2-24-12727/340 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12727

Kohtuasi

Kohtu algatusel täisealisele isikule D.O-le eestkoste

seadmise ja eestkostja määramise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.06.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.O sen määruskaebus

D.O jr määruskaebus

A.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I D.O (isikukood XXX), esindaja riigi

õigusabi korras advokaat Toomas Metsma

Puudutatud isik II H.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik III G.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik IV D.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik V I.Z (isikukood XXX)

Puudutatud isik VI Z.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik VII J.S (isikukood XXX)

Puudutatud isik VIII P.N (isikukood XXX)

Puudutatud isik IX Z.O (isikukood XXX)

Puudutatud isik X D.W (isikukood XXX)

Puudutatud isik XI A.Q (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Põhja-Pärnumaa vald (Vallavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.06.2025 määrus ja teha uus määrus, millega jätta

D.O-le (isikukood XXX) eestkostja määramata.

2-24-12727

2. Rahuldada D.O (isikukood XXX), D.O (isikukood XXX) ja A.Q

määruskaebused.

3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus D.O-le (isikukood XXX) riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud ning ekspertiisikulud riigi kanda, D.O

(isikukood XXX) 06.06.2025 ärakuulamisele sundtoomise kulud D.O (isikukood

XXX) kanda ja muud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus algatas 28.08.2024 määrusega D.O-le (isikukood XXX; puudutatud isik

I) eestkostja määramise menetluse. Harju Maakohtul tekkis tsiviilasja nr 2-23-15289

menetluses, kus Y on esitanud hagi puudutatud isiku I vastu elatise suurendamiseks, kahtlus

puudutatud isiku I tsiviilkohtumenetlusteovõimes, mistõttu algatas kohus menetluse

puudutatud isikule I eestkostja määramiseks ja saatis asja puudutatud isiku I elukoha järgsesse

kohtusse, s.o Pärnu Maakohtusse.

2. Pärnu Maakohus määras 28.08.2024 puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.

24.04.2025 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 72 – 2024 kohaselt põeb puudutatud isik I

alates nooremast täiskasvanueast püsikululist psüühilist haigust – paranoidne skisofreenia

(RHK-10 järgi F20.00). Hiljemalt puudutatud isiku I 35. aasta vanusest on psüühiline haigus

manifesteerunud, avaldudes haiguslikest elamustest mõjutatud otsuste ja käitumisena.

Haigusspetsiifilist ravi ei ole ta kunagi saanud, haigusnähtude süvenemisega on kaasnenud

puudutatud isiku I sotsiaalse toimetuleku püsiv halvenemine. Puudub adekvaatne reaalsusele

vastav arusaamine ümbrusest ning vähegi keerukamatest sotsiaalsetest suhetest. Uuritav

kujundab oma käitumise lähtuvalt oma haiguslikest elamustest ning veendumustest, mistõttu

esineb püsivalt kõrge risk teda ennast, teisi isikuid või objekte ohustava käitumise

vallandumiseks. Uuritava psüühilise seisundi iseeneslik paranemine on välistatud,

haiguskriitika ning ravisoostumus uuritaval puudub. Ekspert asus arvamusele, et puudutatud

isik I ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Tema

vaimne seisund ei luba tal teha tehinguid ja teostada valimisõigust. Samas ei tulene

puudutatud isiku I tervislikule seisundile kohtu poolt ärakuulamisest kahjulikke tagajärgi ja

tema vaimne tervis võimaldab tal osa võtta kohtuistungist. Puudutatud isik I ei saa aru abielu

sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest. Eksperdi arvates on vajalik puudutatud isikule I eestkostja määramine ning

puudutatud isiku I vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja

eestkostja isiku osas. Eestkostja ülesannete ringi kuuluks kõigi tehingute tegemine ja

eestkoste ajaks seadusandluses maksimaalselt ette nähtud eestkoste aeg.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse käik

2-24-12727

3. Puudutatud isiku I tütar I.Z (puudutatud isik V) esitas 10.09.2024 seisukoha, milles palub

välistada kõik kokkupuuted puudutatud isikuga I.

4. Puudutatud isiku I poeg A.Q (puudutatud isik XI) esitas 11.09.2024 seisukoha, milles

leidis, et eestkoste määramiseks puudub alus. Puudutatud isik XI selgitas, et isa nõudmised on

tema jaoks täiesti arusaadavad. Isa vajab ainult kohtulahendit, mis ütleks elatise suuruse,

misjärel saab ta ka selle tagada. Eelmisest eestkoste ajast alates on isa väga palju paremuse

poole arenenud, ta saab iseseisvalt kõigi tegemistega hakkama, on viisakas, abivalmis ja aitab

lahenduste leidmisel igale probleemile. Lisaks renoveerib iseseisvalt maja ja saab sellega

suurepäraselt hakkama. Eestkoste kahjustaks puudutatud isiku I suhteid perekonnaga ja seaks

piirid tema eesmärkidele ja arengutele. Puudutatud isik XI teatas 20.06.2025, et kui kohus

peaks siiski eestkoste määrama, siis on ta nõus eestkostjaks hakkama.

5. Põhja-Pärnumaa vald (Vallavalitsuse kaudu, eestkosteasutus) teatas 25.09.2024, et

praeguses menetluses on keeruline seisukohta kujundada. Lähtudes puudutatud isiku I enda

selgitustest, saab ta igapäevaelu toimingutega hakkama. Eestkosteasutusel puudub info, mis

tõendaks vastupidist. Samuti puudub ülevaade puudutatud isiku I majanduslikust

toimetulekust. Puudutatud isikul I on kujunenud teistest erinev maailmavaade ning

ühiskonnast arusaamine. Seetõttu võivad olla raskendatud tema asjaajamisprotsessid ja

suhtlemine ametkondadega. Eestkosteasutus esitas 30.06.2025 seisukoha puudutatud isiku XI

eestkostjaks sobivuse kohta. Puudutatud isikul XI puudub hetkel küll arusaam eestkostja

ülesannetest ja kohustustest, kuid isaga on neil hea läbisaamine ning puudutatud isik XI on

kursis puudutatud isiku I vajaduste ning kohustustega. Eestkostja ülesandeid on võimalik

paremini teostada tõenäoliselt lähedasel isikul. Eestkosteasutus on valmis võtma vastavalt

seadusele eestkostja ülesanded enda kanda, kui sobilikku füüsilist isikut ei ole võimalik siiski

määrata.

6. Puudutatud isiku I tütar P.N (puudutatud isik VIII) esitas seisukoha 19.05.2025, mille

kohaselt ei ole tal isaga olnud aastaid isiklikku kontakti, mistõttu puudub teave tema

hetkeolukorra kohta.

7. Puudutatud isiku I tütar Z.N (puudutatud isik VI) teatas 20.05.2025, et ta ei soovi olla

puudutatud isiku I eestkostja ning ei oska ka öelda, kes oleks selle jaoks sobiv isik.

8. Puudutatud isiku I tütar Z.O (puudutatud isik IX) esitas 29.05.2025 seisukoha, et isa

saadetud kirjad ametnikele teevad nende töö asjatult raskemaks. Kirjad on tema jaoks

ähvardavad, süüdistavad, kritiseerivad ja ülespaisutatud. Puudutatud isik IX usub, et volituse,

mille isa andis nooremale vennale puudutatud isikule XI, et tema saaks isa eest kirju saata, ei

aita antud olukorras lahenduse leidmisele kaasa. Pigem see aitab isal enda vastutusest mööda

hiilida. Mis aga puutub eestkostet, siis ei näe selle vajalikkust, kuna isa tuleb hästi toime

igapäevaeluga ja ei kujuta ohtu endale ega teistele.

9. Maakohus kuulas 26.05.2025 istungil ära puudutatud isiku I poja puudutatud isiku XI, poja

D.O (isikukood XXX, puudutatud isik IV), tütre J.S (puudutatud isik VII), eestkosteasutuse

esindaja ja puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja. Puudutatud isik I ise

istungile ei ilmunud. Puudutatud isik IV toetas puudutatud isiku XI seisukohti. Ta ei näe, et

isa oleks haige. Isa saab iseseisvalt kõigega hakkama. Isa põhjendab end kirjadega ja ta üritab

end kaitsta. Ekspertiisiaktis arst ei hinnanud viimast ekspertiisi, mille kohaselt oli puudutatud

isik I täiesti terve. Puudutatud isik VII selgitas, et tema arust ei ole eestkostet vaja ja isa tuleb

iseendaga väga hästi toime. Ta on maja üles ehitanud ja renoveerinud seda üksinda. Üksi

tegutseb ja toimetab. Ei ole kuulnud, et asjaajamisega oleks mingit probleemi olnud.

2-24-12727

Puudutatud isikule I määratud esindaja avaldas, et ei oska öelda istungil, kas tema esindatav

vajab eestkostet või mitte. Eestkosteasutuse esindaja ei osanud samuti istungil lõplikku

seisukohta kujundada. Kui ekspertiisi vaadelda, siis puudutatud isik I vajab eestkostet, aga

muude kokkupuudete alusel on seisukohta keeruline avaldada. Puudutatud isiku I saadetavate

kirjade sisu viitab diagnoosile ja ta lähtub selle diagnoosi põhiselt.

10. Maakohus kohaldas puudutatud isiku I suhtes sundtoomist 06.06.2025 ärakuulamisele.

Algselt ei nõustunud puudutatud isik I vabatahtlikult istungile jääma, kuid istungi kestel

nõustus sellega. Ärakuulamisel avaldas puudutatud isik I, et ta ei vaja eestkostet. Ta on terve

inimene, kes saab kõigi igapäevatoimingutega hakkama. Saab asjaajamises vajadusel abi

lastelt. On õppinud ära digitaalselt allkirjastamise, digitaalselt allkirjastatud dokumente veel

avada ei oska ega e-toimikusse pääseda. Puudutatud isik I on teinud volikirja oma pojale,

puudutatud isikule XI. Puudutatud isik I selgitas, et ei osanud oma õigusi kaitsta, sellepärast

on esitanud nii palju kirju. Nüüd on tal AI abiks ja oskab tänu sellele ka kirju vormistada ning

oma õigusi kaitsta. Puudutatud isik I leiab, et diagnoos ei saa olla õige. Paranoidsest

skisofreeniast ei terveneta, kuid puudutatud isik I on loetud eelneva eestkoste menetluse

lõpetamise menetluses Viljandi Haigla Psühhiaatrikliiniku 2016. a tehtud ekspertiisiga

terveks. Praegune ekspertiis ei ole sellega arvestanud. Samuti ei ole temalt ekspertiisi käigus

küsitud midagi seoses valimiste ja perekondlike tehingutega ega selgitatud välja tema

arusaamisvõimet.

11. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas seisukoha 16.06.2025,

milles ei pidanud põhjendatuks puudutatud isiku I teovõimet piirata. Isik ei vaja eestkostet.

Puudutatu isik I saab oma igapäevase elu korraldamisega iseseisvalt hakkama ning suudab

enda huve ja õigusi realiseerida tavapärases korras. Esindaja leiab, et puudutatud isiku I huve

on võimalik teostada muude toetavate meetmetega, eelkõige kohase juriidilise abiga.

12. Puudutatud isiku I tütar D.W (puudutatud isik X) teatas 25.06.2025, et tal puudub antud

asjas seisukoht.

13. Puudutatud isiku I pojad H.E (puudutatud isik II) ja G.H (puudutatud isik III) arvamust

ei avaldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

14. Pärnu Maakohus seadis 30.06.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku I

üle osalise eestkoste ja määras tema eestkostjaks Põhja-Pärnumaa valla kohtumääruse

tegemisest alates viieks aastaks s.o kuni 30.06.2030. Eestkostja ülesanneteks on puudutatud

isiku I esindamine kõigis õigustoimingutes kohtumenetlustes (resolutsiooni p 2). Puudutatud

isikul I säilib valimisõigus, perekonnaõiguslike tehingute tegemise õigus ning kõik muud

määruse resolutsiooni p-s 2 nimetamata isiklikud õigused ja varalised õigused. Määrus kehtib

ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavaks tegemisest. Menetluskulud jättis

maakohus osaliselt riigi kanda ja osaliselt puudutatud isiku I kanda. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks peale määruse jõustumist.

14.1. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-st 2 on isikul, kes

vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma

tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1

kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire

tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus mh omal algatusel talle

eestkostja. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete

2-24-12727

täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab

kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni kohaselt tuleb eestkostet kasutada nii harva kui võimalik ja nii

väikeses ulatuses, kui võimalik.

14.2. Maakohus tuvastas esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isikul I esineb psüühiline

haigus, milleks on paranoidne skisofreenia, püsikululine (F20.00). Nimetatud psüühikahäire

on puudutatud isikul I diagnoositud kohtupsühhiaatria ekspertiisi käigus. Kohtul ei ole põhjust

kahelda eksperdi arvamuses puudutatud isikul I esineva diagnoosi kohta. Vastava haiguse

ilmingud esinevad isikul ka maakohtu hinnangul, olles isiku isiklikult ära kuulanud ning

tutvunud tema kirjade sisuga. Kohtumenetluses nähtub, et kuigi ärakuulamisel oli isiku

teadvus selge, ta oli orienteeritud õigesti ajas, kohas, enda isikus ja suuresti ka situatsioonis,

siis kohtule saadetud kirjadest on selgesti näha, et isik arvab, et kohtumenetluses teda

kiusatakse taga, tema õigusi ei järgita, kõigi vastu on umbusaldus. Kirjade sisust ilmneb

ärrituvus, lisaks nõutus, esinevad luulumõtted, et isikul on üliinimlikud võimed, tema

võimuses on kohtu korraldusi ja määrusi mitte täita jms. Ilmselgelt on probleemiks isiku

puudulik haigustunne ja olematu haiguskriitika. Isik on viibinud ka statsionaarsel ravil

Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus 17.11.2014–27.12.2014 paranoidse

skisofreenia diagnoosiga. Asjaolu, et 2016. a leiti ekspertiisiga, et isiku eestkostevajadus on

ära langenud, ei tähenda, et isik oleks vahepeal tervenenud, või talle 2014. aastal pandud

diagnoos oleks olnud vale. Vastava ekspertiisi teostamise ajal ei olnud isiku psüühikahäired

enam sedavõrd ulatuslikud, et ta ei olnuks suuteline kestvalt oma tegudest aru saada ja neid

juhtida. Eestkostemenetlustes kontrollitakse vähemalt iga viie aasta tagant ka uue

ekspertiisiga, kas isik vajab endiselt eestkostet ja kas tema tervislik seisund on sama, või on

muutunud. Seega kohus lähtub käesolevas kohtumenetluses teostatud ekspertiisiaktis toodud

eksperdi hinnangust.

14.3. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I teovõime on piiratud osaliselt, s.o

ametiasutustega asjaajamises ning kohtumenetlustes osalemises. Muus osas suudab

puudutatud isik I hoolimata oma psüühikahäirest enda tegudest piisavalt aru saada ja neid

juhtida ning tema teovõime ei ole piiratud. Kuigi ekspert leidis, et puudutatud isikule I on

vajalik määrata eestkoste kõikide asjade ajamiseks, siis arvestades teisi asjas kogutud

tõendeid ja seisukohti ning isikuga vestlemisel saadud vahetut muljet, on maakohtu arvates

puudutatud isiku I teovõime piiratud vaid osaliselt. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I

saab hakkama oma igapäevase elu korraldamisega, käib iseseisvalt poes, teostab kõiki

hügieenitoiminguid ise, hoiab elamist korras ning tegeleb muude igapäevaste toimingutega.

Puudutatud isik on oma laste ja enda sõnul renoveerinud maja, saab hakkama materjalide

ostuga, ehitustöödega ning majandab ennast ise ära. Mis puudutab asjaajamist

ametiasutustega ja kohtumenetluses osalemist, siis tuvastas maakohus, et isik ei saa vastavas

osas enda tegevusest aru ja ei ole võimeline seda juhtima. See asjaolu nähtub nii Harju

Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-15289 kui ka käesolevas kohtumenetluses.

Puudutatud isiku I saadetud kirjade ja tema vastutöötava ning ebaadekvaatse käitumise põhjal

võiks järeldada isikul täielikku piiratud teovõimet, mistõttu kahjustab tema enda tegevus tema

õigusi ja huve. Isiku kirjade sisu on kaootiline. Kirjade saatmine on toimunud ka Põhja-

Pärnumaa vallavalitsusse ning eksperdile, mis näitab suutmatust ametiasutustega asju ajada.

Puudutatud isik I on oluliselt takistanud ka kohtumenetluse pidamist. Puudutatud isiku V

seisukohast nähtub, et minevikuski on puudutatud isikul olnud probleeme kohtumenetlustega.

Ta ei täida kohtu korraldusi, mille tõttu on juba ainuüksi antud menetluses olnud kohus

sunnitud tegema isiku suhtes kaks sundtoomise määrust. Kohtu hinnangul ei tulene vastav

isiku käitumine mitte tema teadlikkust pahatahtlikkusest vaid psüühikahäirest. Puudutatud

isiku saadetud kirjades ilmneb haiguslik võimetus käituda ametiasutustega ja

2-24-12727

kohtumenetlustest adekvaatselt, samuti löövad välja isiku luululised mõtted, et teda

rünnatakse ja kiusatakse taga. Puudutatud isik I tagastab kohtumäärusi, leides, et ta ei pea neid

täitma. Kohtumenetluses süüdistab isik kohtunikke, sekretäre, advokaati, eksperte, kohalikku

omavalitsust, esitab valimatult taandamisavaldusi mitte ainult kohtuniku, vaid kõigi eelpool

nimetatud isikute suhtes. Puudutatud isiku I tegevusest nähtub, et ta ei anna endale aru, mida

ta tegelikkuses soovib vastavate avaldustega saavutada, mõttekäik on hüplik ja laialivalguv.

Vastav asjaolu ilmes ka ilmekalt pärast ärakuulamist kohtuistungil, kus isik jättis viisaka

mulje, kinnitas et ta saab kõigest aru, mida kohus on selgitanud ja peale seda süüdistas

kohtunikku temalt ärakuulamisel ütluste välja pressimises, esitas taotlusi, mis on ammu juba

kohtu poolt lahendatud ja vastatud. Vastavatest asjaoludest nähtub, et isiku haiguslik seisund

ei lase tal enda käitumist menetlustes juhtida ja ta ei saa oma tegevusest aru. Ta ei saa aru

kohtu ja ka advokaadi selgitustest. Tegemist ei ole pelgalt asjaoluga, et isik ei oma juriidilisi

teadmisi, vaid isiku arusaamisvõime on tema psüühikahäire tõttu oluliselt takistatud.

14.4. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I on andnud volituse oma pojale puudutatud

isikule XI kõigi asjade ajamiseks. Maakohus leidis seetõttu, et ametiasutustega asjaajamises

eestkostet määrata ei ole vaja, kuna selles osas saab puudutatud isikut I abistada puudutatud

isik XI, kellele ta on volituse andnud. Lisaks nähtub menetlusest, et puudutatud isikut I

toetavad vajadusel puudutatud isikule XI lisaks vähemalt puudutatud isik IV ja puudutatud

isik VII. Puudutatud isikul XI on piisavalt oskusi, et tavapäraste toimingute juures

ametiasutustega puudutatud isikut I esindada ja tema õiguste eest seista.

14.5. Mis puudutab kohtumenetluses osalemist, siis maakohus leidis, et vastavas osas ei ole

eestkostetaval võimalik enda huve kaitsta ka volitusega, kuna antud menetluses on näha, et ei

volitaja (puudutatud isik I) ega ka volitatav (puudutatud isik XI) ei oma teadmisi, mida volitus

kohtumenetlustes tähendab. Täisealine isik peab teist isikut volitades saama aru volituse sisust

ja tähendusest, millest aga puudutatud isik I maakohtu hinnangul aru ei saa. Maakohtu

hinnangul ei paku puudutatud isikule XI antud volitus puudutatud isiku õigustele ja huvidele

kaitset, ei ole tema huvide kaitseks piisav. Antud volitus ei piiranud kuidagi kohtule

saadetavate kirjade tulva ning ei aidanud kaasa puudutatud isiku I õiguste kaitsele. Vastupidi,

tekitas menetluses segadust, kuna nii puudutatud isik I kui ka puudutatud isik XI olid

seisukohal, et kui volitus on antud, siis ei pea puudutatud isik I enam isiklikult menetluses

osalema. Vaatamata kohtu selgitustele ei saanud ka puudutatud isik XI aru, kuidas

kohtumenetlus toimib, millised õigused on volitatud esindajal kohtumenetluses, millised

erisused on eestkostemenetluses. Maakohtu hinnangul puudutatud isik XI ei oma võimekust

puudutatud isiku I õigusi ja huve kaitsta kohtumenetlustes. Vahepeal puudutatud isiku I

esitatud seisukohad, mis olid koostatud AI-d kasutades, olid küll arusaadavamad, kuid

puudutatud isik I võtab arvesse nii AI kui kõigi teiste isikute poolt antud nõu ainult siis, kui

see vastab tema veendumustele. Kuna aga kohus on eelnevalt tuvastanud, et isikul on

psüühikahäire, siis isiku veendumused ei pruugi olla reaalsusega kooskõlas. Samuti ei ole

maakohtu hinnangul võimalik isiku huve kohtumenetluses kaitsta vaid juriidiliste teadmistega

esindaja määramisega. Isik ei ole võimeline aru saama, mis on advokaadi ülesanded

kohtumenetluses ja kuidas advokaadiga suhelda. Vastav asjaolu ilmnes ilmekalt antud

kohtuasja menetluses, kus riigi poolt määratud esindajal olid väga olulised raskused isiku

õiguste kaitsmisel, kuna isik keeldus igasugusest koostööst ja süüdistas seejuures advokaati

tema õiguste kaitsmata jätmises. Ka lepingulise juriidilise isikuga lepingu sõlmimisel isik ei

saaks aru, millises osa ta lepingu sõlmib. Vastavas osas ehk kohtumenetlusteks on maakohtu

hinnangul möödapääsmatu määrata isikule eestkostja. Puudutatud isikul ei ole piiratud

teovõime tõttu võimalik enda huve ise kohtumenetlustes kaitsta, samuti ei ole võimalik tema

huve kaitsta volituse andmisega ega perekonna toel.

2-24-12727

14.6. PKS § 204 lg 1 kohaselt, eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomaduste

poolest ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. PKS § 205

sätestab, et eestkostjaks määratakse täisealise isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus, kui

eestkostjaks ei ole võimalik määrata juriidilist isikut või füüsilist isikut. Eestkostjaks saamise

nõusoleku on andnud vaid puudutatud isik XI. Maakohtu hinnangul ei ole aga see isik oma

võimetelt sobiv määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Seega leidis maakohus, et

eestkostjaks tuleb määrata Põhja-Pärnumaa vald (Vallavalitsuse kaudu).

14.7. Arvestades esitatud asjaolusid ning seisukohti, leidis maakohus, et on põhjendatud

määrata eestkostja seaduses sätestatud maksimaalseks ajaks ehk viieks aastaks. Puuduvad

asjaolud, millest lähtuvalt arvata, et puudutatud isiku I eestkostevajadus kohtumenetlustes

võiks ära langeda lühema tähtaja jooksul.

14.8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 kohaselt kannab

menetluskulud hagita asjas isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid täisealisele piiratud

teovõimega isikule eestkostja määramise menetluskulud võib kohus jätta ka täielikult või

osaliselt riigi kanda. Puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

jäävad riigi kanda, samuti kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulud. Sundtoomise kulud

jättis maakohus puudutatud isiku I kanda. Kuna puudutatud isik I on vaidlustanud 09.06.2025

kohtumääruse, ei saa kohus käesolevaga menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Samas

ei takista määruskaebuse esitamine 09.06.2025 määrusele ja selle menetlemine asjas sisulise

lõpplahendi tegemist.

Puudutatud isiku I määruskaebus

15. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse nii isiklikult kui ka esindaja vahendusel, milles

palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta eestkostja talle määramata.

Määruskaebuse ja selle täienduste kohaselt leiab puudutatud isik I, et maakohus on lubamatult

kasutanud tema saadetud kirju ja nende sisu, põhjendamaks puudutatud isikul I esinevat

haiguslikku seisundit ja eestkostevajadust. Puudutatud isik I on kohtule esitatud kirjad

vastavalt tähistanud, et neid kasutataks üksnes õige lahendi tegemiseks, mitte ei kasutataks

neid tõendina tema vastu. Lisaks on maakohus piiranud juurdepääsu toimikule ja ignoreerinud

tema vastavasisulisi taotlusi. Maakohus jättis taandamisavaldused rahuldamata. Maakohus on

vääralt tuvastanud, et puudutatud isikul on diagnoositud paranoidne skisofreenia. Maakohus

ei oleks tohtinud lähtuda asjas teostatud ekspertiisist, kuivõrd ekspertiisiakt ei ole

usaldusväärne tõend, sest ekspert ei olnud erapooletu. Maakohus alandas vaidlustatud

määruses puudutatud isiku I poega puudutatud isikut XI ja lõhestas perekondlikku sidet.

Maakohus ei kaalunud piisavalt ega põhjalikult puudutatud isiku XI sobivust eestkostjaks,

samuti tema valmisolekut ja pädevust puudutatud isikut I esindada. Maakohus oleks pidanud

eestkostjana eelistama pereliiget, st puudutatud isikut XI. Puudutatud isiku I ja

eestkosteasutuse vahel on pooleli vaidlused, mistõttu esineb huvide konflikt. Maakohus ajas

menetluses segamini samanimelise isa ja poja: puudutatud isiku I (D.O sen) ja puudutatud

isiku IV (D.O jr). Maakohus oleks pidanud puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud

advokaadi menetlusest kõrvaldama ja määrama uue advokaadi. Puudutatud isik I leiab, et ta

on võimeline iseseisvalt toime tulema kõigi asjade ajamisega, sh ka õigustoimingute

teostamisega kõigis ametiasutustes. Isik suudab vastu võtta teda puudutavates küsimustes

otsuseid kaalutletult, avaldada oma arvamusi ja seisukohti ning on suuteline iseseisvalt oma

huvisid ja õigusi kaitsma. Juhul kui olukord tingib vajaduse vajalike teenuste ja toetuste või

abi saamiseks, siis seda ka isik teeb ja suudab seda teha abita.

2-24-12727

Puudutatud isiku IV määruskaebus

16. Puudutatud isik IV esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isiku I õigusi piiratud õigusvastaselt, põhjendamatult

ja ebaproportsionaalselt. Maakohus jättis põhjendamatult ja ebaõigesti arvestama puudutatud

isiku I selgitused selle kohta, miks ta ei saanud tulla isiklikult kohtulikule ärakuulamisele

kohtu valitud kuupäeval. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt jätnud

puudutatud isiku I kõigi e-kirjadega perioodil 18.03.2025 kuni 06.06.2025 arvestamata.

Maakohus on lubamatult tõlgendanud puudutatud isiku I saadetud e-kirju piiratud teovõime

või vaimse haiguse ilmingutena. Nii puudutatud isik I kui ka tema pere olid selgitanud, et

korduvad pöördumised tulenesid vajadusest selgitada sama olukorda erinevates sõnastustes,

kuna kohus ei andnud tagasisidet ja jäi mulje, et asjast ei ole aru saadud. Kohus ignoreeris

neid selgitusi ning eelistas järeldada, et kirjade rohkus viitab vaimsele häirele. Maakohus on

ekspertiisiaktile tuginedes käitunud vastuoluliselt, kuivõrd osaliselt ei ole maakohus aru

saanud, kuidas ekspert mõnele järeldusele jõudis, samas märkis maakohus, et diagnoosi osas

ei ole põhjust ekspertiisis kahelda. Õigusabi puudumine või advokaadiga koostöö raskused ei

näita iseseisvalt piiratud teovõimet. Põhjendamatult on käsitatud puudutatud isiku I

maailmavaateid psüühikahäire sümptomitena. Maakohus oleks pidanud eestkostjana eelistama

puudutatud isiku I pereliiget. Maakohus on segamini ajanud puudutatud isiku I ja IV, mistõttu

tuleks kogu menetlus tunnistada tühiseks. Tsiviilasja lahendanud kohtunik oleks pidanud

ennast menetlusest taandama ning puudutatud isiku I taandamisavaldused on jäetud

põhjendamatult rahuldamata.

Puudutatud isiku XI määruskaebus

17. Puudutatud isik XI esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

jätta eestkoste määramata.

Määruskaebuse kohaselt saab puudutatud isik I igapäevase eluga iseseisvalt hakkama, seda on

kinnitanud nii puudutatud isiku I pere kui ka vallavalitsus. Puudutatud isik I vajab abi ainult

keerukate õiguslike tekstide ja dokumentide koostamisel, mitte igapäevaste otsuste või

toimingute jaoks, mille jaoks saab puudutanud isik kasutada riigi õigusabi või volitades ise

lepingulist esindajat. Maakohus on põhjendamatult pidanud puudutatud isikut XI ebapädevaks

ja pole tuvastanud, et puudutatud isikul XI oleks õppimisvõimetus või puuduks motivatsioon.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik I toetas puudutatud isikute IV ja XI määruskaebuseid.

19. Eestkosteasutus toetas määruskaebuseid. Juhul kui kohus leiab, et määruskaebustes

toodud põhjendused ei ole piisavad ning puudutatud isikule I on õigusalastes toimingutes

eestkostet vaja, palub eestkosteasutus määrata eestkostjaks õigustoimingutes kohtumenetluses

puudutatud isiku XI.

20. Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras märatud esindaja esitas seisukoha puudutatud isiku

XI määruskaebusele, paludes osas, milles vaidlustakse puudutatud isikule I eestkoste

seadmist, teha õiglane lahend.

21. Puudutatud isikud VI, VII ja X teatasid, et neil puudub määruskaebuste osas seisukoht.

22. Teised menetlusosalised seisukohta ei esitanud.

2-24-12727

Menetluse edasine käik

23. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

24. Puudutatud isik I esitas 06.09.2025 taotluse määruskaebuse tagamiseks, paludes

viivitamatult peatada vaidlustatud määruse täitmine kuni määruskaebuse lahendamiseni.

Puudutatud isik I kordas taotlust 17.09.2025 ja palus alternatiivselt kohustada enda eestkostjat

esitama viivitamata kõik puudutatud isiku I koostatud ja edastatud taotlused ning seisukohad

Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-23-15289, alternatiivselt määrata ajutine erieestkostja

tsiviilasjas nr 2-23-15289 puudutatud isiku I esindamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta puudutatud isikule I eestkostja määramata. Määruskaebused

rahuldatakse.

26. Maakohus määras puudutatud isikule I eestkostja kohtumenetlustes õigustoimingutes

esindamiseks PKS § 203 lg 1 alusel ning eestkostjaks määras kohus Põhja-Pärnumaa valla.

Määruskaebemenetluses leiavad määruskaebuse esitanud isikud, et puudutatud isikul I ei ole

piiratud teovõimet (TsÜS § 8 lg 2 teine lause) ning isegi kui kohus leiab, et puudutatud isikul

I on piiratud teovõime, ei ole eestkostjat vaja määrata, kuivõrd puudutatud isiku I huve

kohtumenetlustes saab kaitsta volituse andmise ja perekonnaliikmete või muude abiliste

kaudu (PKS § 203 lg 2 teine lause).

27. Ringkonnakohus märgib, et kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, st isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes, määrab kohus tema õiguste ja

huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja. Eestkostja määramiseks tuleb kohtul

esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik

oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Eestkostja ülesandeks saab olla

eestkostetava õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda

teovõime on piiratud ja milles ta vajab eestkostet (vt RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p 13).

PKS § 203 lg 2 sätestab, et eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks

eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise

ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu

isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike

tehingute õiguslikest tagajärgedest.

28. Maakohus tuvastas vaidlustatud määruses, et puudutatud isikul I on kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi käigus diagnoositud paranoidne skisofreenia, püsikululine (RHK-10 järgi F20.00)

(dtl 330). Puudutatud isik I nimetatud diagnoosiga ei nõustu ja on palunud kohtul diagnoosi

muuta. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud psüühikahäiret ei diagnoosinud puudutatud

isikul I mitte maakohus, vaid ekspert. Maakohus on hinnanud lisaks ekspertiisiaktile kogumis

ka muid asjas esitatud tõendeid ja seisukohti ning on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku

I käitumises avalduvad eksperdi pandud diagnoosile vastavad sümptomid, mistõttu ei olnud

maakohtul põhjust kahelda ekspertiisiaktis märgitud diagnoosis või käsitada ekspertiisiakti

ebausaldusväärse tõendina. Kuigi puudutatud isik ei nõustu ei ekspertiisiaktis järeldatu ega

maakohtu põhjendustega, ei ole määruskaebemenetluses siiski toodud esile asjaolusid ega

2-24-12727

esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks ringkonnakohus leida, et puudutatud isikul I vastavat

psüühikahäiret tegelikkuses ei esine. Puudutatud isiku I väiteid 2016. aastal teostatud

ekspertiisi kohta hindas maakohus nõuetekohaselt. Eelkõige tuli maakohtul hinnata, kas

puudutatud isikul I esineb mõni psüühikahäire käesoleval ajal, mitte kas ta võis haige olla

kunagi minevikus. Seda on maakohus vaidlustatud määruses ka teinud.

29. Vaatamata sellele, et maakohus tuvastas, et puudutatud isikul esineb psüühikahäire, leidis

maakohus, et puudutatud isiku I teovõime ei ole piiratud muus osas, kui ametiasutustega

asjaajamises ja kohtumenetlustes osalemises. Maakohus leidis, et muudes eluvaldkondades

suudab puudutatud isik I hoolimata oma psüühikahäirest enda tegudest piisavalt aru saada ja

neid juhtida ning tema teovõime ei ole piiratud. Määruskaebemenetluses ei vaidlusta ükski

menetlusosaline seda, et puudutatud isik I saab muudes valdkondades ja tegevustes, milles

maakohus teovõime piiratust ei tuvastanud, iseseisvalt hakkama. Seetõttu ei anna

ringkonnakohus hinnangut sellele, kas maakohus on õigesti leidnud, et puudutatud isiku I

teovõime ei ole piiratud muus osas kui ametiasutustega asjaajamises ja kohtumenetlustes

osalemises.

30. Kuigi maakohus leidis, et puudutatud isiku teovõime on piiratud ametiasutustega suhtluses

ja asjaajamises, ei määranud maakohus selles osas puudutatud isikule I eestkostjat, kuna

leidis, et selles osas saab isikut abistada puudutatud isik XI, kellele puudutatud isik I on

volituse andnud. Samas kohtumenetlustes osalemise osas ei pidanud maakohus puudutatud

isiku I huvide kaitsmiseks piisavaks puudutatud isikule XI antud volitust, kuna maakohtu

hinnangul ei oma ei volitaja puudutatud isik I ega ka volitatav puudutatud isik XI teadmisi,

mida volitus kohtumenetluses tähendab ning puudutatud isik XI ei ole maakohtu arvates

võimeline kaitsma puudutatud isiku I õigusi ja huve.

30.1. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Arvestades, et maakohus ei pidanud eestkostja

määramist vajalikuks mitte üheski muus küsimuses kui kohtumenetluses, on kohus sisuliselt

soovinud takistada puudutatud isikul I isiklikult kohtu poole pöördumist. Kuigi maakohtu

hinnangul ületas puudutatud isiku I saadetud kirjade sagedus ja maht mõistlikkuse piire, ei

peaks kolleegiumi arvates puudutatud isikule I eestkostjat määrama üksnes selleks, et ta ise

vahetult kohtuga ei suhtleks. Nagu nähtub määruskaebemenetlusest, ei ole puudutatud isikule

I seatud eestkoste vähendanud ega takistanud puudutatud isikul I isiklikult taotluste esitamist

ja kirjade saatmist. Seetõttu ei ole vaidlustatud määrusega saavutatud eesmärki, mida

maakohus eestkostjat määrates soovis. Kuigi puudutatud isik I on nii maakohtule kui ka

ringkonnakohtule saatnud tavapärasest suuremal hulgal kirju, ei nähtu toimiku materjalidest,

et selline käitumine oleks kahjustanud tema varalisi või isiklikke õigusi ja huve, mille tõttu

oleks vajalik eestkostja sekkumine. Vastupidine võiks olukord olla juhul, kui isik

psüühikahäirest tulenevalt ei saa aru, et ta peaks menetluses osalema, enda menetluslikku

positsiooni kaitsma ning vajadusel lepingulist esindajat volitama või taotlema riigi õigusabi.

Puudutatud isik I on aga menetluses esitanud aktiivselt erineva sisuga taotlusi, samuti on

tähtaegselt iseseisvalt kaevanud vaidlustatud määruse peale edasi ja tasunud nii enda kui ka

oma poegade määruskaebustelt ja enda määruskaebuse tagamise taotluselt riigilõivu. Seetõttu

ei arva ringkonnakohus, et puudutatud isiku I õigused ja huvid jääksid eestkostjata kaitseta.

Eestkosteasutus on määruskaebemenetluses toonud esile, et hoopiski eestkoste seadmisega

võivad tegelikkuses puudutatud isiku I õigused ja huvid jääda kaitseta, kuna puudutatud isik I

ei ole valmis tegema koostööd kohaliku omavalitsusega kui eestkostjaga. Põhiseadusest

tulenevalt on puudutatud isikul I õigus kohtusse oma õiguste kaitseks pöörduda ning selle

õiguse aktiivne kasutamine, isegi kui see on ebatavaliselt suures mahus, ei ole iseenesest alus

eestkostja määramiseks.

2-24-12727

30.2. Riigikohus on rõhutanud, et PKS § 203 lg 2 teise lause järgi tuleb arvestada isikule

eestkostja määramisel ka seda, et eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta

volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest

tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata

piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh

kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised

tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige

äärmuslikumale abinõule eelistada võimaluse korral muid abinõusid. Mh on võimalik isiku

asjade ajamiseks anda volitus. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru

volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas

teovõimeline, et volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab

kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p

21).

30.3. Menetluses esitatud dokumentidest ja seisukohtadest (sh ärakuulamiste protokollidest)

nähtub, et puudutatud isikul I on tugivõrgustik vähemalt kahe oma poja näol ning maakohus

tuvastas, et puudutatud isik I on volitanud ennast esindama puudutatud isikut XI. Puudutatud

isik XI on nõustunud puudutatud isikut I esindama, samuti on andnud nõusoleku hakkama

oma isa eestkostjaks. Sellises olukorras tuleb eelistada puudutatud isiku I õigusi kõige

vähemal määral piiravaid abinõusid ning eestkostja määramiseks kui äärmuslikuma meetme

kohaldamiseks peaksid esinema kaalukad asjaolud. Selliseid kaalukaid asjaolusid

kolleegiumile vaidlustatud määrusest ei nähtu. Eestkostja määramist ei õigusta iseenesest see,

et puudutatud isikul XI ei ole teadmisi kohtumenetlusest ega piisavaid juriidilisi teadmisi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole PKS § 203 lg 2 teise lause tähenduses volituse andmise

eelduseks see, et volitatav peaks vastama TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimustele, st et

isik on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele

vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Lepinguline esindaja

võib kohtus olla mh ka menetlusosalise alaneja sugulane (TsMS § 218 lg 1 p 5). Lisaks on nii

puudutatud isikul I kui ka tema volitatud puudutatud isikul XI võimalik volitada mõnda enda

valitud lepingulist esindajat, kes puudutatud isiku I huve menetluses kaitseks. Puudutatud

isiku I esitatud taotlustest ja seisukohtadest ilmneb, et tal puudub usaldus oma praeguse riigi

õigusabi esindaja suhtes. Siiski asjaolu, et puudutatud isiku I ja tema riigi õigusabi korras

määratud esindaja vaheline koostöö on raskendatud või puudub, ei tähenda, et puudutatud

isiku I huve ei saaks üleüldse volituse või riigi õigusabiga kaitsta. Samuti on puudutatud isikul

I võimalik taotleda ka teistes kohtumenetlustes nii riigi õigusabi andmist kui ka asjakohasel

juhul riigi õigusabi osutaja vahetamist, kui eeldused selleks on täidetud. Ka puudutatud

isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja on maakohtu menetluses leidnud, et

puudutatud isiku I teovõimet ei peaks piirama, vaid teda peaks toetama juriidilise abiga.

30.4. Kolleegium märgib, et igapäevaselt ning korduvalt samasisulisi kirju saates riskib

puudutatud isik I sellega, et tema esitatavad seisukohad ja taotlused jäävad kohtul kirjade

rohkuse ning pikkuse tõttu märkamata. Samas ei tingi see vältimatult eestkostja määramist.

Puudutatud isikul I ja tema volitatud isikutel tuleb selle asjaoluga arvestada ning esitada

seisukohti vastavalt kohtu nõudmisele ja ainult olulistes, konkreetset menetlust puudutavates

küsimustes. Lisaks olukorras, kus maakohus selgitas isikule, et ilma kohtu küsimiseta

saadetud menetlusdokumendid jätab kohus tähelepanuta, oli kohtul õigus seda teha. Seetõttu

on kohtul võimalik menetlust juhtida ja asi mõistliku aja jooksul lahendada ka olukorras, kus

puudutatud isik I osaleb menetluses ilma eestkostjata.

2-24-12727

30.5. Kuivõrd puudutatud isiku I huve saab kaitsta nii volituse andmise, perekonnaliikmete ja

muude abiliste kaudu, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta puudutatud isikule I

eestkostja määramata.

31. Kuigi ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse seetõttu, et puudutatud isikule I ei

ole käesoleval hetkel asjaolusid arvestades kohtumenetluses vajalik eestkostjat määrata,

märgib kohus seoses määruskaebuste ülejäänud väidetega, mis puudutavad ka maakohtu

väidetavaid menetlusõiguslikke rikkumisi, järgmist.

31.1. Nõustuda ei saa määruskaebuste seisukohtadega, et maakohus on seadnud eestkoste

valele isikule (puudutatud isikule IV) ja samanimelise puudutatud isiku I ning puudutatud

isiku IV vahetusse ajamine on viinud vale lahendini. Kuigi maakohus on möönnud, et kohtu

kantselei on ekslikult loonud tsiviilasja nr 2-24-12727 menetluse nr 2 ehk

järelevalvemenetluse vale isikukoodiga, märkis maakohus, et on eksimuse parandanud ja

vastava menetluse kustutanud (dtl 1714). Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on menetlus läbi

viidud siiski õige isiku, st puudutatud isiku I suhtes, samuti on vaidlustatud määruse

resolutsioonis märgitud puudutatud isiku I nimi koos isikukoodiga, mistõttu ei saanud tekkida

kahtlust, kellele oli eestkoste määrusega seatud.

31.2. Seoses puudutatud isiku I etteheidetega maakohtu kohtuniku erapoolikuse kohta märgib

ringkonnakohus, et TsMS § 30 järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda

lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui

taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või

kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Asja materjalidest

nähtuvalt on puudutatud isik I esitanud taandamisavaldusi korduvalt ning kõik avaldused on

jäänud rahuldamata. TsMS § 24 lg 1 ja § 23 p 7 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku

taandamist, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses.

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kohtutoimikus viited kohtuniku erapoolikusele.

Ainuüksi asjaolu, et maakohus ei ole teinud puudutatud isiku I jaoks sobivaid lahendeid või

menetluslikke otsustusi, ei anna alust järeldada, et kohus oleks olnud erapoolik või kallutatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik I ringkonnakohtu ette toonud selliseid

asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks käitunud menetluses

erapoolikult. Lisaks ei oleks praegusel juhul ka otstarbekas asja maakohtule tagasi saatmine,

kuivõrd määrus tuleb tühistada ja jätta eestkostja määramata.

31.3. Ringkonnakohus ei saa võtta seisukohta ega lahendada määruskaebemenetluses esitatud

taotlusi, mis puudutavad varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist, maakohtu kohtuniku ja

advokaadi karistamist, advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist, puudutatud isikule

I pandud diagnoosi muutmist, puudutatud isiku XI õppimisvõimeliseks tunnistamist jm

taotlusi, kuivõrd need küsimused ei ole lahendatavad ega ole ka osaliselt asjassepuutuvad

eestkoste määramise asjas.

32. TsMS § 531 lg 1 sätestab, et eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas

eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja

ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse

teatavakstegemisest eestkostjale. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse

ja jätab eestkostja määramata, ei ole TsMS § 531 lg-t 1 arvestades vajalik lahendada

puudutatud isiku I määruskaebuse tagamise taotlust, millega puudutatud isik I palus peatada

vaidlustatud määruse täitmine.

2-24-12727

33. Maakohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 7 menetluskulud osaliselt riigi

kanda ja osaliselt puudutatud isiku I kanda. Resolutsioonist ei nähtu, millises osas kulud

kellegi kanda jäeti, st arusaadav ei ole, millised kulud jäeti riigi kanda ja millised puudutatud

isiku I kanda. Eelnevat arvestades ei ole maakohtu määrus menetluskulude osas kooskõlas

seadusega, kuivõrd TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi (mis TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldub ka

määrustele) peab kohtumääruse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi

ülejäänud tekstita. Alles vaidlustatud määruse põhjenduste p-st 38 selgub, et maakohus soovis

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning ekspertiisi tegemise kulud jätta riigi kanda,

sundtoomise kulud aga puudutatud isiku I kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulusid

maakohus ei jaotanudki.

Eestkostja määramise menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja

kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse. Eelnevat arvestades

jätab ringkonnakohus mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning ekspertiisikulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 3), ja sundtoomise kulud, mis jäävad puudutatud isiku

I kanda. Pärnu Maakohus kohaldas 03.06.2025 määrusega puudutatud isiku I sundtoomist

06.06.2025 ärakuulamisele ning mõistis 09.06.2025 määrusega need kulud puudutatud isikult

I välja. Kuivõrd maakohtu määrus ei olnud sundtoomise kulude väljamõistmise kulude osas

vaidlustatav ja ringkonnakohus jättis selle määruse peale esitatud puudutatud isiku I

määruskaebuse 22.09.2025 määrusega läbi vaatamata, ei pea ringkonnakohus võimalikuks

jätta menetluskulude jaotusega neid kulusid riigi kanda. Seetõttu jäävad sundtoomise kulud

puudutatud isiku I kanda. Kuivõrd eestkosteasjas tuleb isik isiklikult ära kuulata (TsMS § 524

lg 1 esimene lause), kuid puudutatud isik I ise ärakuulamisele ei ilmunud, oli maakohtul õigus

kohaldada sundtoomist (TsMS § 524 lg 4; § 346 lg 4), millest tingitud kulud on põhjendatud

jätta selle isiku kanda, kes sundtoomise kulud põhjustas.

34. Puudutatud isik I on tasunud 12.07.2025 enda määruskaebuselt, mis on esitatud Pärnu

Maakohtu 30.06.2025 määruse peale, riigilõivu 70 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse § 59

lg-tele 7 ja 15 tasutakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Seega tasus puudutatud isik I määruskaebuse

esitamisel ettenähtust enam 60 eurot ja tal on õigus taotleda selle summa tagastamist. Lisaks

tasus puudutatud isik I 17.09.2025 riigilõivu 20 eurot puudutatud isiku IV ja puudutatud isiku

XI määruskaebuste eest. Puudutatud isik IV oli enda määruskaebuselt riigilõivu 10 eurot juba

tasunud 15.09.2025, mistõttu saab puudutatud isik I taotleda ka 17.09.2025 tasutud 10 euro

tagastamist. Lisaks tasus puudutatud isik I 08.09.2025 määruskaebuse tagamise taotluselt

riigilõivu 70 eurot. Kuivõrd taotluse lahendamine ei olnud vajalik (käesoleva määruse p 32),

siis saab puudutatud isik I taotleda ka sellelt taotluselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kokku

on puudutatud isikul I seoses Pärnu Maakohtu 30.06.2025 määruse vaidlustamise ja

määruskaebuse tagamise avaldusega õigus taotleda 140 euro (= 60 + 10 + 70) tagastamist.

Pärnu Maakohtu 09.06.2025 vaidlustamisega seotud riigilõivu tagastamist selgitab

ringkonnakohus eraldi määruses, millega kohus lahendab puudutatud isiku 18.06.2025

määruskaebust.

Kolleegium selgitab, et enam tasutud riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4

kohaselt üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalisele,

kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotluses

tuleb mh märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

2-24-12727

35. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse

peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)