2-23-4654/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Kaija Piirmets, Moonika Tähtväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-4654

Kohtuasi

A.I hagi Eesti Traaviliidu vastu raha ja mittevaralise

kahju hüvitise ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. oktoobri 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.I apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2210 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: A.I (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Aleksander

Muru

Kostja: Eesti Traaviliit (registrikood 80089600),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Ingeri Luik-Tamme

ja vandeadvokaadi abi Uku Kull

Istungi toimumise aeg

3. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eesti Traaviliidu taotlus 3. septembri 2025 kohtuistungi

protokolli parandamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17. oktoobri 2024. a otsus osas, millega maakohus

jättis rahuldamata A.I nõude mõista Eesti Traaviliidult A.I kasuks välja 2000

eurot ja sellelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ja jaotab uuesti menetluskulud.

Maakohtu otsus jääb muus osas muutmata.

3. Rahuldada A.I apellatsioonkaebus.

4. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista Eesti Traaviliidult A.I kasuks välja 2500 eurot.

2-23-4654

4.3. Mõista Eesti Traaviliidult A.I kasuks välja viivis arvestatuna punktis 4.2

märgitud põhinõudelt ajavahemiku eest 24. märts 2023 kuni 22. september

2025 summas 728,42 eurot ning alates 23. septembrist 2025 kuni kohustuse

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

4.4. Jätta rahuldamata A.I nõue mõista Eesti Traaviliidult välja auhinnaraha

2520 eurot.

5. Jätta maakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Traaviliidu kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.I (hageja) esitas 24.03.2023 Harju Maakohtule hagi Eesti Traaviliidu (kostja) vastu,

milles palus tuvastada, et kostja dopinguvastane reeglistik ning keelatud ainete nimekiri ja

ravimite keeluajad ei ole saanud hageja ja kostja vahel 27.08.2022 toimunud traavivõistluse

„Derby 2022 & Kriteerium eeljooks“ raames sõlmitud lepingu osaks ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja 4520 eurot, mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel,

sissenõutavaks muutunud viivis 121,17 eurot ja edasiulatuv viivis. Hageja tuvastusnõude jättis

maakohus 25.09.2024 määrusega läbi vaatamata.

2. Hagiavalduse kohaselt toimus 27.08.2022 traavivõistlus „Derby 2022 & Kriteerium

eeljooks“. Hageja võttis võistlusest osa hobusega XXX ja saavutas 4. koha. Traavivõistluse

tingimuste järgi oli 4. koha saavutanule ette nähtud auhinnaraha 120 eurot. Hagejale ei ole

seda välja makstud. Hobuselt võeti 27.08.2022 dopinguproov.

3. 10.09.2022 toimus traavivõistlus „Kriteerium 2022 & Hipodroomi Karikas Finaal“. Hageja

võttis võistlusest osa sama hobusega ja saavutas 2. koha, mille eest oli ette nähtud

auhinnaraha 2000 eurot. Hagejale ei ole seda välja makstud. 24.09.2022 toimus traavivõistlus

„Traavivõistlused“. Hageja võttis võistlustest osa sama hobusega ja saavutas 1. koha, mille

eest oli ette nähtud auhinnaraha 400 eurot. Hagejale ei ole ka seda välja makstud.

2-23-4654

4. Kostja teavitas 31.10.2022 kell 10.28 hagejat hobuse positiivsest dopinguproovist. Hobuse

organismist leiti ainet nimega omeprasool, mida kasutatakse hobustel maohaavandite raviks ja

ennetamiseks.

5. Kostja juhatuse 16.01.2023 koosolekul otsustati seada dopinguvastase reeglistiku, keelatud

ainete nimekirja ja ravimite keeluaegade ja Suurte võistluste osavõtureeglite alusel hobusele

ajavahemikuks 27.08.2022–27.11.2022 võistluskeeld, tühistada hobuse tulemused sellest

ajavahemikust ja määrati hagejale rahatrahv 2000 eurot. Koosoleku protokolli järgi pidi

hageja kohalduvatest reeglitest teadlik olema. Hageja tasus trahvi kostjale 15.03.2023.

6. Kostjal puudus õiguslik alus tema ja hageja vahelise võlasuhte ümberkujundamiseks

(võistluskeelu määramine ja tulemuste tühistamine), lubatud tasude (auhinnarahade)

väljamaksmisest keeldumiseks ja hagejalt 2000 euro nõudmiseks. Kostja dopingureeglid on

olemuselt tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Kostja ei

tutvustanud hagejale 16.01.2023 otsuste aluseks olevaid reegleid nõuetekohaselt, sh hagejale

arusaadavas keeles. Kostja saatis hagejale dopingureeglid alles 01.11.2022, kuigi võistlused,

mille raames dopinguproov võeti, toimusid 27.08.2022. Seega ei saanud dopingureeglid selle

lepingulise suhte osaks, mille raames kostja korraldas ja hageja osales 27.08.2022

traavivõistlusel.

7. Kuna hagejal ei olnud kohustust kostjale 2000 eurot tasuda, tuleb kostjal see VÕS § 1028

lg 1 alusel hagejale tagastada. Lisaks tuleb kostjal maksta välja traavivõistluste auhinnarahad.

8. Kostja avaldas 16.01.2023 enda kodulehel karistuste määramise kohta käiva teate, milles

ühtlasi avaldas hageja kohta kaudsed faktiväited ja ebakohase väärtushinnangu

dopingureeglite rikkumise ja karistuse määramise kohta. Sellega tekitas kostja hagejale

mittevaralise kahju, mis tuleb hagejale kohtu õiglasel äranägemisel määratud ulatuses

hüvitada.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

10. Spordivõistluse võlasuhte poolteks on korraldaja ja sportlane. Vaidlusaluste võistluste

korraldajaks oli MTÜ Tallinna Hipodroom, mitte kostja. Hageja tasus trahvi kostjale

võistluste korraldaja korraldusel. Seega puudub hageja ja kostja vahel võlasuhe.

11. Võistluste korraldaja avaldas enne võistlusi nõuetekohaselt konkursiavalduse ja selle

tingimused. Hipodroom saatis vaidlusaluste võistluste teated Leedu Traaviliidule, kelle

vahendusel sai hageja võistlustest teada. Osavõtureeglid avaldati Hipodroomi veebilehel juba

28.04.2022. Osavõtureeglite osaks olid ka dopingureeglid.

12. Hageja aktsepteeris ja tunnustas võistluste tingimuste (sh dopingureeglite) kehtivust enda

suhtes võistlustel osalemisega. Dopingukontrolli ajal ei vaidlustanud hageja dopingureeglite

regulatsiooni kohaldumist tema suhtes. Samad järeldused kehtiksid ka siis, kui tegu oleks

hageja ja võistluste korraldaja vahelise lepingulise suhte ja tüüptingimustega.

13. Auhinnaraha kui tasu lubamine kostja poolt ei ole tõendatud, sest kostja ei olnud

võistluste korraldaja. Samuti on tõendamata auhinnaraha lubamine hagejale kui treenerile.

Konkursi õigussuhe ja tasu välja maksmise kohustus tekib traavivõistluste puhul võistluste

korraldaja ja hobuse omaniku vahel. Konkursi raames võib otsuseid teha korraldaja poolt

2-23-4654

nimetatud isik, kes ei muutu sellega õigussuhte osaks. Hagejal puudub auhinnaraha nõue ka

seetõttu, et hobuse tulemused tühistati.

14. Hagejal ei ole kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Veebileht, millel andmed

avaldati, ei ole kostja oma. Kostja edastas andmed võistluste korraldajale võistlustega

seonduvate otsuste tegemiseks, mitte avaldamiseks. Ebaõigeid väärtushinnanguid ega

faktiväiteid ei ole avaldatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise 500 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 93,64 eurot ja edasiulatuva

viivise. Maakohus jättis hageja menetluskulud 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses

hageja kanda ning kostja menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja

enda kanda.

16. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

-

27.08.2022 toimus traavivõistlus „Derby 2022 & Kriteerium eeljooks“, millest võttis osa

hageja hobusega XXX.

-

Võistluste päeval võeti hobuselt dopinguproov, mille tulemustest teavitas kostja hagejat

31.10.2022.

-

Dopinguproov oli positiivne – analüüsi tulemus näitas, et hobuse organismis oli ainet

nimega omeprasool.

-

01.11.2022 saatis kostja hagejale Eesti Traaviliidu dopingureeglid ning märkis, et vajab

hagejalt seletuskirja ja otsust B-proovi analüüsimise kohta.

-

12.12.2022 teavitas kostja, et B-proov on positiivne, paludes hiljemalt 19.12.2022 esitada

seletuskirja, ravipäeviku ja kõik muud olulised dokumendi, et kostja saaks teha otsuse.

-

16.12.2022 edastas hageja kostjale oma seisukohad tekkinud õigusliku olukorra kohta.

-

16.01.2023 saatis kostja juhatuse otsuse, mille kohaselt määras kostja:

-

Eesti Traaviliidu dopinguvastase reeglistiku punkti 10.3, Eesti traaviliidu keelatud ainete

nimekirja ja ravimite keeluaegade ja Suurte võistluste osavõtureeglite alusel hobusele

XXX võistluskeelu 27.08.2022 – 27.11.2022 ja tühistas kõik hobuse XXX tulemused

sellel perioodil;

-

Eesti Traaviliidu dopinguvastase reeglistiku punkti 11.5, Eesti traaviliidu keelatud ainete

nimekirja ja ravimite keeluaegade ja Suurte võistluste osavõtureeglite alusel hagejale

rahatrahvi 2000 eurot.

-

16.01.2023 avaldas kostja oma kodulehel teate eelnimetatud otsuse tegemise kohta.

-

15.03.2023 tasus hageja kostjale 2000 eurot

17. Hageja trahviraha tagastamise nõue ei ole põhjendatud. Kostja tegutses dopingukontrolli

tegemisel võistluse korraldajaga sõlmitud kokkuleppe alusel ning teda võib pidada

kolmandaks isikuks VÕS § 1012 lg 1 mõttes. Kuna kostja teostas dopingukontrolli

27.08.2022 traavivõistluse „Derby 2022 & Kriteerium eeljooks“ raames, mille korraldajaks

oli Hipodroom, siis on võistluse korraldamisest tuleneva võlasuhte poolteks hageja ja

Hipodroom. Seega saab hageja VÕS §-st 1029 tuleneva nõude esitada eelkõige Hipodroomi

vastu.

18. Hageja auhinnarahade väljamaksmise nõue ei ole põhjendatud. VÕS § 1009 lg 1 kohaselt

on tasu lubajaks eelduslikult konkursi korraldaja. Konkursi tasu väljamaksmist saab seega

nõuda konkursi korraldajalt, kui konkursitingimustest ei tulene teisiti.

2-23-4654

19. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Kuna kostja avaldas oma

otsuse veebilehe hipodroom.ee pidajale ehk Hipodroomile, siis on ta avaldaja. Hagejale

dopingureeglite rikkumise eest trahvi määramise kohta andmete avaldamine on hageja au

teotav. Kostja ei tõendanud, et 27.08.2022 võistluse reeglite hulka oleks kuulunud

dopinguvastane reeglistik ning keelatud ainete nimekiri ja ravimite keeluajad. Seega avaldas

kostja hageja kohta ebaõige faktiväite. Kohane mittevaralise kahju hüvitis on 500 eurot.

20. Hagi hind oli 12 483,27 eurot. Hageja nõue rahuldatakse 593,64 euro (500 + 93,64 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis) ulatuses, s.o ligikaudu 5%. Hageja menetluskulud jäävad

TsMS § 163 lg 1 alusel 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda ning kostja

menetluskulud 95% ulatuses hageja kanda ja 5% ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude trahvina tasutud 2000 euro tagastamiseks ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega

mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 2000 eurot ning vastavalt põhivõlalt arvestatud

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti vaidlustab hageja maakohtu

määratud menetluskulude jaotust ja palub teha uue otsuse, millega jätta maakohtus kantud

menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja

kanda. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata

auhinnarahade väljamaksmise nõude.

22. Kaebuse kohaselt tulnuks trahvina makstud raha tagastamise nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel

rahuldada. Maakohus kohaldas vääralt VÕS §-i 1029, sest kostja ei ole tõendanud, et

Hipodroom andis hagejale korralduse 2000 euro tasumiseks kostjale. Kohus tegi küll

järelduse, et kostja tegutses võistluse korraldajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, kuid sellest ei

järeldu, Hipodroomi poolt hagejale raha maksmise korralduse andmine. Kostjalt 2000 euro

väljamõistmisel tuleb muuta ka menetluse kestel sissenõutavaks muutunud viivise suurust.

23. Menetluskulud tulnuks jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohus

lahendas siinse asja keskse küsimuse, kas dopingureeglite alusel otsustuste tegemine oli

õiguspärane, hageja kasuks. Samuti tuleks menetluskulude jaotamisel arvestada, et hageja on

füüsiline ja kostja juriidiline isik. Igal juhul rikkus maakohus TsMS § 163 lg-t 1 sellega, et

võttis hagi rahuldamise ulatuse hagi hinnaga võrdlemisel aluseks tegelikult välja mõistetud

summad.

Vastustaja seisukoht

24. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

25. Kostja esitas 12.12.2024 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti menetluskulude jaotuse osas

ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

26. Ringkonnakohus jättis 31.01.2025 määrusega vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ja keeldus vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäid kostja kanda.

Ringkonnakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-23-4654

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista

kostjalt hageja kasuks välja trahvina tasutud 2000 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ja

jaotab uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

I

28. Kostja esitas 05.09.2025 taotluse ringkonnakohtu 03.09.2025 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Kostja soovib, et protokoll kajastaks sõnasõnalt tema vastust kohtu

küsimusele, kuidas Hipodroom võistlusi täna korraldab, samuti tema kohtukõnet. Hageja

vaidles taotlusele vastu. TsMS § 53 lg 2 esimese lause kohaselt on menetlusosalisel iseenesest

õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks.

29. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu taotlusest, et protokollis esineks sisulisi vigu või

ebatäpsusi, mille parandamist saab TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda. Kostja soovib üksnes oma

kohtuistungil esitatud seisukohti protokollis tema poolt koostatud sõnastuses ulatuslikumalt

kajastada. TsMS § 50 lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu

olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.

Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ja selles ei pea kajastama kõiki kohtuistungil antud

selgitusi sõnasõnalt. Kohus võib piirduda üksnes olulisema välja toomisega. Kostja ei ole

väitnud, et protokoll nendele nõuetele ei vastaks. Protokolli parandamise taotlus jääb seetõttu

rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 teise lausega jäävad kostja vastuväited asja materjali

juurde.

II

30. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja

vaidlustab maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagastada

talle kostjale trahvina tasutud 2000 eurot (koos sellelt seadusjärgses määras arvestatud

viivisega), samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole tähtaegselt

vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja auhinnaraha väljamaksmise

nõude ja rahuldas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamise osas vaidlustas maakohtu otsust küll kostja, kuid kuna kostja

vastuapellatsioonkaebus ei olnud tähtaegne, keeldus ringkonnakohus 31.01.2025 määrusega

kostja kaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata

19.02.2025. Maakohtu otsus on seega jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 500 eurot ja sellelt alates 24.03.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatud viivise, samuti osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja auhinnaraha traavivõistlustel osalemise eest (TsMS

§ 456 lg 1, lg 2 p 1 ja 2 ning lg 4). Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled seega selle üle,

kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi kostjale trahvina tasutud 2000 eurot, samuti

menetluskulude jaotuse üle. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel maakohtu tuvastatud

asjaoludest (vt siinse otsuse p 16), mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud.

31. Hageja nõuab kostjalt trahvina tasutud 2000 euro tagastamist leides, et tal ei olnud

tegelikult trahvi maksmise kohustust. Maakohus käsitles hageja nõuet õigesti VÕS § 1028 lg

1 alusel, mille kohaselt, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase

2-23-4654

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda mh siis, kui kohustust ei ole

olemas. Seega tuli hagejal nõude rahuldamiseks esile tuua ja maakohtul tuvastada, et hageja

täitis kostjale kohustuse, kuid kohustust ei olnud tegelikult olemas. Apellatsioonimenetluses

ei vaidle pooled selle üle, et hageja tasus kostjale dopingureeglite rikkumise eest määratud

trahvi 2000 eurot. Hageja nõue kuulub eelnevast tulenevalt rahuldamisele siis, kui hagejal ei

olnud kohustust kostjale trahvi tasuda. Hageja leiab, et tal ei olnud sellist kohustust, kuna

dopingureeglid ei saanud Hipodroomi korraldatud võistluse tingimuste osaks. Samuti vaidleb

hageja vastu kostja väitele, nagu oleks Hipodroom andnud hagejale korralduse maksta trahv

kostjale.

32. Kostja on menetluses läbivalt rõhutanud, et tal ei ole hagejaga õigussuhet. Kostja leiab, et

konkursil osalemisest tulenev õigussuhe on hagejal VÕS § 1009 alusel võistluse korraldaja,

s.o Hipodroomiga. Sellega nõustus ka maakohus ja leidis VÕS §-le 1029 viidates, et kuna

kostja tegutses Hipodroomiga sõlmitud kokkuleppe alusel, tuleb ka kostjale makstud raha

tagastamisega seotud nõue esitada Hipodroomi vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus

kohaldas VÕS § 1029 ebaõigesti. Maakohtu otsus on ka vastuoluline ega tugine asjas esile

toodud ja tuvastatud asjaoludel.

33. VÕS § 1029 sätestab, et kui üleandja on võlausaldaja või isiku korraldusel, keda ta

ekslikult peab võlausaldajaks, täitnud kohustuse kolmandale isikule, võib üleandja VÕS §

1028 lg-s 1 nimetatud juhul nõuda üleantu tagastamist üksnes võlausaldajalt või isikult, keda

ta ekslikult pidas võlausaldajaks. Õige on hageja osundatu, et maakohus ei ole tuvastanud

VÕS § 1029 kohaldamise eelduseks olevat asjaolu, nimelt, et Hipodroom oleks andnud

hagejale korralduse täita kohustus kostjale. Vastupidi, maakohus tuvastas, et kostja ei ole

tõendanud oma väidet, et ta on konkursitingimuste kohaselt õigustatud võistlusega seotud

otsuseid tegema. Maakohtu järeldus, et kostja tegutses Hipodroomiga sõlmitud kokkuleppe

alusel, millele tugineb ka kostja ise, ei oma VÕS § 1029 kontekstis tähtsust. VÕS § 1029

kohaselt saab kohustuse kolmandale isikule täitmise korralduse anda võlgnikule üksnes

võlausaldaja, mitte kolmas isik ise.

34. Eeltoodu tõttu on asjakohatud kostja viited dopingukontrolli vormile, trahviotsusele ja

trahviarvele. Need dokumendid on koostatud ja esitatud kolmanda isiku (kostja), mitte

võlausaldaja (Hipodroomi) poolt. Kostja viitas oma väite kinnitamiseks ka

võistlusmäärustikule ja dopingureeglitele, kuid kostja viited on üldsõnalised ja

konkretiseerimata. Ringkonnakohtu istungil kinnitas ka kostja ise, et tõendist ei nähtu, et

Hipodroom oleks andnud hagejale korralduse maksta konkursil osalemisega kaasnenud trahv

kostjale. Kostja sõnul ei ole kuskil kirjas, et dopingureeglite järgimise kontrollimist korraldab

kostja või et kostja on Hipodroomi täitmisabile VÕS § 1012 lg 1 tähenduses (ajamärge

00:15:15 ja 00:24:57). Ka suulise korralduse olemasolu ei ole asjas esile toodud ega tõendatud

ja sellist hageja ka eitab. Hipodroomi vastavat korraldust ei saa järeldada ka asjaolust, et

hageja on muude (mitte dopinguga seotud) rikkumiste eest kostjale varem trahve maksnud.

Seega järeldas maakohus iseenesest õigesti, et kostja väide, nagu ta oleks nn täitmisabiline

VÕS § 1012 lg 1 ja § 1029 tähenduses, on tõendamata.

35. Õige ei ole kostja väide, nagu oleks hageja maakohtu menetluses omaks võtnud, et kostja

on VÕS §-s 1029 nimetatud kolmas isik või nagu ei oleks selle üle maakohtu menetluses

vaidlust olnud. Kostja vaidles sellele hageja väitele sõnaselgelt vastu (vt hageja 15.08.2024

menetlusdokumendi p 11), pärast mida küsis ka maakohus kostjalt üle, et millega kostja oma

väidet tõendab (25.09.2024 kohtuistungi ajamärge 00:16:54).

2-23-4654

36. Eeltoodu tõttu ei oma siinse asja lahendamisel määravat tähtsust, kas dopingureeglid said

või ei saanud 27.08.2022 võistluse tingimuste osaks, kuna igal juhul ei tulnud nendest

reeglitest kostjale õigust hagejalt trahvi nõuda. Tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei

pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks nendele väidetele eraldi hinnangut anda. Raha tagasi

nõudmist isikult, kellele raha maksmise kohustust hagejal ei olnud, ei muuda vastuolus

olevaks hea usu põhimõttega ka see, et hageja hobune andis positiivse dopinguproovi. See ei

oma hageja ja kostja vahelises suhtes tähtsust. Samuti ei olnud tegemist kõlbelise kohustusega

VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses, mida ei oleks hagejal õigust tagasi nõuda. Hageja ei maksnud

kostjale raha viisakusest, sündsustundest või isiklikest suhetest tulenevalt. Kostja raha

tagastamisele esitatud vastuväited on seega alusetud.

37. Kuigi iseenesest on õige kostja seisukoht, et konkursi tingimuste nõuetekohase avaldamise

eest vastutab võistluste korraldaja, mitte kostja, ei järeldu sellest hageja nõude

põhjendamatus. Kostja ise vastutab selle eest, et tema, asudes kolmanda isiku korraldatud

konkursil toiminguid tegema, sh trahve määrama, tegutseb nõuetekohaste volituste alusel.

Siinse asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas võistluste korraldaja rikkus tema ja kostja

vahelist kokkulepet.

38. Kuna asjas esile toodud ja tuvastatud asjaoludel ei olnud kostjal hagejaga õigussuhet, sh ei

olnud hagejale raha maksmist puudutavaid korraldusi andnud isik, kellega hagejal õigussuhe

oli, ei olnud kostjal õigust hagejalt trahvi maksmist nõuda ja hagejal ei olnud kohustust seda

kostjale tasuda. Sellist kohustust ei tulene hagejale Hipodroomi ja kostja vahelisest

õigussuhtest, nagu leidis ekslikult maakohus. Hageja VÕS § 1028 alusel esitatud nõue tuleb

seega rahuldada.

39. Kuna hageja põhinõue rahuldatakse, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg

1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 367 teises lauses sätestatuga mõistab ringkonnakohus

kostjalt hageja kasuks lisaks maakohtu poolt välja mõistetud viivisele VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise välja ka hagejale tagastamisele kuuluvalt 2000 eurolt alates

hagi esitamisest 24.03.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on

hageja

sissenõutavaks

muutunud

viivisenõue

kokku

728,42

eurot

(www.viivisekalkulaator.ee).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

40. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust ja teeb ise uue otsuse, tuleb vastavalt

muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3).

41. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-s 1

sätestatud kulude jaotamise viisid on alternatiivsed ja põhimõtteliselt võrdse kaaluga. Seadus

ei sätesta nende jaotusviiside vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda.

See, millisel nimetatud viisidest kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab,

on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab, arvestades võimalikult suures ulatuses ka

seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo

20.12.2022, 2-19-2709/212, p 13).

42. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu kokku neli nõuet:

2-23-4654

-

rahaline nõue, mis jäi maakohtu otsusega rahuldamata (vaidlustamata);

-

rahaline nõue, mis käesoleva otsusega rahuldatakse;

-

mittevaralise kahju hüvitamise nõue, paludes määrata hüvitise kohtu äranägemisel (TsMS

§ 132 lg 3), mille maakohus rahuldas (vaidlustamata);

-

tuvastusnõue, mille maakohus jättis 25.09.2024 määrusega läbi vaatamata

(vaidlustamata).

43. Ekslik on hageja käsitus, nagu moodustaks hageja nõude rahuldatud osa 6077,50 eurot ja

rahuldamata ning läbi vaatamata jäänud nõude osa 6405,77 eurot hagi hinnast. Olukorras, kus

hageja on esitanud TsMS §-s 132 nimetatud mittevaralise nõude, ei ole võimalik nõude

rahuldamise rahalist ulatust hinnata samamoodi, nagu seda hinnatakse rahalise nõude puhul,

s.o võttes arvesse hagi hinna. Ringkonnakohus nõustub aga sellega, et kuna hageja neljast

nõudest kaks olid põhjendatud (üks varaline ja üks mittevaraline), üks jäi rahuldamata

(varaline) ja üks läbi vaatamata (mittevaraline), ning arvestades ka TsMS § 168 lg-s 4

sätestatut, tuleb poolte maakohtu menetluses kantud kulud jätta TsMS § 163 lg 1 kolmanda

alternatiivi alusel menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad seoses

apellatsioonkaebuse rahuldamisega TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

44. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus. Tsiviilasjas kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg

2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)