Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

4-11-4955/34-11-4955/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 11 – 4955 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja B.E, isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Kaebuse esitaja kaitsja ALEKSEI SMELOV, õigusbüroo Companion, Ahtri 8, 10151, Tallinn Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korra...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2011.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 11 – 4955 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse esitaja

B.E, isikukood xxx; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Kaebuse esitaja kaitsja

ALEKSEI SMELOV, õigusbüroo Companion, Ahtri 8, 10151, Tallinn Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse

avariiteenistuse 09.11.2011.a. üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,11,015809 B.E karistamise kohta LS § 7417 lg 1 järgi Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata B.E taotlus kaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse

09.11.2011.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,11,015809.

Jätta B.E kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse

09.11.2011.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,11,015809 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

B.E kaitsja esitas 23.12.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa poolt

09.11.2011.a. väärteoasjas nr 2302,11,015809 tehtud üldmenetluse otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 7417 lg 1 rikkumise eest rahatrahviga summas 128,00 eurot.

2

Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna otsuse sai kätte alles 16.12.2011.a. sest

alates 08.11. – 08.12.2011.a. oli ta haige väikelapsega kodus. Seega on kaebuse esitaja

seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg peab antud juhul algama alates 09.12.2011.a., see on kuupäevast, millal tekkis menetlusalusel isikul võimalus lahend kätte saada.

Kohtumääruse põhjendused

V™S § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt

10.10.2011.a. koostatud väärteoprotokollilt AB 1039828, on sellel kirjas, et kohtuvälise

menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10.11.2011.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 10.10.2010.a., omapoolsed ütlused andnud ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja

lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on

menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina EV juhiloa xxx. Järelikult oli isik

menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes

algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et ta sai otsuse kätte seoses lapsega kodus olemise tõttu alles 16.12.2011, ei ole objektiivne ajaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmist, kuivõrd isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele ega ei teinud omalt poolt ka toiminguid, et kohtuvälise menetleja lahend saadetaks temale posti

või elektronposti teel. Seaduse kohaselt algab edasikaebamise tähtaeg alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuväline menetleja ei ole kohustatud otsust menetlusalusele isikule kätte toimetama. V™S § 114 lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse

esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise

menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et

kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli,

s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08).

Kooskõlas V™S § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke

kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis

tähendab, et B.E pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte.

Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 16.12.2011.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 25.11.2011.a.

Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

3

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

B.E niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai

alles 16.12.2011.a. kätte tema suhtes tehtud karistamisotsuse, kuna oli haige lapsega kodus. Kohtu hinnangul kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme, et saada otsus varem kätte. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et kooskõlas V™S §-dega 16, 19, 21,

114 oli kaebuse esitajal õigus kasutada kaitsja abi oma seadusest tulenevate õiguste

kasutamiseks, mis tähendab, et B.E ei pidanud isiklikult vaidlustatavale otsusele järele minema ning isiklikult kohtusse pöörduma. Veel peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja

tähelepanu asjaolule, ta ei oleks pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks olnud võimalik edastada kohtule ka posti teel.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et B.E ei pidanud kinni seaduses

sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud

objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Kohus juhindub KrMS §-st 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193.

Aulike Salo Kohtunik