Legislator Case Law & Legislation
2-25-12584/19 AI generated

2-25-12584/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-12584/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. P. S. D. B. taotlus rahuldada ja tagastada P. S. D. B.le riigilõiv summas 50 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-25-12584/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: P. S. D. B. taotlus rahuldada ja tagastada P. S. D. B.le riigilõiv summas 50 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2025.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-12584

Tsiviilasi

P. S. D. B. (D. B.) hagi A.-M. D. B. (D. B.) vastu abielu

lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja P. S. D. B. (sünd XXX, isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kai Villemson

Kostja A.-M. D. B. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada P. S. D. B. ja A.-M. D. B. abielu, mis sõlmiti XXX Tallinna

Perekonnaseisuametis (abielukande number XXX).

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

4. P. S. D. B. taotlus rahuldada ja tagastada P. S. D. B.le riigilõiv summas 50 eurot.

Riigilõiv tagastada OÜ Advokaadibüroo RASK arveldusarvele nr XXX.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte

menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

P. S. D. B. (hageja) esitas 04.08.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.-M. D. B. (kostja)

vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XXX abielu.

Pooltel ühised lapsed puuduvad. Alates 2025. aasta aprillist hakkasid pooltevahelised suhted

halvenema ning ühel hetkel mõistis hageja, et edasine abielusuhete jätkumine ning abikaasade

leppimine on võimatu. Hageja sooviks on abielu lahutada. Hageja on käesolevaks hetkeks

jäädavalt XXX kolinud. Pooled ei ole abielu lahutamise osas kokkuleppele jõudnud. Hageja

palub lahutada P. D. B.i ja A.-M. D. B. abielu ning jätta menetluskulud kostja kanda,

alternatiivselt poolte endi kanda.

07.08.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras asjas kohtuistungi 23.09.2025.

07.08.2025 määrusega tühistas kohus Tartu Maakohtu määratud kohtuistungi toimumisajaga

23.09.2025 ja määras anda tsiviilasja nr 2-25-12584 pärast määruse jõustumist kohtualluvuse

järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Määrus jõustus 23.08.2025.

28.08.2025 jagati käesolev tsiviilasi lahendamiseks kohtunik Anu Saalistele (Saaliste).

Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 19.09.2025. Kohtuistungil selgitas kohus

pooltele kohtualluvust ja kohaldatavat õigust. Pooled olid sellega nõus, et Harju Maakohus

lahendab hagi Eesti õiguse alusel. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte

abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib

abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil

loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses

tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa

hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui

abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist

kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta.

Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust.

Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on

abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane

tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei

soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega

nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 04.08.2025 riigilõivu summas 100 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses

tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna

avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid

kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv

summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot OÜ

Advokaadibüroo RASK arveldusarvele nr XXX.

Menetluskulude jaotamine

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi

kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik