1-25-4172/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2025, Kuressaare

Kriminaalasja number

1-25-4172 (25274050105)

Kohtukoosseis

kohtunik Rajar Miller

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Mihkel Otsa süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Süüdistatav

Mihkel Ots, isikukood 38308290022. Väärteokorras

karistamata, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.

Tõkendit ei kohaldatud.

Kaitsja

määratud kaitsja Margo Põbo, kaitsja osavõttu

kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud

Kohtuistungi toimumise aeg

23. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Mihkel Ots süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 kuud

vangistust.

2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel,

et Mihkel Ots ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu,

täidab katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud kohustust.

3. Mihkel Ots on kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 punktidest 1–6 tulenevaid

käitumiskontrolli nõudeid:

3.1.

elama alalises elukohas xxx;

3.2.

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-

osakonda registreerimisele;

3.3.

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

3.5.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

3.6.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 4 alusel peab Mihkel Ots kohtuotsuse jõustumist alates 1 kuu jooksul

panema aja kirja vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise häire

ravi teenuse raames, pöörduma kokkulepitud ajal vastuvõtule ja ravivajaduse

esinemisel alluma sõltuvusravile. Nimetatud uuringu läbimise ja ravil osalemise

kohta tuleb edastada kriminaalhooldajale tõend.

5. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o

23. septembrist 2025. Katseaja kontrollnõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulu

6. KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel mõista Mihkel Otsalt välja riigituludesse

menetluskuluna sundraha 1329 eurot.

7. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 110,75 eurot.

Osamaksed tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse

kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

8. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB), nr EE522200221013264447

(Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor) või nr EE957700771001523585

(LHV). Makse tegemisel tuleb kasutada viitenumbrit 99925700026629 ja makse

selgitust „sundraha, Mihkel Ots, kr asi 1-25-4172“.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 220,68 eurot ja joobe

tuvastamise kulud 57,71 eurot.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid

juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao

sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi,

esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse

kuulutamisest.

ASJAOLUD

1. Mihkel Otsa süüdistatakse selles, et omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust, juhtis ta tahtlikult 11.05.2025 kella 10.20 ajal Saare maakonnas Muhu vallas P

külas K metskonnas xx. teel, kus sõitis teelt välja kraavi, mootorsõidukit xxxx yy

registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi veres 3,16 mg/g).

2. LS § 69 lg 1: juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1:

joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1:

alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui

juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

3. Mihkel Ots pani tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS

4. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 11.08.2025 sõlmitud

kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Mihkel Ots süüditunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi

ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel määratakse, et

vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mihkel Ots ei pane KarS § 74 lg 3 alusel

määratud 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-

s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja § 75 lg 4

kohustust, mille kohaselt Mihkel Ots kohustub: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75

lg 4 alusel kohustatakse Mihkel Otsa 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist panema

aja kirja vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse

raames, pöörduma kokkulepitud ajal vastuvõtule ja ravivajaduse esinemisel alluma

sõltuvusravile. Nimetatud uuringu läbimise ja ravil osalemise kohta edastada

kriminaalhooldajale vastav tõend. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistetakse

Mihkel Otsalt riigituludesse välja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha 1329 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest so 110,75 eurot kuus. KrMS § 180 lg 3 jäetakse joobe

tuvastamise kulud 57,71 eurot ja kaitsjatasu 220,68 eurot riigi kanda, kuna Mihkel Ots on

olnud pikalt töötu ja osalise töövõimega, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma kõiki

kriminaalmenetluse kulusid.

5. Kohtuistungil avaldas Mihkel Ots, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide

selles kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas, et tema nõusolek

kokkuleppemenetluseks on vabatahtlik ja ta avaldas kokkuleppe sõlmimisel oma tegelikku

tahet. Süüdistatav jäi kokkuleppe juurde ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse nagu

kokkuleppes kirjas. Kokkulepet toetas ka prokurör ning taotles selle kinnitamist

kohtuotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista

Mihkel Ots süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, mõista talle kokkuleppekohane karistus ja

vabastada ta tingimisi vangistuse kandmisest käitumiskontrollile allutamisega. Taotletud

karistus vastab kohtu arvates süüdistatava süü suurusele ning istungil prokuröri poolt

selgitatud kaalutluste põhjal ka karistuse eesmärkidele.

7. Kohtuistungil kuuldu põhjal on kohus veendunud, et süüdistatav on kokkuleppest aru

saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohus leiab, et

kriminaalasja menetlemisel on kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud

kokkuleppemenetluse regulatsiooni järgitud. KrMS 9. peatüki 2. jao

(„Kokkuleppemenetlus“) sätete rikkumist kohus ei tuvastanud.

8. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kokkuleppemenetluse esemeks ning ka selles osas on kokkulepe saavutatud. Süüdistatav

on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja KrMS §

180 lg 1 alusel välja mõistetavad kriminaalmenetluse kulu: teise astme kuriteo

toimepanemisega kaasneva sundraha. Vastavalt kokkuleppele määrab kohus KrMS § 180

lg 3 sätteid kohaldades sundraha tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus jätab kokkuleppes

toodud põhjendustel süüdistatavalt välja mõistmata määratud kaitsja tasu ja joobe

tuvastamise kulud. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

9. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised elemendid ning

kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus nende osas täiendava seisukoha kujundamiseks.

Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik