse aluseks olnud asjaolud oluliselt

muutunud, mis mõjutavad K. E. X.I vaimset tervist tõsisel määral.

2. Viidatud kohtulahendi alusel on A.Q avalduse alusel kohtutäitur Oksana Kutšmei

algatanud täiteasja nr 084/2025/4284, sest kohtulahendis märgitud ajal ei olnud K. E.

nõus A.Q juurde minema. K. E. keedumine tuli üllatusena ka hagejale. Isa mõistab

täielikult, et kohtumäärust tuleb täita ja suhtluskord on määratud sel hetkel olnud parima

teadmise juures. Täiendav veenmine last ümber mõtlema ei pannud, samuti ei pannud last

ümber mõtlema isa veenmine peale 12.08.2025. a toimunud pereteraapiat. Hageja ei saa

kasutada K. E. ema juurde viimiseks füüsilist jõudu. Lapse jõuga ema juurde viimine ei

oleks mõistlik ning võib mõjuda lapse vaimsele tervisele väga raskelt. Hageja on teinud

A.Q-le erinevaid ettepanekuid, sh suhtluskorra muutmiseks, kuid A.Q ei ole sellega

nõustunud

Isa ei soovi muuta kohtu 31.07.2024. a määruses 2-24-7610 kinnitatud ema õigust laste

elukoha määramisel, samuti ei soovi isa muuta koolivaheaegade ja pühade osas määratud

suhtluskorda. Samas on vajalik koolinädalatel oleva suhtluskorra muutmine mõlema

lapse osas. Senise suhtluskorra osas on ema korduvalt jätnud määruse J. X.I osas

täitmata, näiteks kui J. osaleb laupäeviti võistlusel, siis peale võistlust teda isa juurde ei

tooda. Kuigi kui võistlus laupäeval peale lõunat lõpeb, saaks laps isa juures olla

pühapäeva õhtuni.

3. Arvestades muutnud olukorda, teeb isa ettepaneku ema poolt alustatud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks ja kohtu poolt ema ja isa suunamist kokkuleppe saavutamisele

suhtluskorra muutmiseks, mis lähtub eelkõige laste huvidest või suhtluskorra muutmiseks

kohtu poolt nii, et lapsed viibivad koolinädalatel koos võrdse aja kummagi vanema juures

seitsme päeva kaupa. Viibimiskoha määramisel teeb isa ettepaneku laste viibimiseks

paaris nädalatel tema juures ja paaritutel nädalatel ema juures. Laste üleandmine toimuks

endiselt pühapäeviti kell 19:00 selle vanema poolt, kelle juures lapsed viibivad.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Nõuete eraldamine

4. Kohus tuvastas, et Tartu Maakohtu 31.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-7610

(jõustunud 04.09.2024) on mh määratud kindlaks X.I ja laste K. E. X.I ja J. X.I

suhtlemise kord. Ka tuvastas kohus, et sissenõudja A.Q on esitanud 10.09.2025

kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks, kus

täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 31.07.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-24-7610.

Kohtutäitur on alustanud menetlust täiteasjas 084/2025/4284.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 375 lg 1 järgi võib kohus, kui ta leiab, et

ühes avalduses esitatud nõuete eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või

lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, määrusega

eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks.

6. X.I on esitanud kaks erinevat nõuet: 1) tunnistada jõustunud kohtulahendi alusel

läbiviidav täitemenetlus lubamatuks; 2) muuta jõustunud kohtulahendist tulenevat

suhtluskorda.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue tuleb läbi vaadata hagimenetluses

(täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221), suhtluskorra muutmine aga hagita menetluses

(TsMS § 550 lg 1 p 2). Kuna esitatud nõuete menetlemise protseduur on oluliselt erinev,

on kohus seisukohal, et nõuded tuleb nende kiiremaks ja lihtsamaks läbivaatamiseks

eraldada.

Tsiviilasjast nr 2-25-15652 tuleb iseseisvaks menetluseks eraldada X.I avaldus

suhtluskorra muutmiseks. Eraldatud menetlus tuleb jagada vastavalt Tartu Maakohtu

tööjaotusplaanile.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmise otsustamine

7. TMS § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu.

X.I on tuginenud sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel väitele, et 31.07.2024

kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud muutunud ning lapse huvidega ei ole

kooskõlas lapse ema juurde minemiseks sundimine. Vajalik on suhtluskorda muuta kas

vanemate kokkuleppel või kohtu poolt.

Kohus nõustub, et kui asjaolud on suhtluskorra määramise osas lahendi tegemise ajaga

võrreldes muutunud, võib lapse huvides olla kohtu määratud suhtluskorra muutmine.

Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2 kohaselt kohus muudab varem tehtud lahendi, kui

seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.

Samas aga ei ole see eesmärk (laste huvidele vastava suhtluskorra vanemate vahel

kokkuleppimine või kohtu poolt määramine) kohtu hinnangul saavutatav läbi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse

kõrvaldamine eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Riigikohus on selgitanud, et erandjuhtudel on võimalik tunnistada sundtäitmine

lubamatuks ka TMS § 221 lg-s 1 nimetamata asjaoludel. Suhtluskorra muutmise võimalik

vajadus kohtu arvates selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole, arvestades eelnevalt

märgituga, mille kohaselt tuleb suhtluskorra vaidlus lahendada asjakohases hagita

menetluses, mitte sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetluses.

Kohtutäiturile on esitatud kehtiv täitedokument, mille sundtäitmiseks on kohtutäitur

menetlust alustanud. X.I ei ole vaidlustanud, et laps ei läinud suhtluskorras kindlaks

määratud ajal ema juurde. Seda, kas täitedokumendiks olev kohtulahend vastab jätkuvalt

lapse huvidele, on esmajoones võimalik kontrollida suhtluskorra muutmise menetluses.

Kuni viidatud lahendit ei ole muudetud, on tegemist kehtiva täitedokumendiga, mille

alusel on sissenõudjal õigus taotleda täitemenetluse algatamist.

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata mh siis, kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole X.I taotletavat eesmärki antud juhul võimalik

saavutada, jätab kohus hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

084/2025/4284 menetlusse võtmata.

9. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hagimenetlusega seotud kulud hageja enda kanda.

Kuna menetluses on osalenud vaid X.I, puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad

menetluskulud.

10. Hagimaterjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 15 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2

alusel on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamiseks

tuleb kohtule esitada taotlus, milles tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada

ja konto omaniku nimi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin