2-23-3854/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

OSALISELT ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse avaldamise aeg ja koht

23. september 2025, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-3854

Tsiviilasi

Kaval kala OÜ hagi ES Autod OÜ vastu võlgnevuse

saamiseks

Tsiviilasja hind

1 419,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kaval kala OÜ (registrikood 14651468: asukoht

Veerme tn 35, 11625 Tallinn, Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts (e-post

xxx)

Kostja: ES Autod OÜ (registrikood 16045536: asukoht

Lepa põik 2, Loo alevik, 74201 Jõelähtme vald, Harju

maakond, e-post info@esautod.ee)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada Kaval kala OÜ hagi ES Autod OÜ vastu 1 267,70 euro ja viivise saamiseks.

2. Mõista kostjalt ES Autod OÜ-lt hageja Kaval kala OÜ kasuks välja 1 660,39 eurot so

põhivõlg 1267,70 (1 260+7,70 eurot) eurot ja viivis ajavahemiku 20.01.2023 kuni

23.09.2025 eest summas 392,69 eurot.

3. Mõista kostjalt ES Autod OÜ-lt hageja Kaval kala OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (1

267,70 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.09.2025 kuni

kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

4. Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks osas, millega mõisteti kostjalt ES

Autod OÜ-lt hageja Kaval kala OÜ kasuks välja võlg summas 1 260 eurot.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud ES Autod OÜ kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista ES Autod OÜ-

lt hageja Kaval kala OÜ kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv

280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 729,17 eurot, kokku 1 009,17 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal ES Autod OÜ tasuda hagejale

Kaval kala OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist..

Hageja nõue ja hagi asjaolud

1. Kaval kala OÜ esitas 10.03.2023 Harju Maakohtule hagi ES Autod OÜ vastu ostuhinna

tagastamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt Hageja ja kostja

sõlmisid 17.01.2023. a ostu-müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis Citroen C5 reg nr

XXX ja hageja tasus arve 387 alusel 1 260 eurot. Tehingu aluseks olnud müüjapoolne kauba

kirjeldus: „Pakkuda tehniliselt ja visuaalselt heas korras diisel auto! Tsingitud kere ehk

rooste puudub! Ülipehme vedrustus toimib ilusti(pilt lisatud kus auto on all ning üleval

asendis) veermik ei kolise ,mootor on jõuline ja töötab ilusti, automaatkastiga probleeme ei

ole(hooldatud auto) Kärukonks, elektrilised istmed, istmesoojendused, sport režiim,

õhkvedrustus+ hea kliirens. Ülevaatus on kehtiv kuni 06.2023 Vigadeks võib välja tuua 1

puudolev tulepesuri kate(alvadis 4 eurot) ning istmeid võiks veidi puhtamaks teha kui see on

häiriv, muidu auto on heas korras ning istu ja sõida seisukorras.“

2. Sõidukil ilmnesid vead kohe peale sõiduki müügiplatsilt ära viimist, alla 50 km läbimist,

probleem käigukastiga ning armatuuris süttis mootorituli, mootor ei soojenenud ning salong

oli külm, paremal ees pöörates rooli, miski ragises. Hageja esitas e-posti teel lepingust

taganemise nõude esmakordselt 17.01.2023 kell 17:52, teist korda 18. jaanuar 2023 kell

13:17, mille alusel taganes lepingust ja tagastas sõiduki. Kostja vastas 18. jaanuar 2023 kell

14:39, et „Meie juures oleval auto selliseid vigu polnud tuvastatud. Soovitame üle vaadata

vigu töökojas. Oleme nõus auto tagasi osta 885 euroga.“ Sõiduk tagastati 19.01.2023.

Sõiduki võtmed saadeti postiga ning sõiduki võtmed on kätte toimetatud 20.01.2023 kuna

müüja keeldus asja tagasi võtmast. Käesolevaga esitab hageja põhinõude 1260 eurot, kahju

hüvitamise nõude 7,70 eurot (käibemaksuga) ning viivisenõude alates 19.01.2023. a kuni

hagi esitamiseni 10.03.2023, mis on 18,23 eurot ja viivise nõude alates hagi esitamisest kuni

võlgnevuse kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

3. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja avaldas, et on nõus ostma auto Citroen C5

registreerimisnumbriga XXX tagasi ja maksma ostjale täissummas auto hinna (1 260 EUR)

tagasi, ehk võtta vastu ostulepingust taganemist. ES Autod OÜ pole nõus katma lisakulusid

menetluse esitamise eest ega õigusabi kulusid. Samuti nõuab kostja hageja käest parkimise

eest maksmist, kuna auto oli tagastatud eramaale ning jäetud seisma lukkustatud. Parkimise

eest nõuab kostja 1,5 EUR/päev kuni Kaval Kala OÜ ilmub kohale tagasi lepingut alla

kirjutama.

Kohtu põhjendused

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

5. Käesoleva asja hind on 1 419,04 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb

kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel

on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

6. Pooled ei vaidle selle üle, et :



Hageja Kaval kala OÜ ja kostja ES Autod OÜ sõlmisid 17.01.2023 müügilepingu, mille

esemeks oli sõiduk Citroen C5 reg nr XXX, mille müügihind oli 1 260 eurot (dtl 8-10).



Hageja esitas 18.01.2023 kostjale lepingust taganemise avalduse põhjusel, et auto ei

vastanud kirjeldusele. Automaatkasti käikude vahetamisel käib autost väga tugev löök

läbi. Lisaks on esmasel vaatlusel täiesti läbi salongi ventilaator (dtl 25).



Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on sõiduki kostjale tagastanud ning on tagastanud

kulleriga ka sõiduki võtme (dtl 15).



Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine

lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lõike 2 p

1-3 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel

samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise

lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult

või raske hooletuse tõttu. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s

111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

8. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele,

eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad

vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 järgi asi ei vasta

muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 1

esimese lause kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

9. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15: „… müügilepingu puhul ei ole müüja

vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest

kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja

vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja

puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr

3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal

puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat

kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ja ostja on teatanud puudusest

müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama,

v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja

tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või

pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)“.

10. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasutu tagastamist summas 1 260 eurot. Kostja selles

osas hagile vastu vaielnud ei ole. Kostja ei ole esile toonud, et tegelikkuses neid puudusi,

millele hageja taganemisavalduses tugines ei esinenud. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et

hageja on sõiduki ja võtmed kostjale tagastanud. Kostja on hagivastuses olnud nõus

müügilepingust taganemisega ja on avaldanud ka nõusolekut hagejale müügihinna

tagastamiseks. Kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et kostja oleks vastava kohustuse

käesolevaks ajaks vabatahtlikult täitnud, mõistab kohus kostjalt välja põhinõudena 1 260

eurot.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista lisaks müügihinna tagastamisele kostjalt välja mõista

kostja tegevusest tingitult tekkinud kahju hüvitiseks 7,70 eurot, millele lisandub viivis.

Hagejal tekkis vastav kahju seoses kulleriteenuse abil kostjale sõiduki võtme tagastamisega,

kuivõrd kostja ei olnud nõus vabatahtlikult sõidukit vastu võtma.

12. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitada. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib

võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik

vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib

kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS §

127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

13. Kuivõrd hageja taganes müügilepingust põhjusel, et kostja müüs hagejale olulise puudusega

sõiduki, leiab kohus, et lepingust taganemisega seotud kulud tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Kui kostja oleks lepingueseme seisundi kohta avaldanud hagejale õigeid andmeid, ei oleks

hageja otsustanud just selle sõiduki soetamise kasuks ega pidanuks hiljem müügilepingust

taganema (VÕS § 127 lg 4). Samuti ei oleks kulu tekkinud, kui kostja oleks nõus tagastatud

sõiduki vastu võtma. Kohus leiab, et sõiduki võtmete tagastamise kulu tuleb kostjalt välja

mõista. Tegemist on lepingu rikkumisega tekitatud kahjuga (VÕS § 115 lõike 1 alusel).

Lepingust taganemisel tagastatakse küll üleantud sooritused, kuid leping kui selline kehtis

kuni taganemisavalduseni (leping ei kao ega ole algusest peale kehtetu või toimetu) ja

taganenud pool saab nõuda üleantu tagastamise (või selle väärtuse hüvitamise) kõrval

positiivse huvi hüvitamist, millega ta seatakse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane

sellele, kui leping oleks täidetud (VÕS § 127 lõige 1). Ilma kostjapoolse lepingu rikkumiseta

ei oleks hageja pidanud eelpoolnimetatud kulusid kandma. Seega tuleb kostjalt vastavad

kulud hageja kasuks välja mõista.

14. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest

tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st

see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene

lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude

hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

15. Hageja nõudis esitatud hagis ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates

20.10.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Hageja on sõiduki kostjale tagastanud 19.01.2023,

sõiduki võti on kostjale üle antud 20.01.2023. VÕS § 113 lg 3 järgi, kui isikule tuleb

hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest.

Seega tuleb kostjalt viivis välja mõista alates 20.01.2023.

16. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1 260 eurot, sõiduki

tagastamisest tekkinud kulu summas 7,70 eurot, viivis võlasummalt 1 267,70 eurot VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.01.2023 kuni kohtulahendi tegemise

kuupäevani summas 392,69 eurot ja alates 24.09.2025 kuni võla täieliku tasumiseni kuid

mitte üle põhivõla suuruse.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

18. Kostja avaldas vastuses hagile, et nõuab kostja hageja käest parkimise eest maksmist, kuna

auto oli tagastatud eramaale ning jäetud seisma lukkustatud. Parkimise eest nõuab kostja 1,5

EUR/päev kuni Kaval Kala OÜ ilmub kohale tagasi lepingut alla kirjutama. Kohus selgitas

13.03.2025 selgituskirjas, et sellisel kujul ei ole kostja nõue sellisel kujul asjakohane. Kohus

selgitas, et kui kostjal on hageja vastu mingi nõue, tuleb see kohtule esitada vastuhagina või

protsessuaalse tasaarvestusavaldusena, tasudes vastuhagilt riigilõivu ja tuues ühtlasi esile

kostjal hageja vastu oleva nõude aluseks olevad asjaolud ja lisada tema nõuet kinnitavad

tõendid. Kostja oma nõuet ei täpsustanud ega selgitanud. Ka käesoleva aja seisuga kostja

selgitanud midagi ei ole. Kohus jätab selle nõude tähelepanuta.

19. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus omaks võtnud, et tal on

kohustus tagastada hagejale lepingu alusel saadud 1 260 eurot. Seega tuleb lahend selles

osas tunnistada viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu

hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on

tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

22. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1009,17

eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt riigilõivu väljamõistmist summas 280 eurot ja

juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 lepingulise esindaja kulu 729,17 eurot, arvestades käesoleva

tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Lepingulise esindaja tunnitasu 104,17 eurot (ilma

käibemaksuta) ei ületa keskmisi turuhindasid. Lepingulisel esindajal on kulunud toimingute

tegemisele 6 tundi, mida kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks. Lepingulise esindaja kulud

mõistab kohus välja koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei

saa ta käibemaksu tagasi arvestada.

23. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

Kohtunik