3-25-370/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-370

Haldusasi

M.K kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – M.K

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata kaebaja 15.09.2025 taotlus tunnistada kinniseks ja piirata vastustaja

ja tema esindaja juurdepääsu kaebaja terviseandmetele.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.10.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.09.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/407 kohaldas Tallinna Vangla vangistusseaduse (VangS)

§ 69 alusel M.K suhtes täiendavaid julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 17-18).

2. 19.09.2025 esitas M.K 17.09.2025 käskkirjale vaide, mis jäeti 16.10.2024 vaideotsusega

rahuldamata (dtl 33). Kaebaja järgnevalt halduskohtusse kaebusega ei pöördunud.

3. 19.09.2025 esitas M.K selgitustaotluse seoses lukustatud kambrisse paigutamisega, millele

vastati vangla poolt 21.10.2024 kirjaga 5-18/24/19209-2 (dtl 45-48).

4. 01.10.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/428 lõpetati M.K suhtes julgeolekuabinõude

kohaldamine tagasiulatuvalt alates 26.09.2025 (dtl 32).

5. 15.11.2024 esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse (5-37/24/136-1) mittevaralise kahju

hüvitamiseks (dtl 35 jj) seoses 16.09.2024 kambrisse paigutamise ja kaasnenud piirangutega.

6. 09.01.2024 jättis Tallinna Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (dtl 37 jj).

7. 14.02.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus M.K kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja taotles algselt kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.

Kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu ega esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks.

8. 18.02.2025 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 3 tööpäeva jooksul

määruse kättesaamisest täpsustama, millist tervisekahju kaebajale vastustaja tegevus täpsemalt

tekitas ja mis seda tõendab. Kohus hoiatas, et kui kaebaja tähtaegselt puuduseid ei kõrvalda,

määrab kohus kaebuse teistkordsel käiguta jätmisel viivitamata tähtaja riigilõivu tasumiseks.

9. 19.02.2025 kell 08:59 sai kaebaja 18.02.2025 määruse kätte, kuid 03.03.2025 seisuga

kohtule vastanud ega puuduseid kõrvaldanud ei olnud.

10.

03.03.2025 tegi kohus määruse, millega kohus jättis kaebuse teistkordselt käiguta, kuna

kaebaja ei olnud kahju tekkimist põhjendanud (ei laiene riigilõivuvabastus). Kaebajal tuli 3

tööpäeva jooksul 03.03.2025 määruse kättesaamisest tasuda riigilõiv summas 350 eurot

vastavalt lisatud makseinfo lehele või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.

11.

04.03.2025 teavitas kaebaja kohut, et vastas kohtumäärusele ja saatis kirja välja

tähtaegselt 25.02.2025. Vastuseks kohtunõudele kinnitas seda ka 06.03.3025 Tallinna Vangla.

12.

04.03.2025 saabus halduskohtusse kaebaja vastus kohtunõudele.

13.

07.03.2025 määrusega jättis kohus kaebuse uuesti käiguta (ei laiene riigilõivuvabastus) ja

määras, et kaebajal tuleb 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest tasuda riigilõiv summas

350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele või esitada menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamiseks.

14.

10.03.2025 esitas kaebaja kaebuse muutmise taotluse, milles kaebaja soovis kahjunõude

asemel esitada tuvastamiskaebuse: „Tuvastada Tallinna Vangla (vastustaja) poolt kaebajale

(M.K) tekitatud mittevaraline kahju, mis väljendub kaebaja tervise kahjustamises, mis sai alguse

kukkumisest 2022. aasta detsembris vastustaja poolt hallataval jalutusalal, kus oli jäetud

tegemata libedatõrje, jätkus kaebajale esitatud kohustustustega raskusi kanda ning

ümberpaigutamisega eraldatud üksikkambrisse 10-ks päevaks, 16/09/2024-26/09/2024, kus

kaebaja oli sunnitud taluma ängistust, hapnikupuudust, valu ja hirmu.“ Kaebaja ei olnud

kahjunõudelt riigilõivu tasunud ega menetlusabi taotlust esitanud.

15.

14.03.2025 määrusega otsustas kohus keelduda kaebaja 10.03.2025 kaebuse muutmise

vastuvõtmisest. Kohus kohustas kaebajast 3 tööpäeva jooksul määruse punkti 1 jõustumisest

tasuda riigilõiv summas 350 eurot vastavalt lisatud makseinfo lehele või esitada menetlusabi

taotlus riigilõivust vabastamiseks. Nimetatud määruse sai kaebaja kätte 18.03.2025 ja see on

jõustunud.

16.

21.03.2025 esitas kaebaja uue avalduse, mida kohus mõistab nii, et kaebaja jääb siiski

kahju hüvitamise taotluse juurde kui soovib muuta nõude summat, milleks on nüüd 1000 eurot.

Kaebaja viiteid sellele, et kaebaja ei ole suuteline riigilõivu tasuma, mõistis kohus kui

menetlusabi taotlust.

2 (10)

17.

14.04.20205 määrusega jättis kohus kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kaebuse

uuesti käiguta ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lõike 2 alusel.

Määrus on jõustunud. 23.04.2025 tasus kaebaja riigilõivu summas 30 eurot vastavalt 14.04.2025

määrusele.

18.

06.05.2025 võttis kohus menetlusse hüvitamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4) Tallinna

Vangla vastu summas 1000 eurot. Kohus selgitas, et kohus mõistab kahjunõuet peale korduvaid

nõuete muutmisi selliselt, et kaebaja taotleb, et kohus mõistaks kaebajale välja 1000 eurot

mittevaralise kahju hüvitise seoses vaimse- ja füüsilise kahju tekitamisega, mille aluseks on

järgnevad asjaolud: kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega

kaebaja paigutati lukustatud videovalvega kambrisse 16.09.2024-26.09.2024, keelati

kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, lisaks ei lubatud osaleda

jumalteenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2).

19.

04.06.2025 esitas Tallinna Vangla vastuse kaebusele.

20.

25.08.2025 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, esitas vastustajale

küsimused, määras seisukohtade esitamise ajad ning otsuse kuulutamise aja.

21.

10.09.2025 tunnistas kohus Tallinna Vangla 08.09.2025 vastusena kohtunõudele esitatud

videokaamera salvestiste kuvatõmmised kinniseks ning keelas kaebajal ja tema võimalikul

esindajal videosalvestistega tutvuda ja saada nendest koopiaid.

22.

15.09.2025 esitas kaebaja täiendavad seisukohad

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

23. Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks kaebajale välja 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitise

seoses vaimse- ja füüsilise kahju tekitamisega, mille aluseks on järgnevad asjaolud: kaebaja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega kaebaja paigutati lukustatud

videovalvega kambrisse 16.09.2024-26.09.2024, keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati

liikumis- ja suhtlemisvabadust, lisaks ei lubatud osaleda jumalteenistustel (1); kambri

ebasanitaarsed tingimused (2). Kaebaja põhjendab oma seisukohti kaebuses ja täiendavates

seisukohtades kokkuvõtlikult järgmiselt:

23.1. Kaebaja talus vaimseid ja füüsilisi piinu vastustaja määratud keeldude ja piirangute tõttu.

Sellele lisandus kahekordse kolimisega kaasnev raskuste kandmine, mis halvendas omakorda

kaebaja tervislikku seisundit sedavõrd, et kaebaja on sunnitud tänaseni kasutama liikumisel

abivahendit ja tarbima valuvaigisteid.

23.2. Kaebaja oli enne 16.09.2024 kambrisse paigutamist kukkunud ja kaebajal olid jätkuvad

seljavalud. 16.09.2024 kutsus kaebaja korduvalt meedikut enda juurde ja palus abi, kuid seda ei

võimaldatud. Kuigi kaebaja oli valudes, anti talle korraldus asjad pakkida ja kolida teise

osakonda. Kaebaja paigutati üksikkambrisse, kus ootas laual tühi paber nõusoleku andmiseks ja

meditsiinilist abi ei antud.

23.3. 18.09.2025 tekkisid kaebajal tõsised hingamisraskused , tõmblema hakkasid vasak käsi ja

jalg, kaebaja sattus pannikase ja ta palus sisetelefoni teel abi. Saabusid valvurid ja pereõde,

kaebaja nõudis arsti kutsumist. Kui meedik teisest majast saabus hakkas ka kaebaja hingamine

normaliseeruma, kuna kambri uks oli avatud. 21.09.2025 võimaldati kaebajale perearst, kes

määras ravi. 25.09.2025 taandus valu, kuid esinesid tugevad kõrvalnähud. 26.09.2025 sunniti

kaebaja taas kolima ja raskusi tassima. Probleemid ravi ja ravimite saamisega jätkusid.

23.4. Kaebaja paigutamine üksikkambrisse oli vastuolus põhiseaduse ja inimväärikuse

põhimõtetega. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse depressiooni diagnoosiga, kuna ta elas väga

3 (10)

raskelt üle oma lapse kaotust. Tallinna Vangla seisukoht oli, et vanglal on kõik ravivõimalused

olemas, mis nagu hiljem selgus, tegelikkusele ei vastanud. Kaebajale võimaldati küll

regulaarselt kliinilise psühholoogi vastuvõtul käimine, kelle arvamust oleks saanud vastustaja ka

oma otsuse tegemisel, 16.09.2024, küsida ja arvestada. Tema kannetes ei leidu kordagi viidet

kaebaja suitsiidikalduvusele. Kaebaja väide on, et tõele ei vasta see, et kaebaja on 16.09.25

öelnud, et soovib ennast üles puua.

23.5. Kaebajale jumalateenistustel osalemise keelustamine oli tema usuvabaduse piiramine ja

jumalateenistustel osalemise asendamine kohtumisega kaplaniga, kes kuulub teise konfessiooni,

on kaudne sund kinnipeetava usuliste arvamuste ja veendumuste muutmiseks. Ei vasta tõele

teave, vastustaja poolt 26.09.2024, kaebajale üksikkambris viibimise ajal, kaplaniga kohtumise

korraldamise ja selle (kaplaniga hingehoidliku vestluse) toimumise kohta, kuna 26.09.2024

paigutati kaebaja ümber osakonda N3 (st üksikkambris viibimine lõpetati). Kaebaja kohtus

26.09.2024 oma isikliku külalise, Metropoliit Stefanusega, kes on Eesti Apostliku Õigeusu

Kiriku pea ning kaebaja, kui õigeusu kiriku kauaaegse liikme vaimne isa.

23.6. Kambri NK2-16 antisanitaarsed tingimused ei olnud inimväärsed elutingimused.

Vastustaja väide, et vangla reageeris koheselt, kui kambri sanitaartingimustest teada sai ning

hallitus ja mustus likvideeriti. Kaebaja poolt 16.09.2024 esitatud taotlus registreeriti alles

23.09.2024, s.o. 7 päeva hiljem, märkega: aken vajab puhastamist ja sellega tegeletakse, mis

kinnitab fakti, et 23.09.2024 oli hallitus ja mustus veel puhastamata.

23.7. Ei vasta tõele, et enne lukustatud kambrisse paigutamist on kaebaja ära kuulatud. Kaebaja

palub kohtul pöörata tähelepanu taotluste ja vaiete esitamise, registreerimise ja vastamise

kuupäevadele.

23.8. Kaebaja saabus vanglasse 16.09.2022 täielikult töövõimelise ja abivahendita liikuva

inimesena, kuid väljus sealt ainult osalise töövõimega ning abivahendit liikumiseks vajavana

(abivahendit kasutab alates septembri lõpust 2024). Seega on vastustaja kaebajale tekitanud

mittevaralist kahju.

Vastustaja seisukohad

24. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:

24.1. Faktilised asjaolud ja kogutud tõendid käesoleval juhul kaebaja viidatud õiguste riivele ei

viita. Vangla jääb 09.01.2025 vastuses nr 1-9/1-25/7-2 antud selgituste juurde.

24.2. Seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ja videovalvega kambrisse

paigutamisega ajavahemikul 16.09.2024−26.09.2024 selgitab vangla, et kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel paiknes

M.K ajavahemikul 13.06.-16.09.2024 viiendas üksuses eluosakonnas N5 kambris nr 2k-N5-4.

Julgeolekuabinõude koaldamise vajaduse tingis M.K käitumine – vestluses vanglaametnikuga

avaldas M.K, et kavatseb ennast üles puua. Vaidlust ei ole selles, et kambris oli sisse lülitatud

videovalve. Seda tehti AS Lääne-Tallinna Keskhaigla korrektsioonilise meditsiini osakonna õe

S.N suunisel kaebaja suitsiidiohu tõttu. Vangla eesmärgiks oli kaitsta kaebaja elu ja tervist.

Kaebaja väljendas korduvalt, et võtab endalt elu. Sellistesse väljaütlemistesse suhtub vangla

äärmise tõsidusega ning kohaldab kinnipeetavate elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid.

Suitsiidsete mõtetega kinnipeetavat tuleb vanglal tõhusamalt jälgida ja seda on võimalik

tõhusalt teha, kui kinnipeetav isoleeritakse eraldatud lukustatud kambrisse ja teda saab

videokaameraga. Selliselt on vanglal võimalik koheselt reageerida, kui kinnipeetav endale viga

hakkab tegema. Kuna kaebaja oli oma vaimse tervise probleemide tõttu paiknenud videovalvega

lukustatud kambris ka varem, siis seda enam oli põhjust kahtlustuseks, et ta võib ise endale

ohtlik olla. Kaebaja suhtes rakendati vajalikke meetmeid senimaani, kuni tekkis veendumus, et

ta ei asu endalt elu võtma.

4 (10)

24.3. Tallinna Vangla viienda üksuse valvur T.R on koostanud 16.09.2024 ettekande nr 1-24-

9364, mille kohaselt väljendas kaebaja vestluses korduvalt, et poob ennast üles. Esimesel korral

oli vestluse juures ametnik üksi, kuid teisel korral oli öeldu tunnistajaks ka Lääne-Tallinna

Keskhaigla Korrektsioonilise meditsiiniosakonna õde P.J. Valvur T.R kandis kehakaamerat.

17.09.2024. a käskkirjast nr 1-24/1-2/407 tulenevalt kontrolliti videosalvestist ja salvestiselt

kuuldus, et kinnipeetav ütleb vestluses ametnikule „On selline tunne, et otsin millega end üles

puua." ning vestluses pereõega. "Teate mida, ma ütlen teile ainult seda, et te leiate mind siit

kõlkumas, sest ma ei jaksa seda valu taluda. Sellised väljaütlemisi pidi igal juhul võimaliku

suitsiidiohuna käsitlema.

24.4. Enne lukustatud kambrisse paigutamist on kaebaja ära kuulatud. Vanglale teadaolevalt

kaebaja 17.09.2024 käskkirja ega selle suhtes tehtud 16.10.2024 vaideotsust halduskohtus ei

vaidlustanud. Samuti ei taotlenud kaebaja esialgse õiguskaitse korras enda suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise ega videovalvega kambrist hoidmise lõpetamist. Seega ei ole

vaide- ega kohtumenetluses M.K suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja

tühistatud ega rakendatud meetmete kohaldamist õigusvastaseks tunnistatud.

24.5. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebajal esines seljavalusid juba enne 16.09.2025.

08.10.2025 arsti vastuvõtul olles seostas kaebaja valude süvenemist 04.09.2024 5 kg kasti

tõstmisega, mitte 16.09.2024 ja 26.09.2024 oma isiklike asjade kandmisega. Kaebaja ei pidanud

oma isiklikke asju ühest kambrist teise liikumisel käes tassima, vaid ta sai kasutada asjade

transportimiseks käru.

24.6. Kaebaja kehakultuuriga tegelemise võimalust küll 17.09.2024 piirati, kuid see seisnes

selles, et ta ei saanud minna spordisaali ega kasutada eluosakonnas spordivahendeid.

Kehakultuuriga oli tal võimalik soovi korral tegeleda jalutuskäikude ajal jalutusboksis ja

kambris. Vangiregistri andmetel oli kaebajal meditsiinilistel näidustustel kambris ka

võimlemismatt. Tervise säilitamiseks minimaalsel vajalikul tasemel saab kehakultuuriga

tegeleda ka abivahenditeta.

24.7. Ajavahemikul 16.09.2024-26.09.2024 kaebaja liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangu

tõttu vangla kabelis usutalitustel küll käia ei saanud, kuid ta sai siiski oma usulisi vajadusi

rahuldada. Vangiregistri andmetel toimusid kaebajal 19.09.2024 ja 26.09.2024 hingehoidlikud

vestlused kaplaniga. Samuti olid tal kambris soomekeelne Uus Testament, Eesti Apostlik-

Õigeusu Kiriku palveraamat, puidust ristiga palvehelmed ja kaks ikooni. Vastustaja hinnangul

oli kaebajale usuliste vajaduste rahuldamiseks võimalus piisaval määral tagatud.

24.8. Vaidlust ei ole selles, et vangla peab tagama kinnipeetavale sellised kambri tingimused,

mis ei kahjusta tema tervist. Samas on ka kinnipeetavatel kohustus hoolitseda oma kambri

puhtuse ja korra eest.). Vangla ei eita, et kambris 2k-NK2-16 vajas aknalaud puhastamist, kuid

probleemi ei eiratud, vaid sellega tegeleti. Vaideotsusest nähtub, et vangla reageeris koheselt,

kui kambri sanitaartingimustest teada sai ning hallitus ja mustus likvideeriti sanitaartööde

käigus 20.09.2025.

24.9. Kaebaja arusaam, et vangla on 17.09.2024 esitatud pöördumisele teinud 23.09.2024

märke, et aken vajab puhastamist, on väär. 23.09.2024 on pöördumine nr 5-8/24/19253-1

dokumendihaldusprogrammis Delta registreeritud. Pöördumine on kaebajalt vastu võetud

17.09.2024 ja märke akna puhastamise vajadusest tegi taotlusele inspektor-üksuse juhi abi Q.L

samal päeval. Ka G.F 16.10.2025. a vastusest nr 5-8/24/19532- 2 ei saa järeldada, et kamber

puhastati alles 16.10.2025, vaid kaebaja pöördumisele vastamise ajaks ei olnud see teema enam

aktuaalne.

24.10. Hallitusest kambris ei saa veel automaatselt järeldada, et kambritingimused olid tervist

kahjustavad. Kaebaja ei ole esitanud kohtueelses menetluses vanglale ega ole lisanud ka

5 (10)

kaebusele ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kaebajale on tervisekahju tekkinud ja kahju tekkimine

on põhjuslikus seoses kambri nr 2k-NK2- 16 olmetingimustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja 15.09.2025 taotlus

25. Kaebaja palub alates 15.09.2025 tunnistada kinniseks ning keelata vastustajal ja temaga

seotud isikutel tutvuda kaebusega esitatud kaebaja tervisandmeid sisaldavate dokumentidega,

kuna need sisaldavad kaebaja kohta delikaatseid andmeid (dtl 189).

26. Kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. Kahjunõude aluseks on kaebaja tervisele

tekitatud väidetav kahju ning vastustajal ei ole võimalik kaebusele sisuliselt ilma kaebaja

terviseandmeteta tutvumata vastu vaielda (HKMS § 88 lg-d 1 ja 2). Sealjuures ei teeni

juurdepääsupiirang enam eesmärki, kuna pooled on materjalidele tuginedes juba seisukohad

esitanud.

Kaebuse lahendamine

27. Vaidluse keskne küsimus on, kas kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleks

vanglal talle riigivastutuse seadusest (RVastS) lähtuvalt hüvitada seoses järgnevate asjaoludega:

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega kaebaja paigutati

lukustatud videovalvega kambrisse ajavahemikuks 16.09.2024-26.09.2024, keelati

kehakultuuriga tegelemine ning piirati liikumis- ja suhtlemisvabadust, mille tulemusel ei saanud

kaebaja osaleda jumalateenistustel (1); kambri ebasanitaarsed tingimused (2).

27.1. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida

ega ole võimalik kõrvaldada RvastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega (RvastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg

1). Kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku subjektiivse õiguse rikkumine, kahju

tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü.

Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord

(RKHKo 20.02.2020 nr 3-16-226/45, p 17).

28. Kuigi kaebaja ei ole esmaseid õiguskaitsevahendeid (RvastS § 7 lg 1) julgeolekuabinõude

kohaldamise käskkirja vaidlustamisega kasutanud, leiab kohus, et see ei välista käesoleval juhul

koheselt kahjunõude edasist menetlemist, kuna väidetava mittevaraline kahju tekkimisest võis

kaebaja aru saada hiljem, s.o peale käskkirja vaidlustamise tähtaja möödumist.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine

29. Kohtule ei nähtu, et julgeolekuabinõude kohaldamine (dtl 17) kaebaja suhtes VangS § 69

lõike 1 alusel oleks olnud õigusvastane.

29.1. VangS § 69 lõike 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid

kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja

nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti

kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lõike

2 punktide 1, 3 ja 4 alusel on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.

6 (10)

29.2. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub

kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Sealjuures on kohtulik kontroll

vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel piiratud. Kohus saab

kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel

või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

otstarbekust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on

tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada. Täiendavate

julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles

haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on

tõenäoline ( vtnt RKHKo

19.05.2017 nr 3-3-1-10-17, p-d 16-17). Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lõikes 1 sätestatud alustega (st eeskätt

oht enda, teiste või vangla julgeolekule) ning VangS § 69 lõike 3 kohaselt lõpetatakse

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, kui langevad ära nende kohaldamise tinginud

asjaolud. Kui seda ei tehta, on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla poole menetluse

uuendamise ja käskkirja kehtetuks tunnistamise taotlusega. Seega ei ole täiendavate

julgeolekuabinõude raames eraldatud lukustatud kambris viibimise kestust võimalik ette näha,

kuna see sõltub jätkuvast ohu esinemisest (RKHKo 04.06.2018 nr 3-15-2943/85, p 16.).

30. Tallinna Vangla 17.09.2024 käskkirjas (dtl 17-18) kajastatud julgeolekuabinõude

kohaldamise põhimotiivid ja kaalutlused on piisavalt arusaadavad ja jälgitavad. Samuti on

vangla hinnanud käskkirja aluseks olevaid tehiolusid õigesti:

30.1. Esitatud tõenditest nähtub selgelt, et kaebaja ähvardas enesevigastamisega 16.09.2024 (dtl

28, 36, 148,157). Oma tervise kahjustamine ja/või oma elu ohustamine on VangS § 69 lõikes 1

otsesõnu nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist lubava asjaoluna. Kohtule ei

nähtu julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel või meetme valikul oleks vangla ilmselgelt

jätnud mõne tähtsust omava asjaoluga arvestamata või tuginenud ebaõigele kaalutlusele –

vangla tugineb kaebaja enda ütlustele raske tagajärje ärahoidmiseks. Siinjuures on kaebaja

väited vastuolulised, sest algses kaebuses kaebaja eitab öeldut (dtl 8), kuid hiljem käsitleb enda

öeldut tagantjärele ahastava ütlusena (dtl 36). See siiski vangla õigust reageerida ei mõjuta,

kuna vangla ei pea ära ootama raske tagajärje saabumist, vaid tegutsema ennetavalt. Kohus

arvestab, et julgeolekuabinõude kohaldamise valikut õigustab käesoleval juhul ka see, et

kaebaja oli oma võimaliku suitsiidikatse tõttu paigutatud videovalvega lukustatud kambris ka

varem (dtl 146).

30.2. Julgeolekuabinõude kohaldamisel piirati ka kaebaja tegelemist kehakultuuriga.

Kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks (VangS § 55 lg 1). Kaebaja

nimetatud õigust piirati julgeolekuabinõude kohaldamisel sellega, et kaebaja ei saanud minna

spordisaali ega kasutada eluosakonnas spordivahendeid. Vastustaja on selgitanud, et

kehakultuuriga oli kaebajal võimalik soovi korral tegeleda jalutuskäikude ajal jalutusboksis ja

kambris. Vangiregistri andmetel oli kaebajal meditsiinilistel näidustustel kambris ka

võimlemismatt (dtl 155), kaebaja seda ei vaidlusta (dtl 192). Arvestades, et meetme

kohaldamise eesmärk oli kaebaja enda elu ja tervise kaitse, saab proportsionaalseks pidada

spordisaali ja spordivahendite kasutamise piiramist, kuna välistatud ei ole, et kaebaja võinuks

ennast nendega kahjustada.

30.3. Kaebajal piirati ka vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mille tulemusel ei saanud

kaebaja osaleda jumalateenistusel. Vanglateenistus tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste

rahuldamise (VangS § 62 lg 1). Arvestades, et käskkirja eesmärk on selgelt kaebaja elu ja

tervise kaitse, on liikumisvabaduse piiramine proportsionaalne meede. Kinnipeetavale ei tulene

VangS §-st 62 subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema jumalateenistusele viimist igal

pühapäeval. Kaebaja peab paratamatult leppima kinnipeetavana sellega, et usuliste vajaduste

7 (10)

rahuldamine vanglas ei saa toimuda samal viisil kui vabaduses viibides, vaid, et ta on ka selles

osas allutatud vangla reeglitele ja korrale (TrtRnKm 10.10.2018 nr 3-18-1576/15, p 14).

Eelnevat ei muuda ka kaebaja viidatud vangla kodukorra punktid (dtl 192).

30.4. Kaebaja vaidleb vastu, et kambris oli tal võimalik usulisi vajadusi rahuldada, sh vestlustes

kaplaniga (dtl 191-192). Materjalidest nähtub, et vangla on viidanud, et kaebaja juures käis

kaplan 19.09.2024 ja 26.09.2024 (dtl 48). Kaplaniga kohtumist kinnitab vangiregister vaid

26.09.2025 (dtl 168), kuid see ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks tingimata ülemäära riivatud.

Kaebaja väide (dtl 192), et teise konfessiooni kuuluva kaplaniga kohtumine on talle kahju

tekitanud, on uus kahjunõude asjaolu, mis ei kattu algse kahjunõudega.

30.5. Tõenditest nähtub, et kaebaja oli antud võimalus omapoolse arvamuse esitamiseks juba

kambrisse paigutatult kuni õhtuse loenduseni 16.09.2025 (dtl 16 ja 18). Hilisema vaide esitas

kaebaja vanglale 19.09.2024 (dtl 21 jj) ning selgitustaotluse samuti 19.09.2025 (dtl 45-48).

Seega on enne haldusakti andmist kuulatud kaebaja ära, VangS ei nõua, et enne

julgeolekuabinõude faktilist kohaldamist edasilükkamatul juhul (VangS § 69 lg 4, dtl 17) tuleks

küsida isiku arvamust. See ei võimaldaks ohule ka vahetut reageerimist.

31. Kohtule ei äratuntav, et kaebajale oleks väidetav kahju tekkinud.

31.1. Kaebaja viitab seoses kambrisse paigutamisega vaimsetele – ja füüsilistele piinadele,

põhjendamatutele kannatustele. Kaebaja viitab, et kahjuks on see, et ta on sunnitud kasutama

liikumisel abivahendit ja tarbima valuvaigisteid. Kaebaja põhjendas 21.03.2025 avalduses

täiendavalt varasemale, et kaebaja oli sunnitud taluma ängistust, hapnikupuudust, valu ja hirmu,

mis kahjustasid kaebaja närvisüsteemi ja liikumisvõimet. Kaebaja on veel täpsustanud, et vangla

tegevuse tulemusel on tarvilik on abivahend ja valuvaigistid. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja

tarbis valuvaigisteid juba varem. Lisaks on kaebaja esitatud lisadest nr 9 ja 10 (dtl 28-31)

nähtav, et kaebajale võimaldati meditsiinilist abi- ja määrati ka ravi. Kaebaja tervist hindas enne

julgeolekuabinõude kohaldamist 16.09.2024, 17.09.2024 tervishoiutöötaja, hilisemalt

18.09.2024, samuti 21.09.2024, 23.09.2024 (dtl 28-31). Kaebaja enda esitatud terviseandmetest

ei nähtu tervise halvenemist kambrisse paigutamisest tulenevalt. Esitatud andmetest nähtub, et

kaebajale on jooksvalt võimaldatud meditsiinilist abi, kaebaja ei ole rahul raviskeemiga.

Sealjuures on kaebaja keeldunud raviskeemi järgimisest ja määratud ravimite manustamisest

(dtl 183-84). Puuduvad viited sellele, et kohaldatud meetmed mõjutaks kaebaja tervist viisil, mis

tinginuks nende ümberhindamise vajaduse. 18.09.2024 anamneesist (dtl 28-29) nähtub, et

kaebaja pole rahul saadud raviga juba varasemast ajast. Kaebaja läbiv rahuolematus saadud

raviga nähtub ka kaebusest ja kaebuse täiendusest. Ka see näitab, et kaebaja vaevused tervisega

seoses on pidevad ega ole vahetult seotud julgeolekumeetmete kohaldamisega. Vangla on

vastuses kahjunõudele selgitanud (dtl 38), et kaebajale ei ole alates septembrist liikumise

abivahendeid näidustatud ja see on kooskõlaline asja juurde kaebaja pool esitatud tema enda

terviseandmetega (dtl 28-31, 81-82).

31.2. Esitatud kaebaja tervisandmed ei kinnita, et kambrisse paigutamine, kehakultuuriga

tegelemise piiramine või jumalateenistusel osalemise piiramine eraldiseisvalt või kogumis

kaebaja tervisele või vaimsele tervisele kahju tekitanud oleks. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei

saanud tegeleda soovitud tegevusega ja kaebaja tervisemured olid jätkuvad, ei ole käsitletav

mittevaralise kahjuna.

31.3. Kaebaja poolt esitatud Töötukassa otsus, millega tuvastati osaline töövõime (dtl 194), ei

kinnita, et kaebaja piirangud oleksid mingilgi viisil tingitud vangla tegevusest kaebaja

kambrisse paigutamisel ja sellega kaasnevatest piirangutest.

31.4. Kokkuvõttes puudub vangla tegevuses julgeolekuabinõude kohaldamisel õigusvastasus ja

väidetava kahju tekkimine ei kambrisse paigutamisest ega konkreetsete meetmete kohaldamisest

ei ole tõendatud. Johtuvalt on põhjusliku seose nõue täitmata.

8 (10)

Kambritingimused

32. Pooled ei vaidle, et vanglal on kohustus tagada vanglas sanitaarsed kambritingimused.

Kaebaja esitas nii 16.09.2024 ärakuulamisel (dtl 16) kui ka 17.09.2024 eraldi seisukohas palve

kambris ebasanitaarne olukord (hallitus) kõrvaldada (dtl 19). Vangla on ka nõustunud, et

kaebaja kambris vajas aknalaud puhastamist (dtl 155). Vangla on ka nõustunud, et kambris oli

hallitus (dtl 34). Vangla on esitanud tõendid selle kohta, et vangla tegi kambris nr 2k-NK2-16,

kus paiknes kaebaja, sanitaartöid 20.09.2024 (dtl 180 jj). 23.09.2024 on pöördumine nr 5-

8/24/19253-1 dokumendihaldusprogrammis Delta registreeritud.

33. VangS § 41 lõikest 1 tuleneb, et kinnipeetavat tuleb kohelda viisil, mis austab tema

inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle

rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas

kinnipidamisega. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtadest tuleneb, et kui riik jätab

inimese vabadusest ilma, võtab ta endale ka vastutuse tagada piisaval määral tema tervise kaitse.

Seega tuleb kinnipidamistingimuste õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ka konkreetse

kinnipeetava terviseseisundit ning oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav tuleb

paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide õigusvastast

süvenemist. Terviseprobleemidega kinnipeetava puhul on üheks oluliseks kaalutluseks, millest

tema paigutamisel tuleb lähtuda, tema tervise kaitsmise vajadus. Seejuures võib olla

õigusvastane ka vangla selline tegevus, mis põhjustab olulise ohu kinnipeetava tervisele

(RKHKo 05.12.2012. nr 3-3-1-57-12, p-d 10, 11, 12 ja seal viidatud EIK praktika).

34. Kuigi hallituse tulemusena võib inimese tervisele kahju tekkida, ei saa seda siiski eeldada

(vt Terviseameti selgitused seoses sisekliima, hallituse ja liigniiskusega). Kaebaja

tervisandmetest ei nähtu põletikud, allergia ja tundlikkus, ning ärritused või mürgistusnähud.

Kambri tingimuste osas ei ole kaebaja esitanud selgitusi ega tõendeid, kuidas selle tulemusel sai

tekkida kaebajale valu või muud tagajärjed tervisele, mida kaebaja kirjeldanud on. Kaebaja on

kirjeldanud hingamisraskusi kuid selgitab seda hirmuga ja samas normaalse hingamise

taastumist meediku saabumisega (dtl 5). Seega ei ole kaebaja ise algselt välja toonud

hingamisraskuste seost hallitusega. Kaebaja väited on üldsõnalised ja tõendamata.

35. Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad

üle inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest

asjaoludest, muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust,

mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise tingimustes

(RKPSJKo 20.06.2014 nr 3-4-1-9-14, p 36). Kuigi ebasanitaarne kamber tulenevalt hallitusest

võib olla teatud tingimustel väärikust alandav, ei saa kaebaja viibitud päevade arvu

(16.09.2025-26.09.2025) ühes vangla tegutsemise kiirusega (sanitaartööd 21.09.2025) jaatada,

et kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused oleks üle läinud inimväärikust

alandavaks kohtlemiseks.

36. Kohus juhib tähelepanu, et on kaebajale kahju tõendamise vajadust käesolevas menetluses

korduvalt selgitanud (dtl 63 jj, dtl 88 jj, dtl 106 jj, 162 jj).

Kokkuvõte ja menetluskulud

37. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

38. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda

kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

39. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. Kui

menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada

põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

9 (10)

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)