3-25-1408/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSuomen Luottovalvonta Oy (kaebaja) esitas 08.04.2025 Transpordiametile (vastustaja) kahju hüvitamise taotluse (dtl 4–6). Kaebaja väitis, et talle kuulus haagis Blyss A350KH,
Legislator headnote
AI generated3-25-1408/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja väitis, et talle kuulus haagis Blyss A350KH,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Reelika Lind
Määruse tegemise aeg ja koht
21. september 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1408
Haldusasi
Suomen Luottovalvonta Oy kaebus Transpordiametilt
kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Suomen Luottovalvonta Oy, seaduslik esindaja
juhatuse liige Sven Soeson
Vastustaja – Transpordiamet, volitatud esindaja Kristi
Orumets
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lugeda Suomen Luottovalvonta Oy kahju hüvitamise kaebus esitatuks
kaebetähtaega rikkudes ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus.
2. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot.
3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, §
155 lg 5, § 204 lg 1).
Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1. Suomen Luottovalvonta Oy (kaebaja) esitas 08.04.2025 Transpordiametile (vastustaja)
kahju hüvitamise taotluse (dtl 4–6). Kaebaja väitis, et talle kuulus haagis Blyss A350KH,
registrimärk 463YJX. Vastustaja registreeris võltsitud ostu-müügilepingu alusel
liiklusregistris haagise omanikuvahetuse, millega tekitas kaebajale varalise kahju haagise
väärtuses 8200 eurot, haagise transpordikulus 1500 eurot ja haagise väljarendilt saamata
jäänud tulu 100 eurot päevas alates 24.08.2016.
2. Vastustaja jättis 12.05.2025 vastusega nr 1.2-5/25/5740-2 (dtl 7–9) kaebaja taotluse
rahuldamata.
3-25-1408
3. Kaebaja esitas 12.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 2–3) vastustajalt kahju
hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega.
4. Kohus võttis 19.06.2025 määrusega (dtl 36–38) kaebuse menetlusse ja küsis vastustajalt
vastust kaebusele.
5. Vastustaja palus 14.08.2025 vastuses (dtl 49–54) menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu
lõpetada või kaebuse rahuldamata jätta.
6. Kohus palus 29.08.2025 määrusega (dtl 59–61) kaebajal esitada selgitused tähtaja järgi-
mise kohta ja tähtaja rikkumise korral esitada tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus koos
tõenditega.
7. Kaebaja esitas 09.09.2025 kohtule vastuse (dtl 69–76).
KOHTU PÕHJENDUSED
8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada 3
aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai
või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või
selle põhjustanud sündmusest arvates.
RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või
tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kanna-
tanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
Sarnase regulatsiooni näevad ette ka HKMS § 46 lg 4 ja § 47 lg 2.
9. Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 08.04.2025, vastustaja jättis selle
12.05.2025 vastusega rahuldamata ja kaebaja esitas kaebuse 12.05.2025. Kohus leidis
29.08.2025 määruses, et kaebus on kohtule esitatud RVastS § 18 lg-s 2 ja HKMS § 47 lg-s 2
sätestatud tähtaega järgides, s.o 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse rahuldamata
jätmisest.
10. Kaebus saab eeltoodule vaatamata olla tähtaegne vaid juhul, kui ka kohtueelses
menetluses esitati kahju hüvitamise taotlus tähtaegselt (RVastS § 17 lg 3). Tähtaega rikkudes
haldusorganile esitatud kahju hüvitamise taotlus, isegi kui see õigusvastaselt läbi vaadati, ei
saa muuta kahju hüvitamise kaebust tähtaegseks, sest see võimaldaks HKMS § 46 lg-s 4
sätestatud tähtajast mööda hiilida. Sellises olukorras tuleks asja menetlus lõpetada (HKMS §
124 lg 2).
11. Kuna kaebaja ei ole haldusmenetluses tähtaja ennistamist taotlenud ja vastustaja ei ole
tähtajast kinnipidamist kontrollinud ega tähtaja ennistamise üle otsustanud, siis tuleb seda
teha kohtus.
12. Vastustaja edastas 25.07.2024 Sven Soesonile 24.08.2016 sõlmitud müügilepingu,
millega kaebaja võõrandas vaidlusaluse haagise Kinnisvarameister OÜ-le. Seega toimus
haagise ostu-müügitehing juba 2016. a-l.
13. Kaebaja märgib, et sai kahju tekkimisest teada 25.07.2024, mil vastustaja edastas talle
võltsitud müügilepingu. Kaebaja märgib, et kaebaja juhatuse liige Sven Soeson vahistati
Poola võimude poolt 20.09.2016 ja vabastati õigeksmõistmisel 17.04.2023. Kaebaja selgitab,
et kaebaja juhatuse liiget Sven Soesoni hoiti ilma igasuguse kontaktita vahi all 6 aastat,
seetõttu puudus võimalus saada välismaailmast informatsiooni.
2(3)
3-25-1408
14. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebajaks eraisik Sven Soeson, vaid äriühing.
Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt otsustati 18.10.2016 vastu võtta Sven Soesoni juhatu-
sest lahkumise avaldus ja otsustati, et juhatuse esimees A. P jätkab juhatuse liikmena. Samuti
otsustati rahuldada J. K tagasiastumisavaldus juhatuse aseesimehe kohalt ja A. P valiti
juhatuse asendusliikmeks (dtl 106).
15. Eeltoodust tulenevalt oli vahepeal kaebajal teine juhatuse liige, kes ei viibinud vahi all ja
kellel oli juurdepääs äriühingule kuuluvale varale ja sellega seotud teabele. Seega ei
takistanud Sven Soesoni vahi all viibimine kaebajal teada saada haagise võõrandamisest.
16. Kaebaja märgib, et Sven Soesoni juhatuse liikme kohalt eemaldamine võltsiti ja seetõttu
eemaldati Sven Soeson kaebaja juhatuse liikme kohalt. Kohus märgib, et väide võimalike
võltsimiste kohta on üksnes kaebaja esindaja väide ega ole tõendatud. Pealegi ei oma see asja
lahendamisel tähtsust.
17. Kaebaja taotleb kaebuses kahju hüvitamist haagise välja rentimisest saamata jäänud tulu
100 eurot päevas alates 24.08.2016. Seega nähtub kaebuse tekstist, et kaebajal ei olnud enam
võimalik alates 24.08.2016 haagist välja rentida. Kuna haagise väljarentimine oli takistatud
ning sellelt ei saanud enam tulu, pidi kaebajal tekkima juba sellel ajal põhjendatud kahtlus
haagise omandiõiguses ning kaebaja oleks pidanud seda kontrollima. Seega pidi kaebaja juba
alates 24.08.2016 teadma haagise omandiõiguse kaotusest. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta
oleks teinud kõik endast oleneva, et välja selgitada haagise omandi ja valduse kaotuse
asjaolusid. Samuti ei ole kaebaja juba ajal, kui tal oleks pidanud tekkima kahtlus haagise
omandiõiguses, pöördunud vastustaja poole selgituste ja informatsiooni saamiseks. Seega ei
ole kaebaja teinud kõik endast oleneva kahju ja selle põhjustanud isikust teada saamiseks ega
rakendanud enda vara suhtes vajalikku hoolsust. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing ei tea 8
aasta jooksul midagi endale kuuluva vara asukoha, valduse ega omandiõiguse kohta. Kohus
on seisukohal, et kaebaja oleks vajalikku hoolsust rakendades pidanud juba 2016. a-l teada
saama kahju tekkimisest ning seega on kahju hüvitamise kaebuse 3-aastane kaebetähtaeg
ületatud.
18. HKMS § 38 lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist,
esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused.
Kohus andis kaebajale 29.08.2025 määrusega võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise
taotlus. Kaebaja ei ole seda esitanud.
19. Kuna kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, siis puudub kohtul
võimalus kaebetähtaega ennistada ja menetlus kahju hüvitamise nõuetes tuleb HKMS § 124 lg
2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral
puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole
(HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).
20. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1050 eurot
kaebajale tagastada.
21. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse
läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata
teisiti. Vastustaja on taotlenud jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda, kuid ei ole märkinud,
kui suured on vastustaja menetluskulud ega esitanud taotlust nende väljamõistmiseks. Seega
jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)