3-25-2063/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

23.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2063

Haldusasi

G.K kaebus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kohustamiseks

tagama kaebajale määratud ultraheliuuring

Menetlusosalised

Kaebaja – G.K

Vastustaja – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2063 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

2. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.K (kaebaja) esitas 18.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on

Tallinna Vangla ignoreerinud kaebaja süvenenud terviseprobleemi juba kaks aastat ning vangla

administratsioon ja meedikud soovivad tekitada kaebajale pöördumatut ajukahjustust. Tema

pöördumistele ei vastata ning määratud ultraheliuuringut talle ei võimaldata.

2. Tallinna Halduskohus palus 26.06.2025 kohtunõudega Tallinna Vanglal täpsustada kaebuse

aluseks olevaid asjaolusid ning esitada asjaomased haldusmenetluse dokumendid.

3. Tallinna Vangla esitas 16.07.2025 Tallinna Halduskohtule vastuse, milles toob välja, et

kaebuse eesmärgiks on tervishoiuteenuse edaspidine saamine, mistõttu on haldusasjas

vastustajaks üldjuhul AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Vanglal puudub kompetents hinnata

osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti. Siiski märgib vangla, et arvestades kaebaja tervisekaardi

väljavõtet, aga ka kaebaja pöördumistega ja nende lahendustega tutvumise järgselt ei nähtu

tervishoiuteenuse osutamata jätmist või selle ilmaselget mittekvaliteetset osutamist. Vangla

toob välja, kaebajale on arstiabi tagatud, sh on tema vastavad pöördumised edastatud

tervishoiuteenuseosutajale ja ravimitega seotud pöördumiste osas on vangla selgitusi jaganud.

Vangla märkis, et vangiregistri kasutajaõiguste piirangute tõttu võib olla tervishoiutöötajatele

nähtav rohkem pöördumisi. Samuti ei ole vanglale teada need pöördumised, mis on esitatud

otse tervishoiuteenuse osutajale.

4. Tallinna Halduskohus palus 22.07.2025 kohtunõudega AS Lääne-Tallinna Keskhaiglal

täpsustada kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, sh selgitada kaebaja pöördumiste lahendamist,

üldist arstiabi kättesaadavust ja ultraheliuuringule saamist.

5. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla (haigla) teatas 29.07.2025 kohtule, et kaebaja on

registreeritud perearsti vastuvõtule. Perearst on lähtuvalt isiku vaevustest, terviseseisundist ja

eelnevast haigusloost määranud täiendavad uuringud ning analüüsid. Haigla esitas kohtule

kaebaja pöördumised ja vastuse, mis on registreeritud haigla dokumendihaldussüsteemis.

Tallinna Vangla dokumendihaldusteenistuse poolt registreeritud pöördumised vangiregistris on

suunatud täitmiseks üksuse õele, neile kirjalikult vastatud ei ole, kuid õe poolt on vastavalt

pöördumise sisule vastatud isikule suuliselt. Kaebaja on saanud arsti poolt määratud ravi ja ta

on registreeritud perearsti poolt suunatud uuringule 04.08.2025.

6. Tallinna Halduskohus palus 08.09.2025 kohtunõudega kaebajal täpsustada, kas kohus on

saanud kaebuse esitamise eesmärgist ja et kaebaja eesmärgiks saada vajalikku arstiabi seoses

kaebaja ägestunud terviseprobleemiga, st saada ultraheliuuringule. Kohus selgitas, et kui kohus

on mõistnud kaebuse esitamise eesmärki õigesti, siis on kaebaja saavutanud kaebus eesmärgi

ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks. Kohus selgitas kaebajale menetluse

lõpetamise tagajärgi ning palus kaebajal esitada seisukoht menetluse lõpetamise osas. Sama

kohtunõudega palus kohus haiglal täpsustada, kas kaebajale ultraheliuuring teostati ning kas

kaebajale uuringu tulemusi selgitati ning kas kaebajale on määratud tema tervisprobleemi

lahendamiseks edasine ravi. Kohus palus kohtunõudele vastata hiljemalt 11.09.2025.

7. Haigla teatas 10.09.2025 kohtule, et kaebaja oli registreeritud korduvalt ultraheliuuringule,

millest isik keeldus. Tervisekaardi andmete põhjal viibis kaebaja 08.09.2025 ultraheliuuringul.

Uuringu läbi viinud arst on patsienti nõustanud ja selgitanud uuringu tulemusi. Kaebaja on

registreeritud edasise ravi määramiseks perearsti vastuvõtule 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtule

42. nädalal.

8. Kaebaja sai Tallinna Halduskohtu 08.09.2025 kohtunõude kätte 10.09.2025, ent kaebaja

kohtu määratud tähtajaks kohtule ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 3 alusel korraldab tervishoiuteenuste osutamise

kinnipeetavale Tervisekassa, kuid tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja

vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele

(VangS § 52 lg 1). Tervishoiutöötaja on pidevalt kohustatud kinnipeetava terviseseisundit

jälgima, ravima vanglas olevate võimaluste piires ning suunama ravile asjakohase eriarstiabi

osutaja juurde (VangS § 52 lg 3 ja § 53 lg 2) ning kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse

vältimatu abi kättesaadavus (VangS § 53 lg 1). Vastavalt VangS § 49 lg-le 4 kehtestatud

määruse „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuste osutamise korraldamine“ § 1 lg-le 1

korraldab tervishoiuteenuste osutamise vanglas Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise lepingu

ravikindlustuse seaduse tähenduses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lg 1 alusel

kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Tallinna Vanglas osutab tervishoiuteenust

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, kes omakorda vastutab vanglas teenust osutavate

tervishoiutöötajate tegevuse eest VangS § 52 lg 2 mõistes. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et käesolevas haldusasjas tuleb pidada vastustajaks AS Lääne-Tallinna Keskhaiglat.

10. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, mille kohaselt on kaebaja süvenevat

terviseprobleemi ignoreeritud, tema pöördumistele seoses terviseprobleemiga ei vastata ning

kaebajale ei võimaldata talle määratud uuringut. Kaebaja esitatud kaebusest saab kohus aru

selliselt, et kaebaja soovib saada arstiabi tema süvenenud terviseprobleemiga seonduvalt.

Kaebaja kaebuse põhiliseks eesmärgiks on saada talle määratud ultraheliuuringule. Kohus andis

kaebajale võimaluse esitada kohtu tõlgendusele omapoolsed seisukohad, kuid kaebaja ei ole

kohtu tõlgenduse osas vastuväiteid esitanud. Seega tõlgendab kohus HKMS § 2 lg-st 4

tulenevalt kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud kaebuse AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

kohustamiseks tagama kaebajale määratud ultraheliuuring.

11. Kohus peab käesolevas asjas vajalikuks täiendavalt märkida, et ka juhul kui kaebaja

kohustamisnõuet tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib esitada üldise kohustamiskaebuse talle

arstiabi andmiseks kohustamiseks, võttes arvesse kaebusele lisatud erinevaid arvukaid

2(4)

pöördumisi, tuleks kaebus kaebajale tagastada. Kui isikul on õigus arstiabi saada ja ta ei ole

seda saanud, on isikul õigus pöörduda kohtusse (RVastS § 6 lg-d 1 ja 2). Haiglalt ja vanglalt

saadud seisukohtade alusel ei ole kohtul alust kahelda, et kaebajale on seni arstiabi

kättesaadavus tagatud. Olukorras, kus kaebaja väidab, et ta ei ole saanud enda sapiprobleemile

arstiabi, ent erinevate haldusorganite koostatud vastused kinnitavad vastupidist, saab kaebaja

õiguste riivet pidada üksnes väheseks. Kaebaja õiguste riive väheintensiivsusele viitab ka

kaebaja poolt talle pakutud tervishoiuteenustest keeldumine (vangla 16.07.2025 vastuse p 30,

dtl 79). Sellest tulenevalt peab kohus tõenäoliseks, et kohustamiskaebus arstiabi andmise

tagamiseks jääks rahuldamata, kuna kohtule esitatud asjaolude kohaselt on kaebajale arstiabi

tagatud. Kohtule esitatud andmete pinnalt on kaebaja kaebuses kirjeldatud terviseprobleemiga

uuringul käinud, samuti on kaebajale registreeritud perearsti vastuvõtt 39. nädalal ning eriarsti

vastuvõtt 42. nädalal. Kaebaja saab oma terviseprobleemi, sellega seotud vaevusi ning

raviplaani tervishoiutöötajaga täpsemalt arutada registreeritud visiitidel. Kuivõrd haiglal on

vanglas tervishoiuteenuse pakkujana pädevus ja kohustus anda hinnanguid patsiendi

terviseseisundi osas ja teha neist lähtuvaid raviotsuseid ning vanglal kohustus seda võimaldada

ja tagada vanglas viibijate elutingimused ja heaolu, ei ole kohtul praegusel juhul kõiki

asjaolusid arvesse võttes põhjust kahelda, et kaebaja õigused ja huvid jäävad kaitseta või et

kaebaja talle registreeritud vastuvõttudele mistahes põhjustel ei jõua. Lisaks on kohtupraktikas

leitud, et kinnipeetaval ei ole õigust nõuda konkreetset ravi, mistõttu ei oleks kaebajal võimalik

kaebusega nõuda üksikasjalikult, millist ravi ta saada soovib. Kinnipeetavale tervishoiuteenuse

osutamisel valib tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi ning

ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise

põhimõttest (nt Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30, p 24; Riigikohtu 22.03.2019 otsus nr

2-15-18182, p 10; Tallinna Halduskohtu 29.09.2023 otsus nr 3-22-2205, p 27; Tartu

Halduskohtu 28.05.2025 määrus nr 3-25-1529, p 7). Neil põhjustel kuuluks kaebus

kohustamisnõudes tagada kaebajale arstiabi HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel tagastamisele.

12. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

Kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist,

lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

13. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on kaebaja saanud talle määratud ultraheliuuringu

vastuvõtule 08.09.2025, kaebajat on talle teostatud uuringu tulemusest nõustatud ning kaebajale

on määratud edasise ravi määramiseks perearsti vastuvõtt 39. nädalal ja eriarsti vastuvõtt 42.

nädalal. Seega nähtub kohtule, et kaebaja on kaebuse eesmärgi, st saada talle määratud

ultraheliuuringule, saavutanud ning esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus andis kaebajale

võimaluse esitada kohtu tõlgendusele omapoolsed seisukohad ning kohus selgitas kaebajale ka

menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebaja sai kohtunõude kätte 10.09.2025, kuid kaebaja ei ole

kohtu tõlgenduse ega menetluse lõpetamise osas vastuväiteid esitanud. Arvestades kohtu

tõlgendatud nõuet ning kaebuse eesmärgi saavutamist, lõpetab kohus eeltoodust tulenevalt

haldusasja nr 3-25-2063 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel kaebust

menetlusse võtmata.

14. Kohus selgitab HKMS § 155 lg 6 alusel koostoimes § 43 lg 1 p-ga 2, et halduskohtule

kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

Kuivõrd kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu selle tagastamise küsimust ning

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

15. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

3(4)

kohtunik

4(4)