2-25-10472/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10472

Tsiviilasi

Y.M-i hagi H.M vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja riigilõivu osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Y.M; isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom

Kostja: H.M ; isikukood XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Y.M-i avaldus hagist loobumiseks.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-10472.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

4. Tagastada Y.M-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx pool hagi esitamisel

tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot.

5. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Y.M-i hagi H.M vastu kaasomandi lõpetamiseks.

22.09.2025 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluse

lõpetamiseks TsMS § 429 lg 1 alusel. Ka taotleb hageja riigilõivu tagastamist TsMS §

150 alusel. Kohtu hinnangul on hageja loobunud hagist TsMS § 429 lg 1 mõttes.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib

hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

3. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool

kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse

esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude

väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Kohus andis 22.09.2025 kohtunõudega kostjale tähtaja 26.09.2025 esitada oma seisukoht

menetluse lõpetamise suhtes, sh märkimiseks, kas kostjal on tekkinud menetluskulusid

ning kas ta soovib nende väljamõistmist hagejalt. Kostja avaldas 22.09.2025, et nõustub

menetluse lõpetamisega TsMS § 429 lg 1 alusel ja tal ei ole menetluskulusid, mille

hüvitamist hagejalt nõuda.

4. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja nr 2-25-10472 menetluse.

Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 432).

5. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4

järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud,

välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise

korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Hageja avaldusest nähtub, et hageja ja kostja on kohtuväliselt saavutanud kokkuleppe

kaasomandi lõpetamise küsimuses. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 168 lg 3

kohaldub üksnes olukorras, kui asja menetlus lõpetatakse kompromissi sõlmimisega,

seega see säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Kohtu hinnangul on praegusel juhul

tegemist TsMS § 168 lg 4 kirjeldatud olukorraga, s.o hageja loobub hagist seetõttu, et ta

on saavutanud oma eesmärgi hagi esitamisel (kaasomandi jagamise), mis viidatud sätte

mõttes tähendab ka, et kostja on nõude rahuldanud pärast hagi esitamist. Selliselt peaksid

menetluskulud jääma kostja kanda. Samas leiab kohus, et asjas on õigustatud kohaldada

TsMS § 162 lg 4 ning arvestada kaasomandi jagamisel väljakujunenud kohtupraktikat,

mille kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on kaasomandi lõpetamine eelduslikult

mõlema poole huvides ning põhjendatud ja õiglane oleks sellisel juhul jätta

menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt nt 3-2-1-70-10, p 14; 2-22-

2159, 25). Kohtu hinnangul oleks käesolevas asjas ebamõistlik ning kostja suhtes

ebaõiglane jätta poolte menetluskulud kostja kanda olukorras, kus pooled on jõudnud

kaasomandi jagamise osas kohtuvälisele kokkuleppele, s.o saavutanud mõlema poole

huvides oleva tulemuse.

6. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist TsMS 150 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt

tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohtute

infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 420 eurot.

Seega võimaldab seadus hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel makstud

riigilõivust, s.o 210 eurot. Kohus tagastab selle summa hageja nimetatud arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin