1-25-2155/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-2155

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. septembril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-2155

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Garri Grauberg süüdistatuna KarS § 184 lg 2p1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Elle Keeman

Süüdistatav

Kaitsja

Garri Grauberg – isikukood 38510304926, xxx kodanik,

elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx, töötab xxx, telefon

xxx, e-post xxx, varem kriminaalkorras karistatud.

Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Garri Grauberg KarS § 184 lg 2p1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 5 aastat.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6

kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 29.05.2024-18.06.2024 s.o 21 päeva. Kandmisele kuulub veel 5

kuud ja 9 päeva vangistust. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja 5 kuud ja 9

päeva vangistuse alguseks Garri Graubergi poolt reaalsest koheselt kandmisele kuuluva

karistuse kandmisele asumise aeg.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 4 aastat

ja 6 kuud, täitmisele kui Garri Grauberg ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Garri Grauberg katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 78 p 1 alusel

kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg

5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse

kandmise ajaks.

Välja mõista Garri Graubergilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 10 alusel ekspertiisikulud 1872 eurot ja sõiduki teisaldamise kulud

451,20 eurot riigituludesse.

Kohustada Garri Graubergit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja

sõiduki teisaldamise kulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks vähemalt 378,18 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 4538,20 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700026519. Selgitusse võib märkida: „Garri Grauberg, kriminaalasi

1-25-2155, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 75 lg 4 alusel kohustub Garri Grauberg maksma Politsei- ja Piirivalveametile

tagasi kuriteo matkimise käigus kasutatud 48 000 eurot järgmiselt:

Garri Grauberg on tasunud Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole

xxx summa 22 725 eurot.

03.07.2024 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega asjas 1-24-3777 arestitud 2275 eurot, mis

on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Swedbank xxx kanda pärast

kohtuotsuse jõustumist Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx.

Summa 23 000 eurot tuleb G. Graubergil tasuda ühe aasta ja kuue kuu jooksul Politsei-

ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx igakuise summana esimesel

seitsmeteistkümnel kuul 1300 eurot ning 18. kuul viimase maksena 900 eurot. Selgitusse

märkida kriminaalasi 1-25-2155.

Asitõendid:

-narkootiline aine – hävitada

- Läbiotsimisprotokolli juures asuvad seifi paroolid - hävitada.

Hävitada Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas xxx olevad järgmised esemed:

- ekspertiisist tagasi saadetud pakend nr xxx:

- MM35/11 pakend nr 7, nr 8 ja nr 10 – erinevad ravimid;

- MM35/11 pakend nr 1 – e-sigar;

- MM35/11 pakend nr 12 – taimepurustaja ja klaasist piip;

- MM35/11 pakend nr 5 – kaks kaalu, taimepurustaja, karp seemnetega;

- MM35/11 pakend nr 6 – kanepi suitsetamise piip.

G. Gaubergilt ära võetud esemetest tehtud koopia andmefailid (PPA andmehoidlas)

hävitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Garri Graubergi süüdistatakse selles, et tema sooviga müüa isikliku kasu saamiseks ostjale

„xxx“ kokaiini, pidi selleks esitama tellimuse ja enda ostja kontakti Läti Vabariigis elavale S

Lsile. Nimelt riskide maandamiseks toimus kokaiini üleandmine otse S. Lsi poolt korraldatud

skeemi järgi ja tema poolt kaasatud isikute poolt, kus tehingu eest tasumisele kuuluva summa

garanteerimine ehk kauba eest tasumine S. Lsile oli G. Graubergi kohustuseks.

Nimelt kohtus G. Grauberg 30.11.2023 ostjaga selleks, et leppida kokku tulevase narkootilise

aine kokaiini müügitehingu tingimused. G. Graubergi poolt selgitati, millise skeemi järgi

toimub kauba üleandmine ja et tasumine peab toimuma sularahas. Kohtudes uuesti

19.12.2023, lepiti kokku, et ühe kilogrammi kokaiini hind on 48 000 eurot. 10.01.2024

kohtumisel andis G. Grauberg täpsemalt selgitused selle kohta, kuidas uus kontakt võtab

ostjaga ühendust ning edastab info kodeeritult, mille mõistmiseks tuleb kasutada G. Graubergi

poolt antud valemit. Kuigi ostja tahtis G. Graubergilt osta ühte kilogrammi kokaiini, sooviti

20.01.2024 talle ühendust võtnud kontakti poolt, so S. Ls, üle anda G. Graubergi poolt

tellituna kaks kilogrammi kokaiini. Nimelt selgus, et G. Grauberg oli tellinud S. Lsilt Eestisse

saatmiseks kaks kilogrammi kokaiini ja andnud nõusoleku seda ise rahaliselt garanteerida,

mistõttu see ka kolmandatelt isikutel telliti ja tehti toiminguid selle edasi saatmiseks. Kui aga

ostja keeldus kahe kilogrammi vastuvõtmisest, toodi pärast G. Graubergiga infot vahetades S.

Lsi korraldatud skeemi ja saadetud kulleriti poolt Läti Vabariigist 21.01.2024 Eesti Vabariiki

üks kilogramm kokaiini. Riskide maandamiseks pandi see peidukohta aadressile xxx juurde.

Alles seejärel teatati ostjale kauba asukoha koordinaadid ning nõue tasuda 24 tunni jooksul G.

Graubergile. Viimane tuligi ja võttis 23.01.2024 ostja käest saadud info järgi peidukohast 48

000 eurot. 24.01.2024 läks G. Grauberg Läti Vabariiki, et tasuda ostetud kauba eest summas,

millest oli maha arvatud temale jäänud kasu. Kuna G. Grauberg oli tellinud S. Lsilt kaks

kilogrammi kokaiini, kuid tasus viimasele ühe kilogrammi eest, lubas S. Ls ka teise

kilogrammi eest summa viimaselt sisse nõuda. Samuti avaldas S. Ls, et G. Grauberg tegi kas

kauba tellimisel vea või tahtis teda petta, kuna teenis sellelt tehingult ilma riskita rohkem kui

S. Ls ise. Ostjale müüdud ühe kilogrammi kokaiini eest sai seega G. Grauberg tasu, mis

kohtupraktika kohaselt võib olla sellistes tehingutes 7-25% müügihinnast, so 3360 eurot kuni

12 000 eurot. Samas Politsei- ja Piirivalveameti ning Maksu- ja Tolliameti teabel oli 2024

aastal ühe kilogrammi kokaiini keskmiseks hulgihinnaks 30 000 kuni 80 000 eurot. Selliselt

võis G. Graubergi vahendatud 48 000 eurot tehingus puhaskasu olla kuni 18 000 eurot.

Peidupaika pandud valge kokku pressitud pulbri võttis politsei ära ning 01.02.2024

ekspertiisiakti nr 24E-AN00127-01 kohaselt oli tegemist ainega, mille massiks 1012 grammi

ja mis sisaldas 81% kokaiini, so puhast ainet 820 grammi.

Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab

0,65 grammist kokaiinist. Seega G. Graubergi poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab

suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3´1

lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas

narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joobe saanuks ära võetud

kokaiinist keskmiselt 820/0,065=12 615 isikut).

Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja

Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks

keelatud.

G. Graubergil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õigustav luba, kuid siiski müüs ta

kokaiini, mis liikus S. Lsilt otse ostjale ning mille eest tasus G. Grauberg ostjalt saadud

summa arvelt, pani G. Grauberg narkootikumidega ebaseadusliku käitlemise teo toime

kavatsetult.

Seega G. Grauberg grupis S. Lsiga suures koguses ebaseadusliku narkootilise aine

käitlemisega pani toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Garri Graubergi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 16.09.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Garri Graubergi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 2p1

järgi ja tema karistamist vangistusega 5 aastat. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel pöörata G.

Graubergile mõistetud karistus täitmisele osaliselt, koheselt kuulub ärakandmisele kuus kuud

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata G. Graubergi 29.05.2024 kuni 18.06.2024

kinnipidamisel viibitud aeg, s.o kakskümmend üks päeva karistusaja hulka ning lugeda temal

kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks viis kuud üheksa päeva vangistust.

Ülejäänud vangistus neli aastat ja kuus kuud jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel koos

käitumiskontrolliga G. Graubergi suhtes täitmisele pööramata tingimusel, et G. Grauberg

temale määratud viie aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab

kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti lubab G. Graubergi vastavalt KarS § 75 lg 4, et on oma käitumist parandanud ning

võtab endale kohustuse tasuda Politsei- ja Piirivalveametile tagasi kuriteo matkimise käigus

kasutatud 48 000 eurot järgmiselt: enne kokkuleppe sõlmist korraldas Garri Grauberg Politsei-

ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx summa 22 725 euro üle kandmise;

03.07.2024 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega asjas 1-24-3777 arestitud 2275 eurot, mis on

kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Swedbank xxx tuleb pärast kohtuotsuse

jõustumist kanda üle Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx;

ülejäänud summa, so 23 000 eurot tuleb G. Graubergil tasuda ühe aasta ja kuue kuu jooksul

Politsei- ja Piirivalveameti AS SEB Pank arvelduskontole xxx igakuise summana 1300 eurot

ning viimase maksena 900 eurot

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1 ja 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootiline aine- hävitada

-

ekspertiisist tagasi saadetud pakend nr xxx - hävitada

-

MM35/11 pakend nr 7, nr 8 ja nr 10 – erinevad ravimid- hävitada

-

MM35/11 pakend nr 1 – e-sigar - hävitada

-

MM35/11 pakend nr 12 – taimepurustaja ja klaasist piip - hävitada

-

MM35/11 pakend nr 5 – kaks kaalu, taimepurustaja, karp seemnetega- hävitada

-

MM35/11 pakend nr 6 – kanepi suitsetamise piip- hävitada

-

Läbiotsimisprotokolli juures asuvad seifi paroolid- hävitada

G. Gaubergilt ära võetud esemetest tehtud koopia andmefailid - hävitada.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3,10 alusel ekspertiisikulud 1872 eurot ja

sõiduki teisaldamise kulud 451,20 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-

ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik