1-12-149/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

11. jaanuar 2012 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-12-149 (kohtueelses menetluses nr 12260100079) riik U.V versus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

U.V (isikukood xxx; elukoht xxxxx

xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töötab; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 248, tegi kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada U.V (KarS)

süüdi karistusseadustiku § järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks)

68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 kuud; KarS §

(kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lõplikuks

lugeda U.V karistuse

73 lg 1 ja lg 3 ks 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistustus jääb täielikult tingimisi kohaldamat a; määrata astat ning mõistetud vangistust 1 (ühte) U.V-le katseaeg 3 (kolm) a kuud ja 28 (kahtekümmend kaheksat) päeva ei pöörata täitmisele, kui U.V ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 välja mõista U.V-lt sundraha 217 (kakssada seitseteist)

50 senti ning € ja

riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) € määrata ja 60 senti riigi kasuks; kriminaalmenetluse kulud ja 10 senti tasumisele

275 (kakssada seitsekümmend viis) €

ositi järgmiselt: 1) alates 2012 veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 22 a (kakskümmend kaks) € ja 93 senti äieliku tasumiseni; tasumine, kuni menetluskulude t

2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) -

tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada riigi selleks

19 (üheksateist) € ja 20 senti otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikuti ; le

2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet -

isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2);

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-12-149

“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383

– 392);

3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille

koha -s selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §

318 sätestatud alustel

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki U.V toime pannud kuriteona juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 05.01.2012

kell 11.50 Viljandimaal Karksi-Nuia linnas Lõuna ja Loode tänaval mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga 532 XXX joobeseisundis.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist

kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ning karista mises

vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.-06.01.2012, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 73 lg

1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui U.V ei pane 3- (kolm) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üks) kuuks.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561

, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrM -s 245 S § (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed S § ; KrM

240 p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS

§ 76 lg le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; - kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi - protokollis; 4) muude tõendite loetelu; Kr S §

1 sätestatud andmed, kui isik on M

218 lgkahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS §

2 lg 2).

Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe . menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, -

mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning

kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise v -le 2. Kohus astavalt KrMS § 248 lg 1 p

tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud u kvalifikat kokkuleppele.

3.2. P

stmisel õhjendused karistuse mõi

KarS

§ 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1

kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt k ohtu-

menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o

435 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusest nr 169

( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 290 € kuus. M Kr S §

lg 2 kohaselt s t kohtuotsust kiirmenetluses tehes üüdimõistva

vähendab Kr S § s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole M

179 lgvõrra. Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 217,50 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt seaduse - (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.

detsembri 2009 otsusega on kinnitatud sutamise eest makstava tasu

(edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava U.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38.40 € Süü . distatava

U.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina €

19.20 .

Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus -le 1 -

kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega ndraha poole

tuleb süüdistataval vähendada su võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb välja mõista U.V-lt

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 217.50

57.60 (38.40 € ja riigi õigusabi tasu +

19.20) € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

4.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus U.V on kahtlustatavana kinni peetud 05.-06. jaanuar 2012, seega on U.V viibinud eelvangistuses

2 (kaks) päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik