2-24-15149/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15149

Tsiviilasi

JAXSON BYGG OÜ (likvideerimisel) avaldus

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(võlgnik):

JAXSON

BYGG

OÜ

(likvideerimisel) (registrikood 14253822), likvideerija J.

K. Ajutine pankrotihaldur: Svetlana Pilden

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada JAXSON BYGG OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima JAXSON BYGG OÜ (likvideerimisel)

kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata JAXSON BYGG OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks

likvideerija J. K. (isikukood xxxxxxxxxx).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise halduri Svetlana Pildeni tasuks 1286 eurot 40 senti (lisandub

käibemaks 308 eurot 74 senti), mis välja mõista JAXSON BYGG OÜ-lt (likvideerimisel)

ajutise halduri Svetlana Pildeni kasuks.

6. Anda Svetlana Pildenile luba võõrandada JAXSON BYGG OÜ-le

(likvideerimisel) kuuluv haagis haagis TIKI (reg. märk 083YKS, 2018) menetluskulude

katteks.

7. Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda JAXSON

BYGG OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasust 886 euro ja sellele lisanduva

käibemaksu 212 euro 64 sendi hüvitamiseks. Tasu kanda Business Law Firm OÜ-le

(konto nr EE481010220061434016), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JAXSON BYGG OÜ (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas 4. oktoobril 2024 Tartu

Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgniku nimele liiklusregistris on registreeritud

haagis (TIKI CS270-L, 2018), kuid see on amortiseerunud ja vajab kapitaalremonti, mille

maksumus on hinnanguliselt 500 eurot. Haagisel puudub kehtiv tehnoülevaatus. Sarnase

haagise turuhind on ligikaudu 500 eurot. Arvestades remondivajadust, ei oma haagis väärtust.

Võlgnikul on maksuvõlg 88 195,14 eurot.

Võlgnikul oli filiaal Norras (JAXSON BYGG NUF), mis on praeguseks kustutatud. Üheks

makseraskuste põhjuseks oli teadmatus Norra maksusüsteemist, mis tõi kaasa rahaliste

kohustuste ebatäpse täitmise. Ka mõjutasid võlgniku tegevust oluliselt kaks tööriista vargust

novembris 2022 ja 14. märtsil 2023, mille kohta on Norra Politseiameti tõendid. Nende

varguste tulemusena ei olnud võlgnik enam vajalikke tööriistu tööde jätkamiseks. Lisaks

mõjutas Norra ehitusturgu negatiivselt majandusolukorra halvenemine, mille tõttu peatati töö

objektidel määramata ajaks. See tekitas täiendavaid rahalisi raskusi ja süvendas

maksejõuetust. Praeguseks on likvideerija kolmandatelt isikutelt saadud andmete põhjal

tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole

ajutise iseloomuga. Äriühingu kohustused ületavad ilmselgelt võlgniku vara, mis tähendab, et

võlgnikul puuduvad piisavad vahendid kohustuste katteks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 5. novembri 2025. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Svetlana

Pildeni (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt kuulub võlgnikule varana 2018. a haagis TIKI (reg.märk 083YKS), mis

võlgniku sõnul vajab kapitaalremonti ning mille väärtus on 500 eurot. Kohustusi on võlgnikul

kokku 85 627 eurot 30 senti.

Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2023. a alguses seoses tekkinud

maksuvõlaga. Ka pärast majandustegevuse lõpetamist juunis 2023 ei ole juhatus äriühingu

probleemidega tegelenud. Juhatus on rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise

kohustust. See viitab juhtimisveale, mille tulemusena on kohustused kasvanud viiviste võrra.

Seoses pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega võivad esineda alused kahju

hüvitamise nõude esitamiseks juhatuse vastu.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2145 eurot (lisandub käibemaks).

4. Maakohus määras 23. jaanuari 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

5. Maksejõuetuse teenistus ei esita 12. märtsi 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada

võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks (võlgnikul on vara ligikaudu 500 euro väärtuses ning

kohustusi on 85 627 eurot 30 senti), samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1

järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest

ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega

kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2023. a alguses seoses tekkinud

maksuvõlgnevusega. Juhatus on rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks

mõistliku tähtaja. Kohus tegi 14. veebruaril 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse

teenistus ei esita 12. märtsi 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud

avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning

töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 2145 (käibemaksuta).

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 16,5 tundi. Arvestades

võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu

(aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi,

kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

Kohus annab ajutisele halduri loa võõrandada võlgnikule kuuluv haagis TIKI (reg.märk

083YKS, 2018) menetluskulude katteks.

11.1.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole,

mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.

11.2.

Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 23 lg 5¹ sätestab, et sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 järgi kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole

tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab

ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult

(vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile

tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna võlgnikul puudub vara (eeldusliku väärtusega 500 eurot) kogu ajutise halduri tasu

maksmiseks, annab kohus võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei

ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (kuni 886 eurot, millele lisandub käibemaks).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi tuleb hüvitada riigi

vahenditest (886 eurot) (886 ÷ 66). Ülejäänud ajutise halduri põhjendatud töötundide arv 3,08

tundi tuleb hüvitada võlgnikul enda vara arvel ajutise halduri märgitud tunnitasuga (400 eurot

40 senti) (3,08 × 130). Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja suuremat tasu, sest ajutise

halduri põhjendatuks loetud töötunnid on valdavas osas riigi vahendite arvel hüvitatud.

12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik