3-25-633/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-633

Haldusasi

Seltsingu Haaslava Kogukond kaebus Kastre valla

vastu ehitusjärelevalve tegemiseks Savitööstuse

katastriüksusel

Menetluse alus ringkonnakohtus

seltsing Haaslava Kogukond määruskaebus Tartu

Halduskohtu 26. juuni 2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja seltsing Haaslava Kogukond,

esindaja Siim Avi

Vastustaja Kastre vald

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2025. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Seltsing Haaslava Kogukond esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada

vastustajat tegema ehitusjärelevalvet Savitööstuse katastriüksusel.

Seltsing selgitas, et seltsingulepingu sõlmisid 26. aprillil 2024 Savitööstuse kinnisasja

naabruses elavad elanikud Savitööstuse kinnisasja detailplaneeringu menetluses osalemise

lihtsustamiseks. Detailplaneering võeti 7. märtsil 2024 vastu ja suunati avalikule

väljapanekule. Detailplaneeringut ei ole veel kehtestatud.

Seltsingul on kaebeõigus, kuna ei ole mõistlik, et seltsing saab olla kaebajaks planeeringu

vaidlustamisel, kuid mitte ehitustegevuse korral. Kaevates seltsinguna on Savitööstuse

naabritel soov esindada kogu Savitööstuse kinnisasja naabruses elavat kogukonda tervikuna.

Savitööstuse kinnisasjal toimuv tegevus riivab kõigi naabrite õigusi ja keskkonda laiemalt.

2. 26. juuni 2025. a määrusega halduskohus tagastas kaebuse.

Halduskohus selgitas, et kaebuse aluseks on Savitööstuse kinnisasja kõrval paiknevate

kinnisasjade omanike õiguste rikkumine – kaebaja väitel on Savitööstuse kinnisasjal täidetud

kraave ja ümber paigutatud pinnast, see mõjutab veerežiimi ja võib tekitada kahju kõrval

asuvatele kruntidele.

Kaebaja küll nimetas, et Savitööstuse kinnisasjal toimuv riivab keskkonda laiemalt, kuid ei

ole seda väidet lahti kirjutanud või põhistanud.

HKMS § 44 lg-te 1-2 järgi võib kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks; muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib

isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Isikute ühendus, kes ei ole juriidiline

isik, võib kaebuse esitada vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 3).

Ehitusseadustikus puuduvad sätted, mis annaksid kaebeõiguse isikute ühendusele, mis ei ole

juriidiline isik, või võimaldaksid kaebuse esitada teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks.

Kaebeõigust ei saa tuletada sellest, et planeerimisseaduse (PlanS) § 141 alusel on igal isikul

õigus pöörduda kohtusse detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks.

Seltsingul võib olla kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina ning muud kaebeõiguse alust

kehtivad seadused seltsingule praegu ei anna. Kaebaja ei ole tuginenud sellele, et tal on

kaebeõigus keskkonnaorganisatsioonina, s.h ei ole välja toonud, mil viisil vastab kaebaja

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 2 nõuetele (juriidiliseks isikuks

mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja

esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti).

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määruse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Kaebaja hinnangul jättis halduskohus arvestamata, et detailplaneeringu menetluses on

seltsingu vormis vallaga asju aetud juba üle aasta. Selle alusel võib lugeda, et kohalikud

elanikud aktsepteerivad üldsuse esindajana seltsingut. Seega Seltsing tegutseb tuginedes

üldsuse toetusele.

Savitööstuse kinnistu on nii Natura- kui ka Linnu ja looduskaitseala lähiala Ropka-Ihaste

looduskaitseala läheduses. Kinnistul olev ehitustegevus on sõltuvuses detailplaneerinust,

mille raames peab olema teostatud keskkonnamõju hindamine. Kuna planeeringuga seotud

menetlus, keskkonnamõjude hindamine ja ehitustegevus on omavahel seotud, siis

moodustasidki naabruses oleva kinnistu elanikud seltsingu, et paremini kaitsta õigusi ning

ühiselt esindada suhtluses vallaga ja vajadusel ka kohtuga.

Kuigi seltsingu liikmed moodustavad Savitööstuse kinnistu naabruskonna, võib neid pidada

KeÜS § 31 lg 1 p 2 nõuetele vastavaks, ehk tegemist on juriidiliseks isikuks mitteoleva

ühendusega, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab

olulise osa kohalike elanike seisukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

5. Halduskohus tagastas kaebuse kohustamisnõudes kaebuse esitanud seltsingu kaebeõiguse

puudumise tõttu.

Kaebaja leiab määruskaebuses, et seltsinguna peab tal siiski olema kaebeõigus, sest ei ole

mõistlik, et ta saab edendada seltsinguosaliste huve detailplaneeringu menetluses ja vajadusel

pöörduda kohtusse planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, kuid halduskohtu

hinnangul ei saa taotleda valla kohustamist sama kinnistu osas ehitusjärelevalve teostamiseks.

Lisaks on seltsing Haaslava kogukond keskkonnaorganisatsioon ja kaebeõigus tuleneb seega

ka KeüS §-st 30.

Ringkonnakohus kaebajatega ei nõustu.

6. Esmalt väidab kaebaja, et tal on kaebeõigus taotleda halduskohtumenetluses vallale

kohustava ettekirjutuse tegemist ehitusjärelevalve teostamiseks Savitööstuse kinnistul, kuna

see on mõistlik.

Seejuures vaatab kaebaja aga jätkuvalt mööda õigusnormidega kehtestatud kaebeõiguse

reeglitest. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et HKMS § 44 järgi on kohtusse pöördumine

üldjuhul lubatud isiku enda subjektiivse õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole isik ega seega ka mitte

subjektiivse õiguse kandja. Kaebaja ei vastupidist ei väida. Halduskohus leidis, et kaebuse

esitamise aluseks on seltsingu liikmete omandiõiguse riive. Määruskaebuses ei sea kaebaja

halduskohtu järeldust kahtluse alla.

Teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks on lubatud kohtusse pöörduda, kui selline õigus

tuleneb vahetult seadusest (HKMS § 44 lg 2). Sarnane piirang kehtib isikute ühenduse suhtes,

kes ei ole juriidiline isik (HKMS § 44 lg 3). Kaebeõiguse piiranguid ettenägevate normide

sõnastus on range ega jäta ruumi kohtu kaalutlusele. Muu hulgas puudub kohtul õigus lubada

kaebuse esitamist seltsingu poolt oma liikmete õiguste kaitseks olukorras, kus seltsingu

liikmetel oleks seltsingu kaudu oma õiguste kaitsmine säästlikum või mugavam põhjusel, et

seltsing on tegutsenud oma liikmete huvides teises haldusmenetluses.

7. Seaduses sätestatud piirangule vaatamata oleks võimalik kaebuse menetlusse võtmine, kui

piirang oleks vastuolus põhiseaduses antud garantiiga ning seetõttu kohus jätaks piirangut

sätestava õigusnormi kohaldamata ja algataks selle kohta põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse.

Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole alust pidada seltsingu kaebeõiguse piirangut

põhiseadusega vastuolus olevaks. Vastavalt PS §-le 15 on igaühel on õigus pöörduda oma

õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaühena tuleb siinjuures mõista füüsilisi

isikuid ja juriidilisi isikuid osas, milles see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide

ja selliste õiguste olemusega (PS § 9). Vastavalt ei tulene põhiseadusest põhiõigusena õigust

olla kohtumenetluse pooleks ja tegutseda seejuures teiste isikute õiguste või avaliku huvi

kaitseks. Seega ei piira vaidlusalused sätted põhiseadusest tulenevat igaühe põhiõigust.

Vastavalt puudub alus hinnata HKMS §-s 44 sätestatud kaebeõiguse raame ülemäära

piiravaks ja seega põhiseadusega vastuolus olevaks. Seadusandja valikuga piirangu

kehtestamisel tuleb leppida vaatama sellele, kaebaja hinnangul on selline piirang ebamõistlik.

8. Ringkonnakohus mõistab HKMS § 44 lg-test 2 ja 3 tulenevat piirangut selliselt, et

seltsinguna oleks kaebaja õigustatud praeguses asjas kaebuse esitama, kui seadus näeb sellise

võimaluse ette juriidiliseks isikuks mitteolevale isikute ühendusele ning samaaegselt tuleneb

seadusest õigus esitada kaebus teise isiku õiguste kaitsmiseks või avalikes huvides.

9. Kaebaja hinnangul on ta Savitööstuse kinnistu detailplaneeringu menetluses osalemisega

käitunud keskkonnaorganisatsioonina ja seega on tal kaebeõigus KeüS § 30 lg-te 1 ja 2 järgi.

Praeguse vaidluse asjaoludel ei saa ka selle seisukohaga nõustuda. Esmalt ei ole kaebaja

suutnud selgitada, milles seisneb tema kui keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseline

tegevus. Täiseks ilmneb kaebaja väidetest, et kaebus on suunatud Savitööstuse kinnistu

naabrite ja lähikonna kinnistute omanike õiguste kaitsmisele, nagu leidiski halduskohus.

Nii selgitab kaebaja kaebuses: „Peamine vaidluskese või vaidlusalune küsimus, et kas

kraavide kokku ajamine või pinnase ümberpaigutamaine Savitööstuse katastriüksuse

(kinnistu registriosa nr 4424604, katastritunnus 18501:001:1071) on ehitustegevus või mitte.“,

ja „Katastri kaardil näha olevad kraavid on kokku aetud ning mõju on naabruskonnale

märkimisväärne. Veerežiim on rikutud ning kõrvalkruntidele võib teha kahju.“

Samas ei ole kaebuses ühtegi väidet, mille kaudu oleks taotletav ettekirjutus ehitusjärelevalve

läbiviimiseks seondatav sooviga kaitsta Savitööstuse kinnistul või selle lähikonnas olevaid

looduskooslusi või keskkonda üldisemalt. Kaebaja selgitab, et Savitööstuse kinnistu on nii

Natura- kui ka Linnu ja looduskaitseala lähiala ning, et keskkonnamõju hindamise tulemused

on äärmiselt vajalikud. Samas ei too kaebaja esile isegi ühtegi hüpoteetilist võimalust, kuidas

Savitööstuse kinnistul kraavide kinniajamise mõju võiks ulatuda kaitsealale või muul viisil

kahjustada kaitstavaid loodusväärtusi. See iseenesest ei välista sellise seose olemasolu, kuid

kinnitab, et kaebuse eesmärgiks on üksnes Savitööstuse lähikonna kinnisasjade omanike

õiguste kaitsmine.

10. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et on vähemalt küsitav, kas kaebaja varasem tegevus on

piisav, et pidada teda keskkonnaorganisatsiooniks KeÜS § 31 lg 1 p 2 mõttes. Määruskaebuse

lahendamiseks ei ole aga oluline seda küsimust täiendavalt uurida. Nimelt ei ole kaebus

esitatud keskkonnakaitse eesmärgil ega saa seetõttu seonduda seltsingu Haaslava kogukond

keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga.

Vastavalt ei saa kaebajal olla kaebeõigust KeÜS § 30 lg 2 alusel.

11. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praeguses asjas on kaebeõiguse

puudumine ilmselge. Seetõttu puudus vajadus selgitada asjaolusid täiendavalt ja kaebeõiguse

küsimuse lahendamiseks kaebus menetlusse võtta. Juhul, kui seltsingu liikmed leiavad, et

valla tegevus rikub nende õigusi, on neil endil õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse oma

õiguste aitseks

12. Kokkuvõttes tagastas halduskohus kaebuse õiguspäraselt ja määruskaebus jääb

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)