2-24-141977/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-141977

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Tallinn

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagiavaldus S.R vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja: S.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva (e-post XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 30.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.R vastu Multitude Bank p.l.c (endine

Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 14.11.2021 sõlmitud laenulimiidi lepingust

tulenevas võla nõudes.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Määrata S.R menetluskulude rahaliseks suuruseks 960 eurot ja mõista nimetatud

summa B2 Impact OÜ-lt S.R kasuks välja. Hagejal tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil, võib ringkonnakohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc;

võlausaldaja) ja kostja 14.11.2021 laenulimiidi lepingu, mille alusel võimaldati kostjal

kasutada krediiti kuni 4000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud krediiti

perioodil 14.11.2021 – 18.08.2023 kokku summas 8881 eurot. Kostja kohustus tasuma raha

kasutamise eest intressi 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Viivisemäär oli võrdne

intressimääraga, s.o. 45,2965% aastas ehk 0,1241% päevas. Krediidikulukuse määraks oli

55,99% aastas.

2. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja

poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid

põhinõude katteks 5310,49 eurot, kulude katteks 296,63 eurot ja intressi katteks 3506,06

eurot.

3. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, detsembrikuu osamakse summas 186,06 eurot, maksetähtaeg 14.01.2024,

jaanuarikuu osamakse summas 193,17 eurot; maksetähtaeg 14.02.2024, veebruarikuu

osamakse summas 199,60 eurot, maksetähtaeg 14.03.2024 ja märtsikuu osamakse summas

203,58 eurot, maksetähtaeg 14.04.2024 ning krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks,

siis 29.03.2024 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja

konto kaudu.

4. Kostjat teavitati 03.05.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale.

5. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 8 881

eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid summas 5310,49 eurot. Eeltoodust

tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3570,51 eurot (8 881

eurot - 5310,49 eurot). Intressi nõue on 552,62 eurot. Hageja on arvestanud viivist

tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 14.04.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2025 lepingujärgses viivisemääras. Kostja võlgneb

hagejale viivist 1171,04 eurot, mida hageja vähendab summani 841,87 eurot.

Sissenõudmiskulude nõue on 35 eurot.

6. Hagiavalduses sisalduva selgituse ja tõendite kohaselt lähtuti kostjale krediidi

võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, kontrolliti isikusamasust rahvastikuregistri alusel ja

tehti päring e-krediidiinfo.ee andmebaasi (maksehäired puudusid). Võlausaldaja on teostanud

kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi LHV AS konto

väljavõtte alusel.

7. Kohus jättis hagiavalduse 17.01.2025 määrusega käiguta ja palus hagejal täpsustada, mil

viisil ja kellele summad välja maksti; tuua võlgnevuse summade kujunemise põhjendamiseks

välja selged asjaolud ja arvutused, mille alusel saab kohus järeldada, et hageja on arvestanud

kostja poolt tehtud makseid vastavalt VÕS § 415 lg-le 2; selgitada, kas ja kuidas on järgitud

krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034) ja juhuks, kui kohus

leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, peab hageja tagasimaksed

uuesti määrama. Kohus selgitas, et samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole

arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise

ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

8. Hageja esitas 07.02.2025 puuduste kõrvaldamise dokumendi. Hageja jäi oma nõude juurde.

Hageja esitas kostja poolt tehtud laekumised kuupäevaliselt, summad ja millise kohustuse

2/7

katteks võlausaldaja kostja laekumised arvestas. Hageja ümberarvestust ei esitanud ja selgitas,

et kostja krediidivõime hindamisel lähtus krediidiandja kostja taotlusest, pangakonto

väljavõttest ja maksehäire registri infost. 2021 aastal, kui sõlmiti leping kostjaga, kehtisid

teised reeglid krediidivõime hindamisele.

9. Kohus võttis hagi 10.02.2025 määrusega menetlusse. Kostja esitas 28.02.2025 vastuse

hagile.

10. Kostja vaidleb hagile vastu ja on palunud jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt

ei ole hagis nõutud laenujääk õige, sellest tulenevalt ei ole õige viivise ja intressi nõue. Kuna

põhivõlg on ebaselge ja hagis nõutud põhivõla summa on vale, ei saa kostja aktsepteerida ka

viivise ja intresse nõuet. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. 29.03.2024 esitatud teatist

ei saa lugeda laenulepingu ülesütlemiseks. Antud teatis on pigem ülesütlemise tahteavaldus.

Lepingust tulenev võlg pole täies ulatuses sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole lepingu

ülesütlemise teadet saanud. Nõude loovutamine ei ole tõendatud. Kostja vaidleb võla

sissenõudmiskuludele. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Kostja leiab, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku

olukorda, ning poleks tohtinud talle laenu anda. Kostja tegi tagasimakseid summas 9113,18

eurot ning kasutas krediiti 8881 eurot. Seega leiab kostja, et esitatud nõue on põhjendamata ja

täielikult rahuldatud. Seoses sellega ei võlgne kostja hagejale ühtegi eurot.

11. 30.07.2025 toimus kohtuistung. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul on laenu väljastamisel

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja jäi oma nõude juurde ja oli nõus, et kui

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, siis on kostja tasunud laenu tagasi rohkem,

kui talle väljastati ja nõuet ei ole. Kohus andis menetlusosalistele tähtajad menetluskulude

nimekirjade ja neile vastuväidete esitamiseks.

12. Kostja esitas pärast istungit täiendava menetluskulude nimekirja, hageja nimekirja ei

esitanud ja selgitas juba istungil, et tema menetluskulud koosnevad riigilõivust ja maksekäsu

kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot.

13. Hageja esitas 05.08.2025 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale ja leidis, et kostja

poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus jätab hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutud

summad arvestada põhivõla katteks ning kostjal ei ole hageja ees laenulimiidilepingust

tulenevat võlgnevust.

15. Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja sõlmisid 14.11.2021

laenulimiidi lepingu, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 4000 eurot (dtl 42-

51). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust

kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Kostja ei ole lepingu sõlmimisele ega krediidi

kasutusele võtmisele vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus, et leping on sõlmitud.

16. Kostja on võtnud kasutusele krediidi kokku summas 8881 eurot (dtl 31, 101-104). Summa

suuruse osas poolte vahel vaidlus puudub. Kostja on teinud tagasimakseid hageja selgituste

kohaselt põhinõude katteks 5310,49 eurot, kulude katteks 296,63 eurot ja intressi katteks

3506,06 eurot (dtl 34). Kokku on tagasimaksete summa seega 9113,18 eurot. Kohtuistungil

kinnitas hageja, et kostja poolt kokku teostatud tagasimaksete summa on 9113,18 eurot (dtl

243, ajamärk 00:28:06) ja kostja on oma vastuse hagile samuti nõustunud, et tagasimaksete

summa on 9113,18 eurot (dtl 184). Kostja on küll vastuses hagile märkinud, et ei nõustu hagis

3/7

nõutud laenujäägi summaga, kuid kostja vastuväited on üldised ja ei ole arusaadav, missugune

oleks laenujäägi summa kostja arvates. Kohtu hinnangul on hageja esitatud hagi lisad 4 ja 5

piisavad tuvastamaks, et kostjale on väljastatud krediiti 8881 eurot ning kostja on tagasi

maksnud 9113,18 eurot (dtl 57-100, 101-104). Kuivõrd kohus jätab alltoodud põhjustel hagi

rahuldamata ja kõik tasutud maksed loetakse põhiosa makseteks, siis ei oma tähendust,

missuguste kohustuste katteks on hageja tagastatud summad arvestanud ja kuidas laenu

põhiosa summa leidnud.

17. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu (dtl 42) ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (dtl 53) kohaselt 55,99% aastas. Eesti Panga avaldatud andmete

kohaselt oli alates 01.07.2021 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 18,68%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% =

56,04%). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

18. Hageja nõuab põhivõla 3570,51 eurot, intressi 552,62 eurot, viivise 841,87 eurot ja

sissenõudmiskulude 35 eurot väljamõistmist.

19. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

20. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

21. Kohus selgitas 17.01.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Hageja võrreldes hagiavalduses tooduga

täiendavaid asjaolusid ja tõendeid menetluses esitanud ei ole. Kohtuistungil selgitas hageja, et

hageja ei saa täiendavalt midagi esitada ning ümberarvestust ei saa teha, sest tagasimakseid

on tasutud rohkem kui saadud (dtl 242, ajamärk 00:15:51).

22. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, pangakonto väljavõttest ja

kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid (dtl

170).

23. Hageja on esitanud tõendina LHV AS kostja konto väljavõtte, mille alusel on hageja väitel

krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist teostanud kostja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist (dtl 37, 117-145).

24. Kohtule esitatud tõenditest ja hageja seisukohtadest nähtuvalt ei viinud krediidiandja läbi

kostja krediidivõime analüüsi. Hagi lisana 15 esitatud arveldusarve väljavõte ei ole analüüs ja

analüüsi läbiviimist ega krediidiandja järeldusi kostja krediidivõime kohta ei nähtu ühestki

esitatud dokumendist. Lisaks nähtub kohtule esitatud arveldusarve väljavõttelt (dtl 120-146),

4/7

et alates 05.07.2021 on teostatud regulaarseid makseid Placet Group OÜ-le (dtl 136),

05.07.2021 on teostatud makse ESTO AS-le (dtl 136). Pidevalt on tehtud makseid kostja

teisele arveldusarvele. Placet Group OÜ ja ESTO AS on teadaolevalt krediidiandjad ja kui

kostja tegi neile makseid, siis see oleks pidanud krediidiandjas tekitama kahtluse, et kostjal

võib olla teisi finantskohustusi. Kuigi kostja arveldusarve väljavõttest nähtub, et kostjal on ka

teine arveldusarve, siis ei ole krediidiandja selle väljavõtet küsinud.

25. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Praegusel juhul on küll küsitud

kostja pangakonto väljavõte, kuid selle analüüsi ei ole tehtud. Kui krediidiandja oleks läbi

viinud kostja arveldusarve analüüsi, siis oleks talle olnud arusaadav, et kostjal on ka teisi

finantskohustusi ja teine arveldusarve.

26. Hageja on selgitanud, et krediidiandja lähtus peamiselt kostja esitatud andmetest ja ei

küsinud lisa ega teinud ka ise muid päringuid peale maksehäirete registri päringu (dtl 242,

ajamärgid 00:21:29 ja 00:22:16).

27. Kohus on kostjale selgitanud, et VÕS § 4034 lg 3 kohaselt pidi kostja esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks

(dtl 243, ajamärk 00:29:25). Kostja on vastuseks kohtu küsimustele, selgitanud, et

laenutaotlusesse oma kulude ja sissetuleku kohta andmeid märkides ei saanud kostja päris

täpselt aru, mida temalt küsiti (dtl 243, ajamärgid 00:34:52 ja 00:35:02).

28. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Juhul, kui kostja esitatud andmed ei ühti krediidiandja poolt muude andmekogude ja

registrite päringutega, siis ei tohi laenu väljastada. Praegusel juhul ei ole krediidiandja teinud

piisavalt jõupingutusi, et kindlaks teha kostja tegelikku krediidivõimet.

29. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja tegevust kostja krediidivõime väljaselgitamisel ei

saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet, kuid andud juhul seda vajaliku hoolsuse

ja põhjalikkusega tehtud ei ole.

30. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem

maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

5/7

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija

sissetulekute suurust ega ülalpeetavate olemasolu ega arvu.

31. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

32. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 8881 eurot ja teinud tagasimakseid summas

9113,18 eurot (dtl 57-100, 101-104; 243, ajamärk 00:28:06). Seega on kostja teinud

esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga ületavas summas ja hagejal ei ole kostja

vastu põhivõla nõuet.

33. Intressinõuet juhuks, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

hageja esitanud ei ole. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne.

Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet. Kuivõrd

kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale meeldetuletuskirjad (dtl 52-58),

tagasimaksetega võlgnevuses, siis on kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole

õigust nõuda võla sissenõudmisega tekkinud kulusid.

34. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud Multitude

Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) sõlmitud laenulimiidilepingust tulenevad kohustused.

35. Kuivõrd hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis ei analüüsi kohus kostja vastuväiteid seoses

laenulepingu ülesütlemisega, nõude loovutamisega, sissenõudmiskuludega, intressi ja viivise

summadega, sest see ei oma otsuse lõppjärelduste osas tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

36. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

38. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

39. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

40. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 237-238). Nimekirja kohaselt

koosnevad kostja menetluskulud õigusabikuludest, mille sisu ja maht on järgmine: kliendi

konsulteerimine/dokumentidega tutvumine/vastuse koostamine 5 tundi; hageja täiendava

seisukohaga

tutvumine/vestlus

kliendiga

tund;

kohtuistungile

ettevalmistamine/kohtuistungil osalemine/menetluskulude nimekiri koostamine 2 tundi.

Kokku on kostjale õigusabi osutatud 8 tunni ulatuses. Õigusabikulude hinna määramisel

lähtub kostja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, mille

6/7

kohaselt on senises praktikas põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot. Kostja ei

ole käibemaksukohuslane. Kokku on kostja õigusabikulude summa 960 eurot.

41. Hageja esitas 05.08.2025 vastuväite kostja menetluskuludele. Kohus oli 30.07.2025

istungil andnud hagejale tähtaja kostja menetluskulude nimekirjale vastamiseks kuni

04.08.2025. Kuivõrd hageja vastuväide on esitatud hilinenult, jätab kohus selle TsMS § 331 lg

1 alusel tähelepanuta.

42. Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja

olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni on esindaja

taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul põhjendatud ning kooskõlas Eesti Advokatuuri

liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

43. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on kostja poolt avaldatud 8

tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale

ning muudele toimingutele.

44. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda ja ajakulu, on kostja õigusabikulu

kokku 960 eurot (koos käibemaksuga) ja kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks

välja.

45. Kuivõrd menetluskulud jäävad hageja kanda, puudub vajadus hageja menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

7/7