2-25-4369/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-4369

Tsiviilasi

O.Y maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): O.Y (isikukood XXX)

Usaldusisik: P.X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku O.Y maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja O.Y pankrot 22. septembril 2025 kell 11.30 ning algatada O.Y

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada O.Y pankrotihalduriks P.X (Business Law Firm OÜ, J. Poska 28-4,

Tallinn; telefon 52 80 212; e-post XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 21. oktoober 2025 kell 10.00

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, saal 105, soovi korral on

võimalik osaleda virtuaalselt).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud O.Y kanda.

10. Määrata usaldusisiku P.X-i tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 249

eurot 60 senti, s.o kokku 1289 eurot 60 senti.

11. Anda O.Y-le menetlusabi usaldusisiku tasu 528 euro ja sellele lisanduva 126

euro 72 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras

Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 10 märgitud usaldusisiku tasu kanda Business Law

Firm OÜ-le (konto nr EE481010220061434016), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 11

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. O.Y (avaldaja, võlgnik) esitas 20. märtsil 2025 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada pankroti ja algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kaks ülalpeetavat. Võlgnik töötab ja igakuine töötasu on 820

eurot. Igakuised sissetulekud on kokku 1531 eurot ja 75 senti ning väljaminekud 1208 eurot.

Kohustused on kokku 18 190 eurot 17 senti.

Võlgnik elas 2015. a-l koos laste isaga, kes oli töötu ja võlgnik, kuid tema harjumused ja

käitumine tekitasid suuri lisakulusid. Võlgniku enda sissetulek oli väike, mistõttu ostis

majapidamise ja lastele asju järelmaksuga, võttis laenu, ka füüsilistelt isikutelt, et tasuda

igapäevakulusid. Füüsilistele isikutele sai tagasi makstud, kuid tekitas järgmisel kuul jälle

puudujäägi. 2016. a lõpuks oli makseraskustes. Vald määras tugiisiku. Võlgnik soovib

võlgadest vabaneda, et järje peale saada.

2. Maakohus nimetas 6. juuni 2025. a määrusega võlgniku usaldusisikuks P.X-i

(usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks töötasu 820–910 eurot, millele lisanduvad

töövõimetoetus ligikaudu 192 eurot ja peretoetus 160 eurot kuus, realiseeritav vara puudub.

Kohustusi on võlgnikul kokku 16 4125 eurot 17 senti.

Maksejõuetus on tekkinud hiljemalt 2018. a-l, mil võlgniku suhtes algatati täitemenetlused,

mis on lõpetamata. Võlgniku selgituste kohaselt on ta võtnud laene igapäevakulude katteks

ning hiljem selleks, et täita olemasolevaid laenukohustusi. Pensioniosakute realiseerimise teel

saadud vahenditest tagastas võlgnik eeskätt täitemenetluses olevaid nõudeid. Asjaolud, mis

viitaksid kuriteo tunnustega tegudele, ei ole tuvastatud.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1289 eurot 60 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (16 4125 eurot 17 senti) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek. Tema sissetulekuks on töötasu 820–910 eurot, millele lisanduvad töövõimetoetus

ligikaudu 192 eurot ja peretoetus 160 eurot kuus, realiseeritav vara puudub. Võlgnik ei ole

enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 3.

septembri 2025. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema makseraskuste

ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(laenukohustuste täitmiseks ebapiisav sissetulek), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega

tegu või rasket juhtimisviga. Võlgnikul tekkisid makseraskused 2018. a-l, kui tema suhtes

algatati täitemenetlused.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks P.X-i , kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 21. oktoober 2025

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1289 eurot 60 senti

(käibemaksuga).

10.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS

§ 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust

ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi tunnitasuga

130 eurot. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud

ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning

hinnanguga, samuti võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema

kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

10.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille

kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane.

11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab usaldusisikule

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest usaldusisikule tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis

ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam

nii võlgnikule kui usaldusisikule, sest usaldusisikul on võimalik saada riigi käest piirmääras

tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et usaldusisiku põhjendatud 6 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (528 eurot, s.o 8 tundi × 66 eurot (lisandub käibemaks)). Riigi arvel kuulub

hüvitamisele kogu põhjendatud töötundide arv (tasu jäi alla 886 euro, kuid kohtul puudub alus

mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest usaldusisiku põhjendatuks loetud töötunnid on riigi

arvel hüvitatud).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik