2-24-125259/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Antero Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125259

Tsiviilasi

Modena Estonia OÜ hagi R. A. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5526,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592),

lepinguline esindaja Maria Pihl

Kostja: R. A. V. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja 29.04.2025 hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus

intressinõudes 215,84 euro ulatuses.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista R. A. V.-lt Modena Estonia OÜ kasuks välja 4047,51 eurot (põhivõlg 4000

eurot, intress 38 eurot, 02.07.2024 seisuga sissenõutav viivis 9,51 eurot) ning alates

03.07.2024 viivis põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 17,93 euro ja

sissenõudmis-kulude 30 euro nõudes, samuti osas, milles hageja nõudis lisanduvat

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas.

5. Jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 615

eurot, millest vastavalt menetluskulude jaotusele mõista R. A. V.-lt Modena Estonia

OÜ kasuks välja 479,70 eurot. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Avaldada otsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-24-125259

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE

1. Moden Estonia OÜ (hageja) esitas 13.09.2024 Harju Maakohtule hagi R. A. V. (kostja)

vastu võla nõudes, mida täpsustas 15.11.2024 ja 29.04.2025.

1.1.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 19.03.2024 krediidilimiidi

lepingu nr XXX krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingu eritingimuste p 3 kohaselt oli

krediidikulukuse määraks 34,50% aastas. Kostja ei ole teinud hagejale lepingust tulenevate

rahaliste kohustuste täitmiseks mitte ühtegi tagasimakset. Kuna kostja oli 11.06.2024 seisuga

viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (tasumise kuupäevad vastavalt

10.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024), saatis hageja kostjale 11.06.2024 teavituse tasuda

viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt 25.06.2024. Kostjat hoiatati, et kui ta viivituses

olevaid tagasimakseid teavituses toodud tähtajaks ei tasu, ütleb hageja lepingu erakorraliselt

ühepoolselt üles. Kuna kostja viivituses olevaid makseid ei tasunud, loeti leping 26.06.2024

ülesöelduks.

2. Menetluse käigus tegi kohus hagejale ettepaneku esitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034

lg 7 järgne ümberarvestus seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.

29.04.2025 esitatud võla ümberarvestuses loobus hageja intressinõudest 215,84 euro osas,

paludes kokkuvõtvalt kostjalt välja mõista:

(a) põhivõla 4000 eurot;

(a) intressi 38 eurot;

(b) sissenõudmiskulud 30 eurot;

(c) viivise 02.07.2024 seisuga 27,44 eurot ning alates 03.07.2024 tasumata põhinõudelt

4000 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni määraga 0,098% päevas.

3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 3 alusel 09.03.2025. Hageja muudetud nõue on

kostjale TsMS § 317 lg 3 alusel kätte toimetatud 19.07.2025. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus asjas esitatud väidete, avalduse ja tõenditega ning leiab, et hagist osaliselt

loobumine tuleb vastu võtta ja ülejäänud hagi rahuldada osaliselt.

5. Tulenevalt menetlusse võetud hagi hinnast menetles kohus hagi kirjalikus menetluses

kooskõlas TsMS §-ga 404. Juhindudes § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa

lihtsustatult.

6.

29.04.2025 hagi täpsustusega (nõude ümberarvestus) loobus hageja intressinõudest

215,84 euro ulatuses. Kohus ei ole selles osas veel määrusega seisukohta võtnud. TsMS § 429

2 (8)

2-24-125259

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse

lõpetamise alus. Kohus ei näe takistust intressinõudest osaliseks loobumiseks. Seega tuleb

nõudest osaline loobumine vastu võtta ja menetlus intressinõudes 215,84 euro ulatuses

lõpetada. Pärast nõudest osalise loobumise vastuvõtmist on tsiviilasja hinnaks 5526,24 eurot.

7. Hageja nõuded tulenevad laenulepingust, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele.

VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti. Tarbija-

krediidilepinguga on eelduslikult tegemist juhul, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev

isik annab tarbijale laenu või krediiti, ja vastupidist tuleb tõendada hagejal (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 12). Kuna hageja ei ole väitnud ega tõendanud vastupidist, on

viidatud laenusuhte puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

8. Lepingule kohalduvad üldtingimused (dtl 123) on VÕS § 37 lg 1 järgi saanud lepingu

osaks, kuna hageja on nendele lepingu p-s 3 selgelt viidanud (dtl 51). Kohtul puudub hagis

esitatu pinnalt kahtlus, et kostjal poleks olnud võimalust nende sisust teada saada.

9. Riigikohus on selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja

lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepingu-vabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati,

kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p

14 ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 13).

9.1.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja selgitas, et tarbijaga ning

krediidiandjaga seotud andmed on toodud lepingu esimesel leheküljel, krediidiandja andmed

üldtingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Kostja on allkirjastanud

laenulepingu ja sellele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 50-56).

Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt

saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning hageja

edastas kostjale lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal (dtl

120). Ühtlasi sisaldasid lepingudokumendid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.

9.2.

Tulenevalt VÕS § 406² lg-st 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Laenulepingu kohaselt oli selle krediidikulukuse määraks 34,50% aastas (dtl 51). VÕS § 4062

lg-s 1 nimetatud määr oli 19.03.2024 lepingu sõlmimise ajal 17,36%. Seega ei ületanud

lepingujärgne krediidikulukuse määr VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära.

10. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

3 (8)

2-24-125259



omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja



hindama tarbija krediidivõimelisust.

10.1. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohtul on

tarbijakrediidi-lepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist

kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Sama lahendi p 18

järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

10.2. Tulenevalt KAVS § 50 lg-st 3 peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei

ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb

krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija

sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes aluseks piisava

ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2).

10.3. Hageja ei ole kostjale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet sisuliselt

järginud. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja selgitanud kostja muude võimalike

finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust. Samuti ei ole hageja

põhjalikult hinnanud kostja tegelike majapidamiskulude suurust.

10.4. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud 10.12.2023 kuupäeval

krediiti summas 9800 eurot (dtl 137). Makse selgituses on märgitud „Saadud kre…“, mille

abil saab kohus eeldada, et kostja on saanud laenu teiselt krediidiasutuselt. Sõltuvalt

maksegraafiku pikkusest ja osamakse suurusest võib sellises summas laenu saamine endaga

kaasa tuua u 250-400 eurose igakuise tagasimakse kohustuse. Kohtule nähtub laenutaotlusest,

et kostja on enda igakuisteks finantskohustusteks märkinud vaid 70 eurot (dtl 63). 10.12.2023

4 (8)

2-24-125259

kuupäeval kostjale krediidisumma laekumine ja seejuures niivõrd väikse finantskohustuse

märkimine on kohtu hinnangul piisavad selleks, mis pidanuks krediidiandjas tekitama

kahtluse andmete tõele vastavuses. Riigikohus on märkinud, et kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 21). Hagist ei nähtu,

et hageja oleks ebakõladele sisulist tähelepanu pööranud ning kahtluse kõrvaldamiseks

kostjalt täiendavaid selgitusi küsinud. Seega saab asuda seisukohale, et hageja ei ole kostja

muude võimalike finantskohustuse olemasolu ning nende teenindamise võimekust sisuliselt

välja selgitanud.

10.5. Lisaks eelnevale ei ole hageja põhjalikult hinnanud kostja majapidamiskulude suurust.

Kohtule nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta on igakuiselt tasunud eluasemega

seonduvalt majandamiskulusid vahemikus 304,64 eurot (2023 novembri eest) kuni 419,35

eurot (2024 veebruari eest; dtl 136-145). Samuti on kostja tasunud igakuiselt üüri 850 eurot

(alates 2023 detsembrist kuni 2024 veebruarini). Seega on konto väljavõtte abil tuvastatav, et

kostja igakuised majandamiskulud jäävad vahemikku 1154-1269 eurot. Eelnev erineb

märkimis-väärselt hageja poolt arvesse võetud 304 eurost. Eelnevat arvesse võttes, ei jäänud

kostjale vaba raha hagis märgitud 1001 eurot, vaid kostja 1542 euro suurust töötasu

arvestades pigem 300 eurot. Siinkohal ei ole kohus arvestanud eelnevas punktis käsitletud

varasemat võimalikku tegelikku finantskohustust, mis vähendaks vaba raha jääki veelgi.

10.6. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena

ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo

31.01.2018, 2-14-21710, p 25.3). Kostja pangakonto andmete abil on välja arvutatav, et 2023

detsembris kulutas kostja rahalisi vahendeid summas 6863,61 eurot, 2024 jaanuaris 4078,99

eurot, 2024 veebruaris 3613,50 eurot ning kuni 2024. a aasta 18. märtsini 1911,31 eurot.

Eelneva pinnalt on ilmselge, et kostja igakuisest töötasust ei piisanud tema igakuiste tegelike

kulude katmiseks ning kostja oli elamas säästudest või eelnevalt saadud laenurahadest. Hageja

poolt antud laenu sisuline tagasimaksevõimekus kostjal pikemas perspektiivis puudus. Seega

läks kostjale laenu andmine vastuollu vastutustundliku laenamise põhimõttega ning kostjale

loodi soodsad tingimused, mille tulemusena sattus ta paratamatusse laenuorjusse.

10.7. VÕS § 4034 lg-st 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lg-s 6 sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud

tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud väidet, et krediidiandja oleks

kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks

andmeid võltsinud. Seetõttu kohaldub VÕS § 4034 lg 7 esimeses lauses sätestatud tagajärg.

11. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbija-

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise

5 (8)

2-24-125259

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks.

12. Kostja ei ole teinud hagejale lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks mitte

ühtegi tagasimakset. Kostja oli 11.06.2024 seisuga viivituses kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega (tasumise tähtpäevad vastavalt 10.04.2024, 10.05.2024, 10.06.2024). Kostjale

saadeti 11.06.2024 teavitus palvega tasuda viivituses olevad tagasimaksed hiljemalt

25.06.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu 26.06.2024 üles (dtl 68).

12.1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tuleneb, et kindlale isikule

(tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see

muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks

tahte väljendamisega. Sama sätte teine lõige täpsustab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui

see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus

loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda.

12.2. Vastavalt üldtingimuste punktile 13.1.1. kohustus kostja teavitama hagejat hiljemalt

kolme tööpäeva jooksul muudatustest krediidiandjale esitatud isiku- ja kontaktandmetes.

Üldtingimuste p 13.2 kohaselt sai hageja eeldada kostja poolt esitatud teabe õigsust, kuniks

kostja ei ole hagejat informeerinud teabe muutumisest (dtl 131). Kostjale edastati lepingu

ülesütlemise teatis 11.06.2024 kostja poolt avaldatud e-postile XXX (dtl 68). Kohus leiab, et

kostjale oli tagatud mõistlik võimalus teatega tutvuda ning hageja nõuded muutusid lepingu

ülesütlemise tõttu sissenõutavaks hagis märgitud kuupäeval 26.06.2024.

13. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab

hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral), st hagi on

võimalik osaliselt rahuldada (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386, p 14.1.4). VÕS § 195 lg-st 2

tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 108 lg 1 näeb

ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

13.1. Kohus leiab, et laenulepingust tulenev põhinõue tuleb rahuldada. Seoses lepingu

ülesütlemisega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks lõppenud. Laenulepingu alusel

sai kostja laenu 4000 eurot (dtl 58), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

13.2. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 397 lg 2 täpsustab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et

selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus

laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr.

Ajavahemikus 19.03.2024 - 02.06.2024 oli seadusjärgseks aastaseks intressimääraks 4,5%.

Vastavalt lepingule kohalduvate üldtingimuste p-le 6.2.3 arvestatakse intressi iga päev, võttes

aluseks kalendrikuu päevade tegelikku arvu ja 360-päevast aastat. Seega tuleb kostjalt välja

mõista seadusjärgse intress 38 eurot VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 4,5% aastas.

13.3. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 26.06.2024–02.07.2024 seisuga 27,44 eurot

lepingujärgse määraga 0,098% päevas. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral ei saa krediidiandja nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus

ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on vähendada krediidiandja

6 (8)

2-24-125259

krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud

vastutustundlikult (TlnRnKm 27.06.2025, 2-23-136801, p 10). VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt

on võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem

lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Kohus mõistab vaadeldava ajavahemiku eest kostjalt

välja viivise 9,51 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

13.4. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja nõuab kostjalt edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 03.07.2024 kuni põhivõla

tasumiseni lepingujärgse määraga 0,098% päevas. Kuna hageja ei täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates

03.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

14. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4000 eurot, intress 38

eurot, 02.07.2024 seisuga sissenõutav viivis 9,51 eurot ning viivis põhivõlalt alates

03.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulud summas 30 eurot.

Laenulepingu kehtivuse ajal on kostjale korduvalt saadetud tasulisi meeldetuletuskirju,

mistõttu nõuab hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 1 sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist

summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõudmiskulude hüvitise pärast laenulepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade

eest 25 eurot (dtl 66). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS §

4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul

võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest

tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKm

24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Seega jätab kohus hageja nõude sissenõudmiskulude

hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

16. Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva

otsuse kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Kohus jätab hagist loobutud osas menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

Ülejäänud osas lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 – hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades loobutud osa ja hagi rahuldamise ulatust, siis jäävad menetluskulud 78% ulatuses

kostja ja 22% ulatuses hageja kanda.

18. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluses

ei osalenud ja asja materjalidest menetluskulude kandmist ei nähtu. Seega määrab kohus

kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

19. Kohus lähtub hageja menetluskulude nimekirjast, mis on esitatud 25.02.2025 (dtl 228).

Hageja menetluskuludeks on:

(1) riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 175,27 eurot;

7 (8)

2-24-125259

(2) menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot;

(3) riigilõiv hagimenetluses summas 530 eurot.

20. Kohus määrab kindlaks hageja põhjendatud menetluskuludena 20 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu TsMS § 484² alusel) ja tasutud riigilõivu 595 eurot. Vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 479,70 eurot.

21. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud enam tasutud

riigilõivu 110,27 euro tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga

lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

22. TsMS § 178 lg-d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Antero Maksing

kohtunik

8 (8)