4-25-3023/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-25-3023

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik

menetlus

Väärteoasja number

4-25-3023 (2570,25,000941)

Kohtunik

Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Riho Meister kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

29.7.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2570,25,000941 LS § 227 lg 2 järgi

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Riho Meister (ik 37008120229;

elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4,

Haapsalu linn, Haapsalu linn, Lääne maakond,

esindaja Andrus Kleeman, e-post: ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 3, KarS § 56 lg

1, § 66 lg 2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Rahuldada Riho Meistri kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna 29.7.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2570,25,000941

osaliselt - määratud karistuse ja selle täitmise osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Riho Meistrit LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.

4. Määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul,

tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Osamakse suurus 40 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220192423640). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt

täidetuks, kui Riho Meister järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu,

vastasel korral saadab vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja

kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

6. Edastada kohtuotsus Riho Meistrile ja kohtuvälisele menetlejale.

4-25-3023

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 29.7.2025

kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2570,25,000941 karistati Riho Meistrit selle eest, et

tema 29.7.2025 kella 14.10 ajal XXX maakonnas juhtis mootorsõidukit Volvo V40 reg.nr

XXX kiirusega 65km/h +- 3km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on mitte rohkem, kui

30km/h, millega ületas isik suurimat sõidukiirust mitte vähem, kui 32 km/h. Rikkus

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2.

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud R. Meistrit LS § 227 lg 2

alusel rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 560 eurot.

Kaebus

Riho Meister esitas 29.7.2025 Pärnu Maakohtule kaebuse PPA 29.7.2025 kiirmenetluse

otsusele (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 2). Kaebuses R. Meister tunnistab rikkumist, kuid

taotleb rahatrahvi vähendamist, kuna tegemist oli eksimusega keerulises liiklusolukorras ning

majanduslik olukord on raske.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis (KT tl 11), et kiirmenetluse otsuse koostaja ei ole arvestanud

karistust määrates süüd kergendavate asjaoludega kuigi need ilmnesid. Isik süüd otseselt

eitanud ei ole, varasemad rikkumised puuduvad. Seega palutakse kohtul uut otsust tehes võtta

arvesse ka need asjaolud. Ei ole vastu trahvi vähendamisega, mille suuruse jätab kohtuväline

menetleja kohtu otsustada.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses,

menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 10, 13-14). VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt

kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis

sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli

VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses.

2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas R. Meister on

toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. R. Meister on

avaldanud (väärteotoimik, edaspidi VTT tl 6), et oli mõttes ja võib-olla tõesti ei

märganud kiiruse piirangut. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (VTT lk 3-4)

kinnitab, et 29.7.2025 kell 14.10 mõõdeti R. Meistri juhtud sõiduki reg.nr XXX kiirust

XXX maakonnas; sõiduk lähenes mõõtjale ja kiirusmõõturi lugem oli 65,

laiendmääramatus +/-3, lõplik mõõtetulemus 62 km/h, juhile näidati seadme tabloole

fikseeritud lugemit; asulasisene tee, kus lubatud sõidukiirus 30 km/h, ületatud

sõidukiirus 32 km/h; R. Meistril avaldused puudusid, on protokolli allkirjastanud. R.

Meister märkis kaebuses, et 30 km/h kiirusepiirangu märk asub teise märgi varjus

(lisatud tee äärest tehtud foto, KT tl 4). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt

4-25-3023

esitatud pilt sündmuskohast (VTT tl 2) näitab, et juhil on võimalik kohas, kus R.

Meister sõiduki juhtimisel kiirust ületas, kiiruspiirangu märki näha. R. Meister on

veel märkinud, et enne liiklusmärki asub tiheda haljastusega varjatud ristmik, mis

nõuab juhilt tähelepanu ristmikult tulevate sõidukite jälgimiseks. Kohus leiab, põõsas

nähtavust ei varja, kõrvalteelt oleks näha vähemalt üks auto (kui mitte kaks) ja

kirjeldatud liiklusolukord ei takista juhil kiiruspiirangu märki näha. Sõites peateel

lubatud sõidukiirusega, ei saa seda ristmikku küll lugeda ohtlikuks, mis juhilt kogu

tähelepanu nõuaks. R. Meister leidis, et tee keskele paigaldatud ajutine barjäär

(kitsendus), nõuab samuti juhilt lisatähelepanu, kuna sellega seoses kitseneb sõidurada

ning tuleb jälgida vastutulevat liiklust. Kohus märgib, et postid on pandud kahe

sõiduraja keskele, sõidurada ei kitsene ja sõidurajad on eraldatud, see olukord ei nõua

eriliselt vastutuleva liikluse jälgimist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et R. Meistri poolt

välja toodud liiklusolud ei saanud olla takistuseks, et lubatud piirkiirust jälgida. Kohus

leiab, et R. Meistri ütlused ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll tõendavad

kokkulangevalt, et R. Meister juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas

mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 30 km/h kiirusega

62 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1

p 3. Kohus leiab, et R. Meistri poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud

objektiivse teokoosseisu.

3. Kohus leiab, et R. Meister pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. R.

Meister on kohapeal ütlusi andes ja kaebuses kirjeldanud, et ületas kiirust

tähelepanematusest. Kohus leiab, et kui R. Meister mootorsõiduki juhina ei jälginud

spidomeetrit, siis ta jättis juhuse hooleks, kas ta ületab lubatud sõidukiirust või mitte.

Juhi jaoks keerulistes liiklusoludes peaks ka ilma kiiruspiiranguta aeglasemalt sõitma,

et sõidukiirust vastavalt liiklusoludele kohandada. Olukorras, kus juht ei jälgi

spidomeetrit, siis ta peab võimalikus, et ületab lubatud sõidukiirust.

4. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et R. Meister on

talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.

6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud,

et R. Meister poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema

tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8. VTMS § 30 sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel,

muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole

tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe

karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa

(Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

10. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on R. Meistrit

4-25-3023

karistanud rahatrahviga 70 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus

alates 1.1.2025 on 8 eurot), s.o. 560 eurot.

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad

ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning

süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.

12. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut.

R. Meister ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud

sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis), ta rikkus ühte liiklusseaduse

normi, see näitab tema süüd keskmisena. R. Meister on teo toime pannud tahtlikult,

mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist,

karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et R. Meistri süü on

keskmine.

13. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

R. Meister on kaebuses rõhutanud, et on olnud korralik liikleja, aastaid puuduvad

rikkumised. R. Meister põhjendab oma rikkumist tähelepanematusega, ei märganud

kiirusepiirangut. Kohus märgib, et R. Meister mitte ainult ei ületanud liiklusmärgiga

kohaldatud kiiruspiirangut, vaid ületas ka asulas lubatud suurimat sõidukiirust.

Eeltoodu ei suurenda R. Meistrile mõistetvat karistust, sest konkreetse teo eest tuleb

karistus määrata vastavalt isiku süüle, kuid see ei toeta R. Meistri avaldust, et on

korralik liikleja. R. Meister on karistamata (VTT tl 7), seega karistuse eripreventiivne

kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse

üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist, sest liiklusnormid on

kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks.

14. Kohtuväline menetleja on R. Meistrit karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena

rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega. Kohtuväline

menetleja on ise avaldanud, et karistust määrates ei ole arvestanud, et R. Meister

tunnistas süüd. Kuna esineb karistust kergendav asjaolu, R. Meistri süü on keskmine,

karistuse eri- ja üldpreventsioon tasakaalustavat teineteist, tühistab kohus politsei

väärteootsuse määratud karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei

raskenda R. Meistri olukorda. Kohus mõistab R. Meistrile LS § 227 lg 2 järgi

karistuseks rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras, s.o 50 trahviühikut, m.o 400

eurot.

15. R. Meister on kaebuses märkinud, et ta on töötu ja seega keerulises majanduslikus

olukorras. Kohus märgib, et väärtegude eest määratavate/mõistetavate karistuste puhul

ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on

rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll aga võimaldab KarS § 66 lg 2

määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi tasumise ositi. Kohus määrab

rahatrahvi 400 eurot tasumise ositi igakuiste maksetena 10 kuu jooksul, R.Meister

peab rahatrahvi osamakse tasuma iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 40 eurot.

4-25-3023

16. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus R. Meistri kaebuse, tühistab kohtuvälise

menetleja väärteootsuse osaliselt, määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle

täitmise osas uue otsuse.

17. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 3, KarS § 56 lg 1, § 66 lg

2, VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik