2-24-142285/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista F. K.lt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 595 eurot, mis Välja mõista F. K.lt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-24-142285/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista F. K.lt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 595 eurot, mis Välja mõista F. K.lt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Lember
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.09.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-142285
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi F. K. vastu põhivõlgnevuse 4 500
euro, intressi 252,35 euro, viivise 192,78 euro ja
edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5446,88 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), asukoht
Liivalaia tn 8, 10118 Tallinn
Hageja volitatud esindaja: K. R.; e-post: XXX
Kostja: F. K. (isikukood XXX), elukoht teadmata
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista
F. K.lt
Swedbank AS-i
kasuks laenulepingust
nr XXX tulenev põhivõlgnevus 4500 eurot, intress 252,35 eurot ja seisuga
19.12.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 192,78 eurot ning viivis põhinõudelt
(4500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras alates 20.12.2024 kuni
põhinõude täitmiseni.
3. Jätta menetluskulud F. K. kanda.
4. Välja mõista F. K.lt Swedbank ASi kasuks menetluskulud kokku 595 eurot, mis
on hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv.
5. Välja mõista F. K.lt Swedbank ASi kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude
tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
KOHTU SELGITUSED
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 26.08.2016 sõlmitud eraisiku vaba
tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping nr XXX, mille alusel andis hageja kostja
kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 3 400 eurot intressimääraga 17% aastas. 04.08.2022
allkirjastati leping uuesti, sest toimus krediidilimiidi suurendamine 4 500 euroni. Laenulepingu
ülesütlemiseni viis kokkulepitud maksete tasumata jätmine 2024 aasta mai, juuni ja juuli eest.
Kostjale saadeti 15.07.2024 lepingute ülesütlemise hoiatus koos täiendava tähtaja andmisega
(08.07.2024). Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingud üles
14.08.2024.
Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos
menetlusse võtmise kohtumäärusega 08.07.2025 e-posti aadressidel XXX ja XXX, kuid kostja
kohtule dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Kohus saatis dokumendid ka tähtsaadetisena
postiaadressil XXX. Varasemas menetluses XXX korteriomanik kinnitas 13.09.2024, et võlgnik
ei ela enam antud aadressil. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu
maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud
22.10.2024, et PPA Narva politseijaoskonnal puuduvad andmed F. K. Eestis asukoha kohta ning
isikuandmete vähesuse tõttu ei ole võimalik tema viibimiskoht kindlaks teha. viimase
piiriületuse andmed: Politsei- ja Piirivalveameti piirikontrolli andmekogus on fikseeritud F. K.
viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist läbi Tallinna piiripunkti (Tallinna-1 PP
lennujaam) 04.05.2024 kell 18:25.
Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati
08.07.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 24.07.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse
tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu
poolt määratud tähtajaks (25.08.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §
173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Hageja menetluskulu on riigilõiv 595 eurot, mis jääb kostja kanda. Hageja on taotlenud TsMS
§ 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Lember
Kohtunik