2-24-138974/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138974

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. A. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

8612,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479); lepinguline esindaja S. R.

Kostja: A. A.

(isikukood XXX)

kohtuistungil 10.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu 12.03.2025 esitatud alternatiivsest nõudest loobumine.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 07.12.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89010712956 tulenev põhivõlg 1059,84 eurot,

intressid 65,50 eurot, viivis perioodi 06.12.2024-22.09.2025 eest 44,98 eurot ja viivis

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 07.12.2022

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89010712956 tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed (põhiosa ja intress) vastavalt 03.09.2025 esitatud uuesti määratud

tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt:

05.10.2025 põhiosa 119,53 eurot intress 3,56 eurot osamakse kokku 123,09 eurot

05.11.2025 põhiosa 120,34 eurot intress 3,34 eurot osamakse kokku 123,68 eurot

05.12.2025 põhiosa 122,90 eurot intress 3,13 eurot osamakse kokku 126,03 eurot

05.01.2026 põhiosa 123,88 eurot

05.02.2026 põhiosa 125,68 eurot

05.03.2026 põhiosa 129,43 eurot

05.04.2026 põhiosa 129,39 eurot

05.05.2026 põhiosa 131,79 eurot

05.06.2025 põhiosa 133,19 eurot

05.07.2025 põhiosa 135,53 eurot

05.08.2025 põhiosa 137,10 eurot

05.09.2025 põhiosa 139,10 eurot

05.10.2025 põhiosa 141,33 eurot

05.11.2025 põhiosa 143,18 eurot

05.12.2025 põhiosa 144,71 eurot

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr L89010712956 tulenevatelt

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas.

6. Jätta rahuldamata tarbijakrediidilepingust nr L89010712956 tulenev hageja põhivõla

nõue 817,47 euro ulatuses, intressinõue 176,47 euro ulatuses, haldustasunõue 11,60 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja hagis 31.01.2025 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivise nõue 329,26 euro ulatuses.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 15.08.2023

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89013361676 tulenev põhivõlg 1195,76 eurot,

intressid 79,65 eurot, viivis perioodi 21.07.2024-22.09.2025 eest 70,09 eurot ja viivis

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 15.08.2023

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89013361676 tulenevad tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed (põhiosa ja intress) vastavalt 03.09.2025 esitatud uuesti määratud

tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt:

20.10.2025 põhiosa 93,96 eurot intress 1,99 eurot osamakse kokku 95,95 eurot

20.11.2025 põhiosa 94,81 eurot intress 1,83 eurot osamakse kokku 96,64 eurot

20.12.2025 põhiosa 96,62 eurot intress 1,65 eurot osamakse kokku 98,27 eurot

20.01.2026 põhiosa 97,60 eurot

20.02.2026 põhiosa 99,02 eurot

20.03.2026 põhiosa 101,34 eurot

20.04.2026 põhiosa 101,93 eurot

20.05.2026 põhiosa 103,61 eurot

20.06.2026 põhiosa 104,92 eurot

20.07.2026 põhiosa 106,55 eurot

20.08.2026 põhiosa 107,85 eurot

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis lepingust nr L89013361676 tulenevatelt

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas.

10. Jätta rahuldamata tarbijakrediidilepingust nr L89013361676 tulenev hageja põhivõla

nõue 281,70 euro ulatuses, intressinõue 66,39 euro ulatuses, haldustasunõue 15,60 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja hagis 31.01.2025 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivise nõue 207,86 euro ulatuses.

11. Jätta hageja õigusabikulud hageja enda kanda.

Jätta hageja riigilõiv 66,73% ulatuses kostja kanda ja 33,27% ulatuses hageja kanda.

Jätta kostja menetluskulud 33,27% ulatuses hageja kanda ja 66,73% ulatuses kostja

kanda.

12. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 467,11 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

13. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

14.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 31.01.2025 hagi kostja vastu, 12.03.2025 esimese

alternatiivse nõude ning 03.09.2025 teise alternatiivse nõude. Kohtuistungil avaldas hageja,

12.03.2025 esitatud alternatiivsest nõudest ta loobub. Kohus võtab loobumise vastu. Menetluses

on seega hageja nõuded kostja vastu:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 07.12.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89010712956 tulenev põhivõlgnevus 3854,39 eurot, intress 252

eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

331,19 eurot ja viivis alates 01.02.2025 kuni põhinõude (3854,39 eurot) täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 16,9% aastas;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 15.08.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89013361676 tulenev põhivõlgnevus 2585,67 eurot, intress 151,51

eurot, haldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

222,17 eurot ja viivis alates 01.02.2025 kuni põhinõude (2585,67 eurot) täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 16,9% aastas.

Alternatiivselt

1.3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 07.12.2022 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89010712956 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed (põhiosa ja intress) vastavalt 03.09.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni lepingujärgse

intressimääraga (16,90% aastas) võrdses määras.

1.4 Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 15.08.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89013361676 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed (põhiosa ja intress) vastavalt 03.09.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete

maksegraafikule ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates

maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni lepingujärgse

intressimääraga (16,90% aastas) võrdses määras.

2. Hagi aluseks on kaks tarbijakrediidilepingut. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja

esitanud järgmised väited.

2.1. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 7.12.2022 tarbijakrediidilepingu nr.

L89010712956, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot.

Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 21.14% aastas ning selle arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat 5000 eurot, igakuist osamakset 150.27 eurot, intressimäära 16.90%

aastas ja 2.35 eurot päevas, krediidisumma tagastamise perioodi 5.1.2023 – 5.12.2026,

laenulepingu sõlmimise tasu 100 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2.90 eurot.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et krediidiandja tegi

päringu maksehäireregistritesse, krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud kostja kontoväljavõtte

alusel: sissetulekud 1573 eurot ja kohustused 342 eurot, mis kehtivad kuni 05.02.2023. Peale

sõlmitavast lepingust tuleneva igakuise osamakse 150.27 eurot tasumist jäi kostjale reservi

1080,73 eurot (1573-492.27).

2.2. Krediidiandja ja kostja sõlmisid 15.08.2023 tarbijakrediidilepingu nr. L89013361676, mille

alusel sai kostja laenu 3000 eurot. Lepingu nr. L89013361676 kohaselt on krediidi kulukuse

määr 23.19% aastas ning selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 3000 eurot,

igakuist osamakset 113.47 eurot, intressimäära 16.90% aastas ja 1.41 eurot päevas,

krediidisumma tagastamise perioodi 20.09.2023 – 20.08.2026, laenulepingu sõlmimise tasu 60

eurot, igakuist lepingu haldustasu 3.90 eurot.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et krediidiandja tegi

päringu maksehäireregistritesse, krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud kostja kontoväljavõtte

alusel: sissetulekud 1876 eurot, finantskohustused 638 eurot, mis kehtivad kuni 14.10.2023.

Peale sõlmitavast lepingust tuleneva igakuise osamakse 150.27 eurot tasumist jäi kostjale reservi

1080,73 eurot (1573-492.27).

2.3. Mõlema lepingu osas toob hageja välja, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi

tähtaegselt: kostjal olid lepingu nr L89010712956 alusel tasumata osamaksed 5.04.2024,

5.05.2024, 5.06.2024 ning lepingu nr L89013361676 alusel osamaksed 20.04.2024, 20.05.2024,

20.06.2024. Seetõttu saatis krediidiandja 9.07.2024. a kostjale laenulepingute ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 23.07.2024 võlgnevuse tasumiseks. 29.07.2024

saatis krediidiandja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Krediidiandja loovutas 31.07.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude

loovutamisest.

2.4. Lepingu nr L89010712956 alusel on krediidiandja arvestanud kostja poolt tasutust põhiosa

katteks 1145.61 eurot, seega on tasumata põhiosa 3854.39 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus

alates 16. osamaksest kuni ülesütlemiseni, s.o 5.04.2024 - 29.07.2024, kokku 252 eurot

(56.09+53+53.39+50.34+39.48=252). Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata

5.04.2024 – 5.07.2024 osamaksete laenuhaldustasud, kokku 11.60 eurot (4 x 2.90). Viivist nõuab

hageja põhivõla summalt 3854,39 eurolt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates

s.o 30.07.2024 põhivõla tasumiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras 16,9% kooskõlas

laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.

2.5. Lepingu nr L89013361676 alusel on krediidiandja arvestanud kostja poolt tasutust põhiosa

katteks 414.33 eurot, seega on tasumata põhiosa 2585.67 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus

alates xx. osamaksest, s.o kuni ülesütlemiseni eelnenud xx. osamakseni s.o 30.07.2024 kokku

151,51 eurot (37.63+35.40+35.50+33.31+9.67=151,51). 29.07.2024.a. laenulepingu ülesütlemise

seisuga oli kostjal tasumata 8. – 11. osamaksete laenuhaldustasud kokku. 15,60 eurot (4 x 3.90).

Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 2585,67 eurolt lepingu alates ülesütlemise päevale

järgnevast päevast s.o 30.07.2024 kuni põhivõla tasumiseni lepingus kokku lepitud viivisemääras

16,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1.

2.6. Hagejal nõuab kummagi lepinguga seoses võla sissenõudmiskulusid 50 eurot (st kokku 100

eurot) peale lepingute ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkti 4.6 alusel.

Hageja selgitab lepingu nr L89010712956 võla sissenõudmiskulude summa 50 eurot kujunemist:

1.08.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 9.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 26.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja selgitab lepingu nr L89013361676 võla sissenõudmiskulude summa 50 eurot kujunemist:

1.08.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 9.08.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 26.08.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot (sama loetelu, mis eelmise lepingu puhul).

2.7. Loobumata algsest nõudest esitas hageja VÕS § 403⁴ lg 7 kohase nõude ümberarvestuse,

määras tagasimaksed uuesti ning esitas tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete

väljamõistmise nõude.

Hageja väitel toimus kostjalt lepingu nr L89010712956 katteks makseid kokku 2259.64 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 29.07.2024. a ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse

osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu

nr L89010712956 alusel põhiosa 3036,92 eurot, intressid 75,53 eurot ja viivised.

Hageja väitel toimus kostjalt lepingu nr L89013361676 katteks makseid kokku 794,29 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 29.07.2024. a ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse

osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu

nr L89013361676 alusel põhiosa 2303,97 eurot, intressid 85,12 eurot ja viivised.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrused on Ametlike Teadannete kaudu kostjale kätte toimetatuks

loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuistungist

võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise takistusest. Kuivõrd kohus ei

pidanud tõenäoliseks, et kostja ilmuks istungile ka selle edasilükkamise korral, vaatas kohus asja

istungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad väikelaenulepingud. Lepingu nr

L89010712956 (dtl 45) on kostja digiallkirjastanud 07.12.2022. Digiallkirja konteineris on

lepingu põhitingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik, Euroopa tarbijakrediidi

teabeleht. Kohus märgib, et laenuleping sisaldas VÕS § 404 lg-s 2 nõutud andmeid. Lepingu

kohaselt oli krediidi kulukuse 21,14%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse

krediidi kulukuse määra piiresse. Hageja kinnitas istungil, et lepingudokumendid olid kostjale

kättesaadavad AS Inbank iseteeninduses.

Hageja on esitanud tõendina ka maksekorralduse (dtl 52) laenu väljamaksmise kohta, millega on

tõendatud, et krediidiandja maksis 07.12.2022 kostjale välja 5000 eurot.

Lepingu nr L89013361676 (dtl 92) on kostja digiallkirjastanud 15.08.2023. Digiallkirja

konteineris on lepingu põhitingimused, laenulepingu üldtingimused, maksegraafik, Euroopa

tarbijakrediidi teabeleht. Kohus märgib, et laenuleping sisaldas VÕS § 404 lg-s 2 nõutud

andmeid. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukus 23,19%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud

maksimaalse krediidi kulukuse määra piiresse. Hageja kinnitas istungil, et lepingudokumendid

olid kostjale kättesaadavad AS Inbank iseteeninduses.

Hageja on esitanud tõendina ka maksekorralduse (dtl 99) laenu väljamaksmise kohta, millega on

tõendatud, et krediidiandja maksis 15.08.2023 kostjale välja 3000 eurot.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse

punktides 2.1. ja 2.2. toodud faktiväited.

Tõenditena on hageja esitanud laenutaotlused (dtl 62 ja 101), kus on täitmata andmeväljad

„tööandja“ ja „ülalpeetavate arv“. Laenutaotlustes ei ole küsitud majandamiskulude suurust.

Krediidiandja on kohtule edastanud failid „A. A. 10.08.2023 KVV tehingud“ (dtl 305),

ekraanikuvatõmmise (dtl 306) ja „A. A. - XXX“ (dtl 307).

Failis A. A. - XXX on märgitud, et see on loodud 17.03.2025. Kohtu hinnangul ei saa seega see

konkreetne dokument pärineda kummagi laenu andmise eelsest ajast. Faili sisuks on kostja konto

lõpuga 6448 väljavõte perioodi 07.05.2022-30.11.2022 kohta ning konto väljavõtte analüüs.

Kohtuistungil selgitas hageja, et konto lõpuga 6448 on Swedbank AS-s. Kuivõrd kohtu

hinnangul ei saanud krediidiandja teisest pangast konto väljavõtet koguda nüüd tagantjärele, siis

on usutav, et see oli krediidiandjal siiski kogutud enne laenu andmist.

Hageja väitel olid kostja sissetulekud enne laenu andmist 1573 eurot ja kohustused 342 eurot.

Konto väljavõtte analüüsis täpselt selliseid numbreid ei sisaldu. Seetõttu, ning arvestades tõendis

toodud dokumendi loomise kuupäeva, on kohus seisukohal, et tõendis sisalduv konto väljavõtte

analüüs ei pruugi pärineda laenu andmise eelsest ajast. Analüüsis on märgitud palga reale

„keskmine 1890,77“, „täis kuude keskmine 1363,67“. Real „Laenumaksed“ on igas kuus 337,04

eurot. Konto väljavõttelt siiski nähtub ka igakuine palgalaekumine FEHU OÜ-lt (v.a mais, kui

laekus üksnes 101,83 eurot selgitusega „haigusleht“). Konto väljavõttelt nähtuvad ka

laenumaksed kahe Swedbank ASi väikelaenu katteks, laenud on antud 2021 ja 2022 (21-064743-

VL ja 22-008259-VL), laenumaksed kokku 337,05 eurot kuus.

Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja majandamiskulud või

neid üldse mingil viisil hinnanud.

Esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud suurel hulgal ülekandeid eraisikutele (ka

korduvalt samadele isikutele). Samuti on kostja saanud raha eraisikutelt, tihti olukorras, kus tema

enda konto jääk oli mõni eurot (nt rida 81, maksnud tagasi pärast palgapäeva; rida 84, rida 120-

121, maksnud tagasi peale palgapäeva, rida 149-150, rida 153). Pärast palgapäeva on kostja tihti

teinud tagasimakseid eraisikutele. Eraisikutelt saadud raha on kostjal tihti tulnud kohe ära tasuda.

Sellest nähtub kohtu hinnangul, et kostjal oli tihti raha otsas ning ta sai laenu eraisikutelt, kellele

ta maksis peale palgapäeva tagasi. Lisaks on kostja teinud ülekandeid makseteenuse pakkuja

koronapay vahendusel, maksete kirjetest ei nähtu saaja ega selgitus, mistõttu on teadmata,

millega oli tegemist. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks eeltoodud asjaolude kohta

kostjalt selgitusi nõudnud või neile hinnangu andnud. Esitatud failis on ka eraldi ära märgitud, et

isik on teinud makseid oma kontode vahel, konto nr EEXXX.

Failis „A. A. 10.08.2023 KVV tehingud“ on kostja konto lõpuga 6448 väljavõte perioodi

16.01.2023-08.08.2023 kohta. Kohus saab aru nii, et see koguti enne lepingu L89013361676

sõlmimist.

Sellelt konto väljavõttelt ei nähtu paljudel juhtudel tehingupartneri nimed (osaliselt on veerg

täidetud, osaliselt mitte), st ei nähtu, kellelt on raha laekunud või kellele makstud. Kohus saab

aru, et esitatud fail kujutab endast konto analüüsi tulemusel tehtud faili, milles mingil põhjusel

on andmed osaliselt varjatud. Analüüsi tegemise aega failist ei nähtu. Kuid kirjetest „Personal

transfers Other personal transfers“ võib aru saada, et jätkusid ülekanded eraisikutelt ja

eraisikutele (suurel hulgal). Makseid on kostja valdavalt teinud Soomes. Jätkusid koronapay

ülekanded. Failist nähtub, et kostja on teinud makseid enda mitme konto vahel.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et krediidiandja andis kostjale laenu kahe numbri

põhjal – sissetulek ja finantskohustused, jättes välja selgitamata ja hindamata kostja

majandamiskulud (sh võimalikud Soome eluasemekulud ning majandamiskulusid mõjutava

võimaliku ülalpidamiskohustuse) ning andmata hinnangut konto väljavõttelt nähtuvatele

segastele suurel hulgal tehtud ülekannetele, millest osad selgelt viitavad laenusuhetele eraisikute

vahel. Jättes kogumata kostja teise konto väljavõtte, ei saanud krediidiandja olla kindel ka selles,

et on täielikult välja selgitanud kõik kostja finantskohustused.

Seega leiab kohus, et krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning

ei ole seega täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

Kui laenulepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed

uuesti määrata.

6.2. Leping nr L89010712956 sõlmiti 07.12.2022, maksegraafikus oli ette nähtud 48

tagasimakset, esimese tagasimakse tähtaeg oli 05.01.2023 ja viimase tagasimakse tähtaeg

05.12.2026.

Hageja väitel on kostja lepingu nr L89010712956 katteks tasunud kokku 2259,64 eurot. Hageja

on 03.09.2025 tagasimaksed uuesti määranud. Hageja määras 48 makset, 05.01.2023-

05.12.2026, jättes samaks lepingu algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba ning arvestades

lisaks intressi seadusjärgse määra alusel kuni 05.12.2025. Hageja on välja toonud, et

ümberarvestuse kohaselt ei olnud kostja 29.07.2024. a ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse

osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv.

Hageja on kostja poolt tasutu arvel lugenud tasutuks täielikult uuesti määratud osamaksed

(põhiosa+intress) kuni 05.11.2024 ning osaliselt, 43,67 euro ulatuses 05.12.2024 osamakse.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud uuesti määratud osamaksed:

05.12.2024 summas 71,23 eurot (millest põhiosamakse 60,32 eurot ja intress 10,91 eurot) ja

osamaksed 05.01.2025-05.09.2025, kokku 1125,34 eurot (millest põhivõlg 1059,84 eurot ja

intressid 65,50 eurot). Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, §

108 lg 1 ja § 4034 lg 7 kohaselt.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja

ka edasised maksed alates 05.10.2025 kuni 05.12.2026 (kokku 1977,08 eurot põhiosamakseid ja

10,03 eurot intresse) on TsMS § 369 alusel põhjendatud ja rahuldab selle.

VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb rahuldamata eeltoodust ülejäänud osa algsest põhivõla ja intressi

nõudest ning haldustasude nõue.

6.3. Leping nr L89013361676 sõlmiti 15.08.2023, maksegraafikus oli ette nähtud 36

tagasimakset, esimese tagasimakse tähtaeg oli 20.09.2023 ja viimase tagasimakse tähtaeg

20.08.2026.

Hageja väitel on kostja lepingu nr L89013361676 katteks tasunud kokku 794,29 eurot. Hageja on

03.09.2025 tagasimaksed uuesti määranud. Hageja määras 36 makset, 20.09.2023-20.08.2026,

jättes samaks lepingu algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba ning arvestades lisaks intressi

seadusjärgse määra alusel kuni 20.12.2025. Hageja on välja toonud, et ümberarvestuse kohaselt

ei olnud kostja 29.07.2024. a ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk

ülesütlemine ei olnud kehtiv.

Hageja on kostja poolt tasutu arvel lugenud tasutuks täielikult uuesti määratud osamaksed

(põhiosa+intress) kuni 20.06.2024 ning osaliselt, 61,52 euro ulatuses 20.07.2024 osamakse.

Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud uuesti määratud osamaksed:

20.07.2024 osamakse summas 23,11 eurot (millest põhiosamakse 14,74 eurot ja intress 8,37

eurot) ja osamaksed 20.08.2024-20.09.2025, kokku 1275,41 eurot (millest põhivõlg 1195,76

eurot ja intressid 79,65 eurot). Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, § 397

lg 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 kohaselt.

Kohus mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, 108 lg 1 ja 4034 lg 7 kohaselt.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja

ka edasised maksed alates 20.10.2025 kuni 20.08.2026 (kokku 1108,21 eurot põhiosamakseid ja

5,48 eurot intresse) on TsMS § 369 alusel põhjendatud ja rahuldab selle.

VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb rahuldamata eeltoodust ülejäänud osa algsest põhivõla ja intressi

nõudest ning haldustasude nõue.

6.4. Viivist nõuab hageja lepingutes toodud intressimääraga võrdses määras, mõlema lepingu

puhul 16,9% aastas 0,05% päevas. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida

intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist.

Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud

vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei

ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse

nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks

krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne

intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku

lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär

muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks.

Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada

seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt välja viivise sissenõutavaks

muutunud tagasimaksetelt alates vastava tagasimakse tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui

16,9% aastas, 0,05% päevas. Samuti mõistab kohus välja viivise sissenõutavaks muutunud

põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas.

Lepingu nr

L89010712956

põhiosamakse

tasumise tähtaeg

Tasumata

põhiosamakse

Viivis seadusjärgses määras alates põhiosamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemise päevani (k.a)

05.12.2024

60,32

06.12.2024-22.09.2025 5,27 eurot

05.01.2025

104,05

06.01.2025-22.09.2025 8,02 eurot

05.02.2025

105,57

06.02.2025-22.09.2025 7,14 eurot

05.03.2025

111,00

06.03.2025-22.09.2025 6,56 eurot

05.04.2025

108,72

06.04.2025-22.09.2025 5,40 eurot

05.05.2025

111,50

06.05.2025-22.09.2025 4,51 eurot

05.06.2025

111,92

06.06.2025-22.09.2025 3,47 eurot

05.07.2025

114,64

06.07.2025-22.09.2025 2,52 eurot

05.08.2025

115,22

06.08.2025-22.09.2025 1,54 eurot

05.09.2025

116,90

06.09.2025-22.09.2025 0,55 eurot

Kokku 44,98 eurot

Lepingu nr

L89013361676

põhiosamakse

tasumise tähtaeg

Tasumata

põhiosamakse

Viivis seadusjärgses määras alates põhiosamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemise päevani (k.a)

20.07.2024

14,74

21.07.2024-22.09.2025 1,97 eurot

20.08.2024

76,26

21.08.2024-22.09.2025 9,39 eurot

20.09.2024

77,37

21.09.2024-22.09.2025 8,73 eurot

20.10.2024

79,49

21.10.2024-22.09.2025 8,17 eurot

20.11.2024

79,65

21.11.2024-22.09.2025 7,36 eurot

20.12.2024

81,73

21.12.2024-22.09.2025 6,73 eurot

20.01.2025

82,00

21.01.2025-22.09.2025 5,95 eurot

20.02.2025

83,19

21.02.2025-22.09.2025 5,25 eurot

20.03.2025

86,84

21.03.2025-22.09.2025 4,73 eurot

20.04.2025

85,66

21.04.2025-22.09.2025 3,86 eurot

20.05.2025

87,64

21.05.2025-22.09.2025 3,14 eurot

20.06.2025

88,19

21.06.2025-22.09.2025 2,33 eurot

20.07.2025

90,12

21.07.2025-22.09.2025 1,60 eurot

20.08.2025

90,78

21.08.2025-22.09.2025 0,83 eurot

20.09.2025

92,10

21.09.2025-22.09.2025 0,05 eurot

Kokku 70,09 eurot

Alternatiivses nõudes on hageja palunud välja mõista viivise ka edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvatelt põhiosamaksetelt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt põhiosamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui

16,9% aastas, 0,05% päevas.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista lepingust nr L89010712956 tuleneva 31.01.2025

seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise 331,19 eurot. Kohus rahuldab 31.01.2025 seisuga

sissenõutavaks muututnud viivisenõude summas 1,93 eurot, seega jääb rahuldamata viivisenõue

summas 329,26 eurot.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista lepingust nr L89013361676 tuleneva 31.01.2025

seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise 222,17 eurot. Kohus rahuldab 31.01.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 14,31 eurot, seega jääb rahuldamata viivisenõue

summas 207,86 eurot.

6.5. Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste

punkti 4.6 alusel. Laenulepingu tingimuste punktis 4.6. (üldtingimustes ei ole üldse punkti 4.6)

on sätestatud: Osamaksest väiksema makse laekumise korral arvestatakse makse loetletud

järjekorras: (1) sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2)

tähtajaks tasumata Laenu põhisumma katteks alates varasemast võlgnevusest; (3) tähtajaks

tasumata Intressi katteks alates varasemast võlgnevusest; (4) tähtajaks tasumata muude

kohustuste katteks. Hageja ei ole seega esile toonud, et lepingus oleks olnud kokkulepe võla

sissenõudmiskulude hüvitiste määrade kohta.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud kulude

tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses. Seda eriti olukorras,

kus krediidiandja on väidetavalt saatnud meeldetuletuskirjad mõlemast lepingust tuleneva võla

kohta samadel kuupäevadel. On selge, et sellises olukorras ei tekkinud krediidiandjal topelt

kulusid kostja kontaktandmete hankimise osas, samuti ei ole hageja välja toonud, et kostja oleks

krediidiandjaga lepingu üles ütlemise järgselt suhelnud, mistõttu on põhjendamatu ka viidata, et

tekkisid kostjale vastamise kulud.

Lisaks on ka hageja ise esile toonud, et ümberarvestuse korral ei saa lepingut kehtivalt üles

öelduks lugeda. Seega on ka väidetavad võlanõuded saadetud ajal, kui võlga ei olnud.

Eeltoodu tõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja menetluskulud: riigilõivu 700 eurot ja hageja

õigusabikulud 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Menetluskulude nimekirja on hageja esitanud koos hagiavaldusega ja

täiendavalt 03.09.2025 ning kohus on selle koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte

toimetanud. Hageja kohtuistungil menetluskulude nimekirja täiendada ei soovinud.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingust nr L89010712956

tuleneva põhivõla nõudena märkinud 3885,87 eurot, hagis aga 3854,39 +11,6 eurot

haldustasusid. Seejuures on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitist nõudnud eraldi nii

maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagis. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud

põhivõla summa 19,88 euro võrra suuremana.

Hageja on hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingust nr L89013361676

tuleneva põhivõla nõudena märkinud 2616,27 eurot, hagis aga 2585,67 +15,6 eurot

haldustasusid. Seejuures on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitist nõudnud eraldi nii

maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagis. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud

põhivõla summa 15 euro võrra suuremana.

Kohtule on teada, et sama hageja on samamoodi, mõneteistkümne euro võrra suuremana,

esitanud nõudeid maksekäsu kiirmenetluses paljudel juhtudel.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud,

et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule

tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes

valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud

hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete

esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda

siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise

teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures

avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged.

Nõude aluseks olevate laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise kohustust. Tallinna

Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et

menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, laenu andmisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. 31.07.2024 nõude omandamisel ning hagi esitamise ajal 2025. a jaanuaris

oli hagejal juba selgelt võimalik muutunud kohtupraktikaga arvestada ning hinnata nõude

omandamisel selle perspektiivikust ja esitada nõue ümberarvestatult.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kuna kohus jätab

hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude

põhjendatust ja vajalikkust.

Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb

riigilõiv jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

31.01.2025 esitatud hagi hind oli 8612,50 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude lepingust nr L89010712956 tuleneva põhivõla osas summas

3036,92 eurot (1059,84 + 1977,08), intressinõude 75,53 eurot (65,50 + 10,03), 31.01.2025

seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1,93 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 1059,84

eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas, mis ühe aasta eest

arvestatuna on 107,57 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude lepingust nr L89013361676 tuleneva põhivõla osas summas

2303,97 eurot (1195,76 + 1108,21), intressinõude 85,12 eurot (79,65 + 5,47), 31.01.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 14,31 eurot ja viivisenõude põhivõlalt 1195,76 eurot

alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 16,90% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on

121,37 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5746,72 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (8612,50 eurot) 66,73%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja riigilõivu 66,73% ulatuses kostja kanda ja 33,27% ulatuses hageja kanda. Kohus

jätab kostja menetluskulud 33,27% ulatuses hageja kanda ja 66,73% ulatuses kostja enda kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 66,73% hageja riigilõivust (700 eurot), millele vastab

summa 467,11 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2)

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik