2-23-131354/72 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.09.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-131354

Tsiviilasi

Y.V ja C.T hagi B.A vastu elatise nõudes

Hagihind

Y.V nõude osas 1 800 eurot

C.T nõude osas 1 800 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: Y.V (isikukood XXX)

Hageja II: C.T (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: K.N (e-post xxx)

Kostja: B.A (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista B.A-lt elatis perioodi 01.09.2023-30.09.2025 eest 4 344,50 eurot Y.V kasuks.

3. Välja mõista B.A-lt 15.10.2012 sündinud alaealise lapse Y.V kasuks alates 01.10.2025 kuni

tema täisealiseks saamiseni, so kuni 15.10.2030, igakuine elatis 175 eurot kuus.

4. Välja mõista B.A-lt elatis perioodi 01.09.2023-30.09.2025 eest 4 335 eurot C.T kasuks.

5. Välja mõista B.A-lt 11.11.2015 sündinud alaealise lapse C.T kasuks alates 01.10.2025 kuni

tema täisealiseks saamiseni, so kuni 11.11.2033, igakuine elatis 175 eurot kuus.

6. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 5 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb

tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks K.N-i kontole nr xxx.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate esitatud väited ja nõue

1. Kostja on hagejate ema. Hageja I elab alates 2023.a. maist ning hageja II alates 2022.a. veebruarist

oma isa juures. Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist. Lapsed ei viibi ühtegi ööpäeva kuus koos

kostjaga. Laste igakuised vajadused on 663,2 eurot kummalgi. Ühe lapse kohta on toidukulu 360

eurot, kulu eluasemele 133,22 eurot, sidekulu (sh telekommunikatsiooniteenused kodus) 21,50

eurot, kulu taskurahale 15 eurot kuus. Hageja II trenn maksab 97 eurot kuus. Lastel on kulud

koolivormidele. Kostja ei ole ka menetluse kestel mingiski osas elatist tasunud.

Hageja I palub kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatise 200 eurot kuus alates 01.09.2023 kuni

hageja I täisealiseks saamiseni.

Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatise 200 eurot kuus alates 01.09.2023 kuni

hageja II täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist vahetult. Kostjal ei ole

võimalik nõutud ulatuses ülalpidamist anda seoses oma majandusliku seisundiga. Laste isa

majanduslik seisund on kostja omast parem. Kostja on osalise töövõimega, kostja on sageli

pidanud olema haiguslehel. Alates 19.05.2024 on kostja töötu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendteist (dtl

65-66) on kostja hagejate ema, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

4. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui

selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul

viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad

oma isa juures.

5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku

ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või

ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

6. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on

indekseeritud baassumma 249,78 eurot, alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a.

282,31 eurot.

7. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).

8. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Kohtule on esitatud 06.10.2023 määrus tsiviilasjas xxx (dtl 108-132),

millega määrati, et kumbki hageja kohtub kostjaga kahel korral kuus kuni 3 tundi. 25.06.2024

määrusega tsiviilasjas xxx (dtl 948-956) tühistati senine suhtluskord, jäeti uus suhtluskord

määramata ning määrati lastele vanematega suhtlemise korraldamiseks erieestkostja. Pooled ei

vaidle, et hagejad ei viibi kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus või enam. Esitatud

erieestkostja kirjade kohaselt kohtub kostja hagejatega mõne tunni kaupa 3-4 korda kuus (dtl 1056,

1058, 1062).

9. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga

võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem

kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

10. PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema lapse puhul:

-

alates 01.09.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));

-

alates 01.04.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine

brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40);

-

alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981

x 3%) - 40).

11. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist

saav laps.

12. Kostja leiab, et tema ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101 sätestatud ulatuse

tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast ning asjaolust, et kostjal on osaline töövõime. Esitatust

nähtuvalt on kostjal osaline töövõime tuvastatud esmakordselt 2018.a.-l. (dtl 438), töövõimetoetus

on käesoleval ajal määratud perioodiks 15.02.2024 – 14.02.2026 (dtl 358-359).

13. Kohus tuvastab maksuandmete tõendist (dtl 939-940), et kostja töötas käesoleva menetluse kestel

kuni 2024.a. jaanuarini C AS-is ning 2024.a. aprillis ja mais on makstud töötasu Osaühingust D.

Nähtuvalt kostja AS-i SEB Pank konto väljavõttest (dtl 649-762) oli kostja keskmine

netosissetulek 2023.a. septembrist 2024.a. jaanuarini 1 125,56 eurot kuus (sh töötasu,

töövõimetushüvitis, töövõimetoetus). 2024.a. aprilli ja mai keskmine netosissetulek on 1 209,90

eurot.

14. Kostja väitel on tal tuvastatud puue, mille tõttu ta ei ole võimeline pikemat aega tööd tegema.

Kostja esitas 02.07.2025 sotsiaalkindlustusameti otsuse (dtl 1008-1009), mille kohaselt tuvastati

kostjal keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle, keskmine puue on

tuvastatud kestusega 28.05.2025 kuni 27.05.2028. Kohus leiab, et nimetatud tõendist ei tulene, et

kostja ei oleks suuteline kestvalt töötama, samuti ei tulene vastavat muudest asjas esitatud

tõenditest. Kostjal ei ole tuvastatud täielikult puuduvat töövõimet. Kohus leiab, et eelviidatud

andmed sissetuleku kohta tõendavad, et kostja on võimeline teenima netosissetulekut (koos

toetustega) vähemalt ulatuses 1 100 - 1 200 eurot kuus.

15. Oma igakuiseid vältimatuid püsikulutusi esmavajalikule kostja vaatamata kohtu korduvale

ettepanekule selgelt välja ei toonud. Seoses eluasemega selgitas kostja, et elab koos abikaasaga ja

üürilepingut vormistatud ei ole. Kohtule esitatud korteriühistu arvetel (nt dtl 417) on arve saajaks

märgitud L B.A, so rahvastikuregistri kohaselt kostja abikaasa ema. Kostja konto väljavõtetelt (dtl

803-895, 649-762) nähtub regulaarseid makseid, mis on seostatavad elektri eest tasumisega (Eesti

Energia, Enefit), perioodil 2023.a. septembrist 2024.a. jaanuarini (keskmine 38,82 eurot kuus),

edasiselt osadel kuudel maksed puuduvad, osadel kuudel on makstud suuremaid summasid, so

ilmselt mitme kuu eest. Esitatust ei nähtu, et maksed elektri eest ületaksid suurusjärku 50 eurot

ühes kuus. Kostja on esitanud kaks korteriühistu arvet (dtl 417, 1029) summades vastavalt 61,65 ja

63,07 eurot arve esitamise kuu eest. Kostja konto väljavõtelt igakuiseid makseid korteriühistule ei

nähtu, 21-kuulisel koguperioodil on makseid korteriühistule tehtud vaid viiel kuul, milliste maksete

keskmine on 67,53 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kulutusi eluasemele enamas

ulatuses kui 117,53 eurot kuus (kü arved ja elekter).

16. Makseid apteekides nähtub kostja kontode väljavõtetelt kogusummas 397,59 eurot, so keskmiselt

18,93 eurot kuus. Kostja on esitanud ka ühe visiiditasu arve summas 5 eurot (dtl 1021). Kohus

leiab, et tõendatud ei ole vajadus seoses tervishoiuga enamas ulatuses, kui 20 eurot kuus. Seoses

sidekuluga nähtub konto väljavõtetelt, et kuni 2024.a. juunini on kostja tasunud igakuiselt arveid

Elisa Eesti AS-ile esialgselt summas 12,5 eurot kuus, alates 2024.a. veebruarist 12,71 eurot kuus.

Alates 2024.a. juulist on tasumised muutunud ebaregulaarseteks ning kasvanud suurusjärgu võrra,

nt juulis on tasutud 69,83 eurot, augustis ja septembris maksed puuduvad. Samuti nähtuvad arvetelt

kuni 2024.a. lõpuni maksed Telia Eesti AS-ile. Kohus leiab, et kulu esmavajalikule sideteenusele ei

ületa 15 eurot kuus. Seoses transpordikuluga märkis kostja, et sõidab alates 15.10.23

ühistranspordiga või rongiga (rohelise ühiskaardiga), kuid on olnud sunnitud kasutama ka taksot.

Kuna lapsed elavad enamiku suvest Raplas, tekib kulu rongipiletitele. Kostja esitas Elron arve,

millelt nähtub pileti hind 2,80 eurot (dtl 1043-1044). Kohus leiab, et kulutused taksole endast

esmavajalikku transpordikulu ei kujuta. Ühistransport on Tallinna elanikule tasuta. Kohus leiab, et

kostja kulu esmavajalikule transpordile ei ületa 10 eurot kuus.

17. Kohus leiab, et kostja väljatoodu seoses oma majandusliku seisundi ja osalise töövõimega endast

asjaolusid, mis annaksid alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks veel väiksemaks, kui hagiga

nõutud 200 eurot lapse kohta kuus, ei kujuta. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga

väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust,

haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem

on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning

vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite

saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik

katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (2-16-

100215, p 20).

18. Kohus leiab, et võttes arvesse kostja poolt saadavat sissetulekut, kui kostja käib tööl, on kostja

vaatamata osalisele töövõimele võimeline teenima vähemalt 1 100 eurot kuus. Sellest piisab, et

tasuda eluaseme eest 117,53 eurot, tervishoiukulutusi 20 eurot, sidekulu 15 eurot, transpordikulu

10 eurot ning lastele kokku 400 eurot, ülejääv osa on 537,47 eurot, mis on piisav esmavajaliku

toidu, majapidamistarvete ja riiete soetamiseks, isegi kui kostja vajadused seoses toiduga on

keskmisest mõnevõrra kõrgemad seoses laktoositalumatuse ja allergiatega, mille kohta kostja on

esitanud tõendi (dtl 555-558).

19. Kostja on täiendavalt välja toonud, et tal on võlgnevus Bondora AS ees, kostja vastu on algatatud

täitemenetlus (dtl 991 jj). Kohus leiab, et kostja kohustused seoses võetud tarbimislaenuga kostja

minimaalsete esmavajaduste täitmisega ei seondu. Samuti ei ole esmavajadusteks garaaži üürimine,

mille kohta on kostja esitanud arve ja akti (dtl 426, 1034), ega kulutused Netflixile (dtl 1028) või

õigusteenusele (dtl 1031).

20. Kostja on välja toonud, et ta on andnud ülalpidamist vahetult. Nähtuvalt esitatust ja kostja SEB

panga väljavõttest tasus kostja 03.04.2024 hageja I lõpureisi eest 30,5 eurot (dtl 402). Esitatud

maksekorralduse (dtl 1051) ja kirja (dtl 1053) kohaselt tasus kostja 06.08.2025 laste isa arvele 5

eurot hageja II pallilaagri kulu katteks. 01.08.2025 tasus kostja 35 eurot hageja II puugivaktsiini

eest (dtl 1042, 1052).

21. Kostja on välja toonud ka, et on ostnud hagejatele erinevaid asju, peamiselt riideid, mida on

soovinud tõendada fotodega (dtl 234-236, 239-241, 318-329, 369-398, 404-405). Kostja ei ole

samas välja toonud, et tegemist oleks olnud laste isaga kokkulepitud kulutustega. Esitatu kohaselt

lapsevanemate vahel konstruktiivne suhtlus seoses laste vajadustega puudub (nt sõnumivahetus dtl

317, 403), 14.10.2023 e-kirjas on laste isa otsesõnu palunud rohkem asju mitte osta (dtl 251).

22. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu

korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid

riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja

ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha

maksmisega. Elatist nõutakse alates hagi esitamisest, st asjassepuutuvad on kulutused, mis on

tehtud pärast hagi esitamist. Sellel ajal pidi kostja teadma, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist

rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks

kostja väidetud kulutuste tegemisega. Ülalpidamiskohustuse täitmist ei kujuta endast ka

sünnipäevakingitused või lapsele vabaks kasutamiseks antud raha (ülekanded seoses

arvutimänguga (dtl 313, 316). Tõendid, mis puudutavad kulutuste tegemist enne hagi esitamist (dtl

256-312) ei ole asjakohased, sest vastava perioodi eest ei ole elatist nõutud.

23. Kostja on esitanud tõendeid erinevate kulutuste kohta, mis ta on teinud kohtumistel lastega, nt

kinopiletid. Nähtuvalt erieestkostja kirjadest (dtl 1054, 1056, 1058) toimuvad kohtumised 3-4

korda kuus, varasem suhtluskord (dtl 108 jj) nägi ette kohtumised kahel korral kuus. Kohus leiab,

et ühe lapse põhjendatud vajadus kuus seoses meelelahutusega on kuni 50 eurot kuus. Lapsevanem

võib soovi korral alati teha kulutusi rohkem, kuid sellisel juhul ei ole enam tegemist lapse

esmavajaduste rahuldamisega. Kohus leiab, et kohtudes regulaarselt lastega, annab kostja osas, mis

puudutab laste esmavajadusi seoses meelelahutusega, ülalpidamist endale langevas osas vahetult,

ning vastavalt saadava ülalpidamise väärtus on 25 eurot lapse kohta kuus.

24. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 01.09.2023-

30.09.2025 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 5 000 eurot (200 x 25k).

25. Võttes arvesse menetluse kestel tasutu ning vahetult saadud ülalpidamise väärtust rahuldab kohus

hagejate nõuded osaliselt ning mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 01.09.2023-

30.09.2025.a. eest 4 344,50 eurot (5 000 - 30,5 - 625 (so 25 x 25k)) ning hageja II kasuks 4 335

eurot (5 000 - 5 - 35 - 625).

26. Alates 01.10.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise, arvestades

vahetult saadavat ülalpidamist, 175 eurot kuus (200-25).

27. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda

hagejate isa kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.

28. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik