2-25-8129/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-8129

Kohtuasi

T.A.G. avaldus hagi tagamiseks seoses

välisriigis

toimuva

kohtumenetlusega

(Ameerika Ühendriikide Illinoisi osariigi

põhjadistrikti

föderaalkohtu

asi

nr

1:25cv3801: T.A.G. hagi J.J.Q (registrikood

XXX) jt vastu kauba väljaandmise ja

kaubamärgi kasutamise lõpetamise või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2025. a määrus (hagi

tagamise taotluste lahendamine)

Ja Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.J.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Hageja T.A.G (välismaa registrikood XXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika

Peetsalu ja vandeadvokaadi abi Taaniel Sivonen

Kostja J.J.Q (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

2-25-8129

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.06.2025. a määrus osas, millega maakohus arestis

600 000 euro ulatuses AS-i C valduses oleva J.J.Q vara (maakohtu määruse

resolutsiooni p 3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta taotlus vara

arestimiseks rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada J.J.Q määruskaebus osaliselt.

3. Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

3.1.

Rahuldada hagi tagamise taotlused osaliselt.

3.2.

Arestida J.J.Q (registrikood XXX) arvelduskontod Eestis tegutsevates

krediidiasutustes 365 887,34 euro ulatuses T.A.G. kasuks USA kohtu

menetluses olevas tsiviilasjas 1:25cv3801 tehtava kohtulahendi tagamiseks.

3.3.

Kohus asendab ja tühistab kostja avalduse alusel käesoleva määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu raha tasumisel selleks ettenähtud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole või pangagarantii esitamisel.

Tagamisabinõu asendatakse ja tühistatakse deponeeritud raha või garantii

summale vastavas ulatuses.

3.4.

Jätta rahuldamata hageja taotlus kommertspandi seadmiseks hagi

tagamise korras ja 600 000 euro ulatuses AS-i C valduses oleva J.J.Q vara

arestimiseks.

3.5.

Määrus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule

määruskaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.A.G (hageja) esitas 26.05.2025 Harju Maakohtule avalduse J.J.Q (varasemate

ärinimedega X OÜ ja Y OÜ, kostja) vastu, paludes tagada kostja ja teiste isikute vastu

Ameerika Ühendriikide Illinoisi osariigi põhjadistrikti piirkonna föderaalkohtus menetletava

hagi (tsiviilasi nr 1:25cv3801). Hageja täpsustas hagi tagamise avaldust 06.06.2025 esitatud

avalduse täiendustega.

1.1.

Hagi tagamise taotluse kohaselt oli kostja alates 2017. aastast hageja toodetud

mänguasjade ainuõiguslik turustaja Balti riikides ja Põhjamaades. Poolte vahelise suhte

aluseks oli turustusleping. Kostja jättis hagejale ostetud kaupade eest 965 887,34 euro

ulatuses maksmata. Kauba suhtes oli kokku lepitud omandireservatsioon. Kostja rikkus

lepinguga võetud kohustusi. Hageja ütles 21.03.2025 turustuslepingu üles. Kohtuvälised

läbirääkimised ei andnud tulemusi, mistõttu hageja esitas 08.04.2025 USA kohtusse hagi,

nõudes talle kuuluva vara üleandmist või alternatiivselt, selle väärtuse 965 887,34 euro

2

2-25-8129

ulatuses hüvitamist. Hagejal oli kostjaga turustusleping, mis oli seotud Austraalias asuva

äriühinguga L. Ka see leping öeldi sarnastel asjaoludel 05.03.2025 üles. Kostjaga seotud

isikud asutasid Austraalias uue äriühingu G Ltd ja püüdsid võõrandada sellele neli

konteineritäit hagejale kuuluvaid tooteid. Austraalia kohus takistas seda hagi tagamisega.

Hageja kaupade edasimüük oli sisuliselt kostja ainsaks majandustegevuseks. 2023.a

müügitulust moodustas see 99,8%.

1.2.

Pärast kostja vastu hagi esitamist võõrandas kostja osanik oma osaluse Q kontrolli all

olevale H OÜ-le. Uuel osanikul ja temaga seotud isikutel puudub kostjaga varasem seos. Q on

seotud paljude äriühingutega, mille tegevus on lõpetatud, mis on maksejõuetud ja ei täida

maksudeklaratsioonide ja raamatupidamisaruannete esitamise kohustust. Kostja ärinime on

kaks korda muudetud. Kostja majandustegevus on lõpetamisel ning töötajad on koondatud.

Töötajaid on survestatud asuma tööle S OÜ-sse, mille ainuosanik on kostja endine ainuosanik

TH OÜ.

1.3.

Hagi tagamiseks palus hageja arestida 365 887,34 euro ulatuses kostja kontod Eesti

krediidiasutustes ja seada kostja varale 600 000 euro ulatuses kommertspant. Samuti palus

hageja arestida kostja AS-i C valduses oleva vara.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus rahuldas 09.06.2025. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt

ning arestis hageja kasuks kostja arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes 365

887,34 euro ulatuses. Samuti arestis maakohus kostja kasuks USA kohtu menetluses oleva

hagi tagamiseks 600 000 euro ulatuses kostja AS-i C valduses oleva vara. Maakohus määras,

et asendab ja tühistab kostja avalduse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu raha tasumisel

selleks ettenähtud Rahandusministeeriumi arvelduskontole või vastavas summas

pangagarantii esitamisel. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kommertspandi

seadmiseks.

2.1.

Maakohus tugines hagi tagamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg-

tele 1 ja 6 ning leidis, et hagi tagamine on põhjendatud ja vajalik. Kostja on Eestis

registreeritud, tema majandustegevus on toimunud Eestis ning eelduslikult paikneb kostja

vara Eestis. Hageja faktiväidete õigsust eeldades on välisriigis menetletav hagi eelduslikult

perspektiivikas. Kostja on jätnud mitme kuu jooksul 965 887,34 euro ulatuses ostetud kauba

eest hagejale tasumata. Kostja on rikkunud omandireservatsiooni kokkuleppega seotud

kohustusi. Kostja väidetavad vastunõuded ei anna poolte lepingulisele suhtele kohalduva USA

õiguse alusel võimalust hageja esitatud nõuete täitmisest keeldumiseks ja hageja väitel on

kostja vastuväited otsitud ja alusetud. Hageja on hagi tagamise vajalikkust veenvalt

põhistanud. Q ja H OÜ-ga seotud äriühingud on maksejõuetuks muutunud ühingud, kes ei

täida maksudeklaratsioonide ja majandusaastaaruannete esitamise kohustusi. Kostja osaluse ja

juhtimise üleandmine sellistele isikutele läbirääkimiste luhtumise ja kostja vastu esitatud hagi

järgselt annab alust arvata, et kostja soovitakse varatuks muuta, et hageja nõuete täitmist

takistada. Kohe pärast osaluse üleandmist ja juhatuse vahetumist on kostja asunud oma

töötajaid koondama ja töötajaid on survestatud asuma tööle kostja varasema ainuosaniku

tütarühingusse. Sarnaste probleemide esinemine kostjaga seotud äriühingu tegevuses

Austraalias lisab usutavust hageja väidetele kostja pahatahtliku käitumise kohta.

2.2.

Olukorras, kus suurem osa kostja majandustegevusest oli seotud hageja toodete

edasimüüga ning puudub teave muu vara olemasolu kohta peale edasimüügiks soetatud

kaupade kohta, on kontode ja laovaru arestimine põhjendatud tagamisabinõud. Hagi pole

3

2-25-8129

võimalik tagada kostjat vähem koormavate abinõudega. Pole tõenäoline, et kostja laovaru

vastab hagi hinnale 965 887,34 eurot. Seetõttu arestib kohus 365 887,24 euro ulatuses kostja

kontod ning 600 000 euro ulatuses AS-i C valduses oleva kostja vara. Kohaldatud abinõude

rahaline ulatus vastab hagi hinnale. Maakohus selgitas, et jätab kommertspandi kostja varale

seadmata, kuna kostja AS-i C valduseses oleva vara väärtuse kohta ei ole teavet ning selle

abinõu kohesel kohaldamisel tekib ületagamise oht.

2.3.

Pangakontode ja teise isiku valduses oleva kostja vara arestimine on TsMS § 378 lg 1

p-i 2 kohaselt lubatud tagamisabinõud. Vara arestimisega võetakse kostjalt õigus selle

käsutamiseks. Arvelduskonto arestimine piirab kostja õigust kontot käsutada ehk teostada

oma nõudeõigust panga vastu. Piirangu ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus

arestisumma ulatuses konto debiteerimise juhiseid. Tegemist on kostjale väga koormava

tagamisabinõuga, kuid eespool kirjeldatu kohaselt pole teada kostjat vähem koormaval viisil

hagi tagamise võimalusi.

2.4.

Kostjale tagamisega põhjustatava võimaliku kahju hüvitamise nõude tagamiseks on

hageja tasunud 32 000 eurot ehk tagatise ülempiirile vastava summa (TsMS § 383 lg 1¹).

2.5.

Maakohus leidis, et mõlema poole huve kaaludes ei ole praegusel juhul võimalik

kohaldada kostjale vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. Kui kostja peab tagatiste

andmist hagejale võimalikuks muul viisil, on võimalik asendada hagi tagamise abinõud

rahalise tagatisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 kohaselt või muu sobiva

abinõuga TsMS § 386 kohaselt. Kui kostjal on muud hagi tagamist võimaldavat vara, saab ta

taotleda kohaldatud abinõude asendamist. Raha deponeerimise või pangagarantii andmisel

asendab kohus kohaldatud abinõud deponeeritud raha või garantiisumma ulatuses. Hageja

teatas, et on nõus kostja konto aresti asendamisega kauba hoiustamisega nii, et arestist

vabastatakse 1,23 eurot iga hageja 06.06.2025 avalduse lisas 6 (käesoleva tsiviilasja

digitoimiku lk 389) nimetatud toote kohta.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu hagi tagamise määruse tühistada

ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

3.1.

Kostja hinnangul on hagi tagamine põhjendamatu, sest hagi tagamise eeldused ei ole

täidetud. Maakohus ei ole hagi õiguslikku perspektiivikust sisuliste põhjendustega hinnanud,

s t faktilised asjaolud ja õiguslikud põhjendused on esile toomata. Hageja nõue on alusetu.

Maakohus on taganud perspektiivitu hagi. Kostja nõustub, et poolte vahel oli mänguasjade

müügileping, kuid hageja on ise lepingut rikkunud. Hageja ei ole hagi tagamise avaldusele

lisanud isegi maksmata arveid. Jääb arusaamatuks, kuidas haginõue on kujunenud, samuti ei

ole selge, millises ulatuses on nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et on

üldse kostjale kaupa tarninud. Kauba üleandmine on tõendamata. Hagi tagamise ja oma nõude

tõendamiseks on hageja esitanud ühepoolsed e-kirjad kostjale. Viidatud e-kirjades nõuab

hageja kostjalt raha, kuid need e-kirjad ei saa olla nõude materiaalseks aluseks. Hagi tagamise

avalduses on loetletud kostja poolt tasumata arved ning lisas 11 on toodud loetelu tarnitud

toodetest. Loetelu sisaldab üksnes pilte erinevatest mänguasjadest, midagi muud sellest

järeldada ei saa. Selliste tõendite alusel ei saa hageja tõendada, et ta on kostjale üldse mingit

4

2-25-8129

kaupa müünud ja faktiliselt üle andnud. Seega tagas maakohus hagi olukorras, kus kauba

müük ja üleandmine on tõendamata.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

5. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada osas, millega maakohus arestis AS-i C valduses oleva kostja vara 600 000 euro

ulatuses (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jääb määrus kehtima,

määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Hagi tagamine on maakohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema

astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt nt RKTKm 07.05.2018, 2-16-15386, p 14).

8.1. Hagi tagamise avalduse lahendamine on osa hagimenetlusest ning hagi tagamist taotleval

menetlusosalisel tuleb tagamise vajadust TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses

põhistada. Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS §

381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas

hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas

hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad

asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt RKTKm 21.12.2020 2-20-5086, p 11 ja

seal viidatud lahendid). Põhistamine tähendab TsMS § 235 järgi väite põhjendamist selliselt,

et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hageja nõue on õiguslikult

perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik

rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt RKTKm 17.02.2021 2-20-4536, p 12 ning seal

viidatud lahendid).

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja Eestis tegutsevates

krediidiasutustes asuvate arvelduskontode arestimisel diskretsiooni piire ületanud ega

diskretsiooni vääralt teostanud. Selles osas on maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik

ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).

10. Vastuseks määruskaebuse väidetele tuleb märkida, et kuigi kostja leidis, et hagi on

õiguslikult perspektiivitu, ei toonud ta esile õiguslikke takistusi, vaid tugines nõude

põhistatuse puudustele (TsMS § 381 lg 2). Vastuses määruskaebusele esitas hageja haginõude

alusdokumendid: kostjale väljastatud tasumata arved, arvete kostjale edastamise kinnitused

ning kauba kostjale tarnimist kinnitavad dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja

sellega haginõude aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 mõttes põhistanud.

11. Ringkonnakohus leiab, et osas, millega maakohus arestis AS-i Smatren Logistics

valduses oleva kostja vara 600 000 euro ulatuses, ei ole hagi tagamine seaduslik. TsMS § 378

lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõue kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva

vara arestimine. Ka sellise hagi tagamise abinõu kohaldamisel peab määruse resolutsioon

vastama TsMS § 442 lg 5 nõuetele (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11).

5

2-25-8129

11.1.

TsMS § 442 lg 5 järgi peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

kohtulahendi tekstita. TMS § 178 näeb ette korra, kuidas toimub täitemenetlus, kui võlgnik

peab välja andma konkreetse vallasasja. Vallasasi (TsÜS § 50 lg 2), mis ei ole asendatav

(TsÜS § 51 lg 1), tuleb resolutsioonis selliste tunnuste alusel määratleda, et otsust oleks

võimalik raskusteta täita.

11.2.

Ringkonnakohtu hinnangul ei määratlenud maakohus hagi tagamise määruse p-s 3

viidatud vara piisavalt. Siinsel juhul määratles maakohus arestitava vara üksnes selliste

tunnuste alusel, et see kuulub kostjale ja on AS-i C valduses. Esimene kriteerium vajab vara

omaniku kohta õiguslikku hinnangut, mille andmise ülesanne ei ole kohtutäituril ja ainuüksi

teine kriteerium ei ole vara määratlemiseks piisav. Eeldatavasti pidas hageja silmas vallasvara

(kaubad edasimüümiseks). Sellise vara saaks määratleda näiteks kauba artikli, tootja ja

kogusega. Iseenesest ei saa välistada vara määratlemist ka läbi selle, et vara on laoteenuse

pakkujale üle andnud kostja, kuid sel juhul oleks vaja täpsustada üleandmise aeg ja alus ja

vajadusel enne arestimist ära kuulata kostja.

11.3.

Ringkonnakohus ei saada tühistatud osas hageja taotlust hagi tagamiseks uueks

läbivaatamiseks maakohtule, kuivõrd tühistamise põhjustas asjaolu, et hageja ise ei

määratlenud hagi tagamise taotluses vaidlusalust vara. Kohtupraktikas on selgitatud, et hagi

tagamise taotluse korral ei pea kohus juhul, kui hagi tagamise taotlus on kõrvaldatava

puudusega (sh hageja nõude ebaselgus), määrama hagi tagamise menetluses hagejale TsMS §

340'1 lg 1 järgi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid ta peab jätma hagi tagamise taotluse

rahuldamata (vt RKTKm 08.02.2017, 3-2-1-147-16, p 12) (RKTKm 24.11.2021, 2-20-

15376/34, p 16).

12. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale,

millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise käesoleva

seadustiku § 386 lõikes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse.

Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale

saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot.

Praegusel juhul on hageja esitanud nõude, mille suurus on kokku 965 887,34 eurot. Seega

saab TsMS § 390 lg 1 kohaselt esitada määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin

kohtunik

6