2-25-11083/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-11083

Tsiviilasi

A ja B hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

A osas 2715,66 eurot

B osas 2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

I. A (isikukood XXX)

II. B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja X, lepinguline esindaja Irina

Metsler-Verner

Hageja Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A ja B hagi Y vastu elatise suurendamiseks tagaseljaotsusega.

2. Muuta Harju Maakohtu 31. oktoobri 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-

8976 väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt:

2.1

suurendada alates 10. juulist 2025 kuni A täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) Ylt A kasuks väljamõistetud elatise suurust 301,74 euroni kuus

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

2.2

suurendada alates 10. juulist 2025 kuni B täisealiseks saamiseni

(xx.xx.xxxx) Ylt B kasuks väljamõistetud elatise suurust 301,74 euroni kuus

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

3. Kohustada Yt tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks X

arvelduskontole nr XXXXXXX.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hagejate esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. A (hageja I) ja B (hageja II, koos hagejad) esitasid 10. juulil 2025 Harju Maakohtule

hagi Y (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad paluvad muuta Harju Maakohtu 31.

oktoobri 2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-8976 väljamõistetud elatise suurust

selliselt, et kostjalt mõistetakse mõlema hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni

hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel, mis on

arvestatud muutuva suurusena.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-23-8976 kompromissi, mille kohaselt

tasub kostja hagejale II elatist 170 eurot kuus ning hagejale I ja Qle 200 eurot kuus kuni laste

täisealiseks saamiseni. Q sai täisealiseks xx.xx.xxxx ning alates lapse 19. aastaseks saamisest,

so 25. juunist 2025 ei maksta hagejate emale enam lasterikka pere toetust. Sellega seoses on

muutunud hagejate majanduslik olukord – 2023. aastal maksti riigi poolt toetusi kokku

summas 710 eurot, kuid käesoleval ajal üksnes 160 eurot kuus. Kostja poolt makstav elatis ei

kata enam hagejate vajadusi. Hageja I igakuised kulud on 1304 eurot ning hagejal II 966

eurot. Hagejate seaduslik esindaja kasvatab neid ja hoolitseb nende eest, kostja lastega koos ei

ela.

2. Kohus võttis hagi 21. juuli 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohtute

infosüsteemis registreeritud andmetel toimetati hagiavaldus kostjale isiklikult kätte selle

avamisega kättetoimetamisportaalis (KÄPO) 24. augustil 2025 (TsMS § 3111 lg 1 p 3 ja lg 3).

Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 15. september 2025, kuid kostja ei ole vastust

esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, ja hagejad on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi

TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hagejate märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused



Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).



Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik