Legislator Case Law & Legislation
1-25-4040/6 AI generated

1-25-4040/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-25-4040/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Kaja Lahesoo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista kohaldamata. Määrata Kaja Lahesoole katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

Legislator headnote

AI generated

1-25-4040/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: Määrata Kaja Lahesoole katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

Keywords

AI generated
safety regulations violation cannabis consumption violation of procedural rules alcohol abuse substance addiction substances subject to restriction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-4040 (25261050423)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Kaja Lahesoo süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Kaja Lahesoo (isikukood: 47910145721; elukoht: XXX;

töökoht: XXX;

karistatus: varem kriminaalkorras

karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Kaja Lahesoo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja mõista

karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Kaja Lahesoole katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

5 (viis) kuud ei pöörata täitmisele, kui Kaja Lahesoo ei pane katseajal toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 ja KarS § 424 lg 3 alusel võtta Kaja Lahesoolt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kaja Lahesoolt kriminaalmenetluse kuluna

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot, joobeseisundi

tuvastamise kulu 22 (kakskümmend kaks) eurot ja riigi õigusabi tasu 173 (ükssada

seitsekümmend kolm) eurot 60 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud

1524 (üks tuhat viissada kakskümmend neli) eurot 60 senti tasumisele ositi 12 kuu

jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise

menetluskulu osa 127,05 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2)

igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt

kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele

tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700024100

ning selgituse “Kaja Lahesoo, otsus nr 1-25-4040, menetluskulu“.

3. Asitõendid ja salvestised:

DVD plaat salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Transpordiametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud

tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Transpordiamet isikule ettekirjutuse juhiloa

loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva

ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1).

Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise

ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Kaja Lahesood süüdistatakse selles, et tema 31.03.2025 kella 13.25 ajal juhtis Valga maakonnas

Valga vallas Jõhvi – Tartu – Valga mnt 198 km M1 kategooria mootorsõidukit Peugeot 508

registreerimismärgiga XXX XXX seisundis, kui tema veres oli etanooli sisaldus 2,92 (+,- 0,07)

mg/g.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani Kaja Lahesoo toime KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1

ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kaja Lahesoo üheaastase

katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

Kaja Lahesoo peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

Tulenevalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta Kaja Lahesoolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks

(3) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. KarS § 424 lg 3 alusel võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest

kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses.

Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

Süüdistatava Kaja Lahesoo joobe tuvastamise kulu on 22 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kaja Lahesoo kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 173,60

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud

menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne

võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema

hakkamasaamist ühiskonnas.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1524,60 eurot;

sundraha 1329 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot ja riigi õigusabi tasu 173,60 eurot.

Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Kriminaalasja juures olev asitõend DVD plaat salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

toimiku materjalide juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik