4-25-2382/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2025 Jõhvi

Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-2382

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Väärteoasi kaebemenetluses

R R kaebus Ida Prefektuuri 03.06.2025 otsusele

väärteoasjas nr 2440,25,000674

Menetlusalune isik

R R, isikukood xxx, elukoht xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta R Re kaebus Ida Prefektuuri 03.06.2025 otsusele väärteoasjas nr 2440,25,000674

rahuldamata ning otsus muutmata.

Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas,

arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE777700771003813400 LHV pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198

Luminor Bank, viitenumber 10220254005715.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitajale VTMS § 135 lg 5 kohaselt

väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kättesaamise kuupäevast.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 22. septembrist 2025.a.

MENETLUSE KÄIK

03.06.2025 koostas Politsei- ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi

piirkonnagrupi uurija Triin Pihlak kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,25,000674 R Re

suhtes selle fakti kohta, et 27.01.2024 kell 19:56 xxx postitas avalikult sotsiaalmeedias

"Facebook" oma profiilil „R R“ foto endast, kus kandis mütsi "Pilotka" millel oli näha punane

viisnurga kujuline märk, millel sirbi ja vasara kujutis. R R postitas avalikult ja jagas fotot,

millel oli kujutatud agressiooniakti toimepanemisega seotud sümboleid, seega antud foto

avaliku postitamisega avaldas ta toetust rahvusvahelisele kuriteole ning agressorriigi sõjaväe

ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning meetoditele. Sellega rikkus ta KarS § 1511 lg 1 ning

teda karistati rahatrahviga 400 eurot, s.o 100 trahviühikut.

18.06.2025 saabus Viru Maakohtule R Re kaebus tema suhtes 03.06.2025 tehtud otsuse peale

väärteoasjas nr 2440,25,000674.

KAEBUS

18.06.2025 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik

Ida Prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonna 03.06.2025 otsus nr 2440,25,000674 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

VTMS § 29 lg 1 p 1 või 5 alusel.

Kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja otsuses puudub täielikult analüüs/teo sisustus

selle kohta, kuidas menetlusvälise isiku poolt foto postitusest muuseumis, II maailmasõja

aegse punase viisnurgaga pilotkaga 2018 aastal, so. 4 aastat enne Vene Föderatsiooni sõda

Ukraina vastu, sai keskmine mõistlik inimene (informeeritud kõrvalvaataja) järeldada, et

menetlusalune isik toetab või õigustab sellist Vene Föderatsiooni tegevust. Lihtsalt avalikust

foto postitusest 2018 aastal, ilma igasuguste kommentaarideta, kui polnud isegi viidet

võimalikust Vene Föderatsiooni sõjast ja sõjakuritegudest Ukraina vastu, ei saa järeldada, et

menetlusalune isik toetaks või õigustaks kuidagi Vene Föderatsiooni agressiooni Ukraina

vastu. Menetlusaluse isiku ütlused tõendavad seda, et isik ei toeta või õigusta kuidagi

agressiooni, sõjakuritegusid jms. Menetlusalune isik on andnud ütlusi selle kohta, et ta on

ajaloohuviline ja eemaldab lubamatu sümboolikaga fotod koheselt. Järelikult ei vasta

menetlusaluse isiku tegu süüteokoosseisu kirjeldusele. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tuleb

väärteomenetlus lõpetada, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetlusalune isik leiab, et väärtegu on aegunud ja ei nõustu otsuses märgitud väärteo

toimepanemise ajaga, so. 27.01.2024, kuna postitus on Facebooki menetlusaluse isiku poolt

üles pandud 2018 aastal. Väärteo toimepanemise ajaks ei saa lugeda aega, millal kohtuväline

menetleja postituse avastab. Väärteo toimepanemise ajaks tuleb seega lugeda postituse

avaldamise aeg, so. 2018. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui

seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb

väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada.

Kui tegu on toime pandud 2018 ja KarS § 1511 lg 1 jõustus 29.04.2022, so. ca 4 aastat hiljem,

siis on menetlusaluse isiku karistamisel rikutud karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise

keelu põhimõtet (karistusseaduse tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte). Süüküsimuse

lahendamisel tuleb lähtuda täpselt määratletud ja teo toimepanemise ajal jõus olnud seadusega

kehtestatud karistusnormist (põhiseaduse § 23, KarS § 2 lg 1 ja § 5 kui ka Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 7 lg 1 ja EL-i põhiõiguste harta

art 49 lg 1) (RKKKo 4-23-742 p 16). Menetlusaluse isiku poolt foto postitamise ajal ei saanud

isik kuidagi eeldada, et 4 aasta pärast on tegu karistatav.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja

otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr

2440,25,000674.

Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku R R poolt esitatud kaebus otsuse

tühistamise osas rahuldamisele ei kuulu.

Kaebuses puudub igasugune viide, et menetlusalune isik oleks postitanud foto 2018.aastal.

Kui menetlusalune väidabki, et postitas 2018 aastal, siis kohtuväline menetleja seda süüks

menetlusalusele isikule ei panegi, vaid kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse

otsus oli koostatud selle kohta, et menetlusalune isik 27.01.2024 kella 19:56 ajal

sotsiaalvõrgustikus "Facebook" kasutajanimega "R R" eksponeeris ja jagas avalikult pilte

endast, kus kandis mütsi "Pilotka", millel oli näha punane viisnurga kujuline märk, millel

sirbi ja vasara kujutis. R R postitas avalikult sotsiaalmeedias "Facebook" oma profiilil foto,

millel oli kujutatud agressiooniakti toimepanemisega seotud sümboleid, seega antud foto

avaliku postitamisega avaldas ta toetust rahvusvahelisele kuriteole ning agressorriigi sõjaväe

ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning meetoditele. Postituse tegemise aega kinnitavad

tunnistaja ütlused ja tunnistaja ülekuulamise lisana olev foto, millelt on näha ekraanitõmmis

koos postituse tegemise ajaga „laupäev, 27.jaanuar 2024 kell 19:56“, samuti on daatumi

kohal maakera märk, mis näitab, et tegemist on avaliku postitusega. Seega kohtuväline

menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo KarS § 1511 lg 1

järgi, mille eest oli 2024.aastal põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 1200 eurot (300

trahviühikut) või arest kuni 30 päeva.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 1511 lg 1 järgi.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid

nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja

kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised

rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku

küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo

olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures

lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise

korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite

kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine,

puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud R Rele KarS § 1511 lg 1 järgi selles, et tema

27.01.2024 kell 19:56 xxx postitas avalikult sotsiaalmeedias "Facebook" oma profiilil „R R“

foto endast, kus kandis mütsi "Pilotka" millel oli näha punane viisnurga kujuline märk, millel

sirbi ja vasara kujutis. R R postitas avalikult ja jagas fotot, millel oli kujutatud agressiooniakti

toimepanemisega seotud sümboleid, seega antud foto avaliku postitamisega avaldas ta toetust

rahvusvahelisele kuriteole ning agressorriigi sõjaväe ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning

meetoditele.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Menetlusaluse isiku ütlused kiirmenetluse otsuses (dtl 11), mille kohaselt R R selgitas, et

postitas 27.01.2024 Facebooki enda profiilil „R R“ profiilipildiks foto iseendast Saaremaa

muuseumis. Tal on seal peas pilotka, millel punast värvi viisnurk sirbi ja vasaraga. Taustal on

ENSV lipp sirbi ja vasaraga. Eemaldab enda kontolt fotod keelatud sümboolikaga.

Tunnistaja M G ülekuulamise protokoll koos fototabelitega (dtl 19-22), mille kohaselt nägi ta

internetiportaalis Facebook 13.02.2025 R R profiili, kus oli postitatud 27.01.2024

profiilipildil isiku foto, kus tal on peas pilotka punast värvi viisnurgaga, millel sirp ja vasar.

Samuti oli kontol muid keelatud sümboolikaga fotosid. Protokollile on lisatud

ekraanitõmmised R R avalikest postitustest, sh. 27.01.2024 avalikult postitatud profiilipilt.

Karistusregistri väljavõte (dtl 25), mille kohaselt R Rel puuduvad kehtivad karistused.

R R tunnistas kiirmenetluse otsuse koostamisel, et postitas avalikult Facebookis 27.01.2024

foto iseendast Saaremaa muuseumis, kus tal on peas pilotka punase viisnurgaga, millel on sirp

ja vasar. Samuti on taustal ENSV lipp sirbi ja vasaraga. Ta on ajaloohuviline. Kaebuses aga

märgib R R, et ta postitas nimetatud foto Facebooki juba 2018.a. Seega ei nõustu ta väärteo

toimepanemise ajaga ning leiab, et kuna KarS § 1511 lg 1 jõustus 29.04.2022, siis on rikutud

karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeldu.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.

Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo

toimepanemise pildi.

Menetlusaluse isiku ütlused on kohtu hinnangul osaliselt

usaldusväärsed, sest tema ütlustes esinevad vastuolud (kiirmenetluse protokolli koostamisel

antud ütlustes ja kaebuses märgitud vastuväites), kuid ei vaidlusta kaebuse esitaja fakti, et

27.01.2024 sotsiaalmeedias Facebooki tema profiili pildiks oli süüdistuses märgitud foto.

Kohus leiab, et tunnistaja M G ütlustega ning nendele lisatud ekraanitõmmistega on

tõendatud, et R R postitas avalikult Facebookis enda profiilipildiks foto, kus tal on peas

militaarmüts pilotka punase viisnurgaga ja sirbi ja vasaraga. Tunnistaja avastas nimetatud foto

Facebookis juhuslikult 13.02.2025, kui läks vaatama R R profiili. Ekraanitõmmisel on foto

juures märgitud, et see on avalikult postitatud (maakera märk) 27.01.2024. Juurde on

märgitud, et tegu on profiilipildiga. Seega ei oma tähtsust, millal see pilt esmakordselt oli

isiku profiilile laetud, vaid see, millal on seda avalikult jagatud. Antud juhul oli see foto

27.01.2024 märgitud isiku avalikuks profiilipildiks. Seega peab kohus tõendatuks väärteo

toimepanemise aega 27.01.2024 kell 19.56ning r R tegu ei ole aegunud kohtuotsuse tegemise

ajal.

KarS § 1511 lg 1 kohaselt agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo

toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või

õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Riigikohus on lahendis 4-22-3610 selgitanud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui

eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule

isikutele või konkretiseerimata isikutele. Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo

toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav,

tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese

tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants

mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt

svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise

ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile

toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest)

sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt viisnurga ning sirbi ja vasara üheselt

arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu).

R R postitas sotsiaalmeedias Facebook avalikult enda profiilipildi, millel on näha

keelatud sümboolika (viisnurk koos sirbi ja vasaraga) ning see oli näha piiramata arvule

isikutele, ehk sihipärane avalikkusele suunatud eksponeerimine.

Veel on Riigikohus lahendis 4-22-3610 selgitanud, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevust

Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada KarS § 1511 objektiivse koosseisu tähenduses

rahvusvahelise kuriteona. Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa

Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks,

nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva

vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu 21. aprilli 2022.

a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE; 18.

oktoobri 2022. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja

Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli karistusseadustiku

täiendamine §-ga 1511 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu

ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete

rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või

tulevaseks toimepanekuks.

Vaieldamatu on fakt, et NSVLi-aegne militaarvormiriietus on agressiooniakti

toimepanemisega seotud ja varem Eestit okupeerinud riigi sümbool. 27.01.2024 avalikult

postitades ja jagades NSVLi- aegse militaarvormiriietuse fotot (menetlusaluse isiku peas

militaarmüts pilotka punase viisnurgaga ja sirbi ja vasaraga) avaldas R R toetust

rahvusvahelisele kuriteole ning agressorriigi sõjaväe ideoloogiale ja selle eesmärkidele ning

meetoditele. Kohtu hinnangul, arvestades sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise

aega (VF sõjategevuse ajal Ukrainas) keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajale on arusaadav,

et sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega. Nõukogude Liit pani

inimsusevastaseid kuritegusid toime juba vähemalt 1941. aasta juunis ja ta jätkas nendega ka

pärast teise maailmasõja lõppu. Käesoleval ajal kasutab agressori riik NSVLi-aegset

militaarvormiriietust ka propagandasümbolina.

Asjas on menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja M. G ütlustega ning ekraanitõmmistega

tõendatud, et R R 27.01.2024 kell 19:56 postitas avalikult sotsiaalmeedias "Facebook" oma

profiilil „R R“ foto endast, kus kandis mütsi "Pilotka" millel oli näha punane viisnurga

kujuline märk, millel sirbi ja vasara kujutis. R R pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud

KarS § 1511 lg 1 järgi.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

R R täitis objektiivse koosseisu KarS § 1511 lg 1 järgi ettevaatamatusest läbi hooletuse. KarS

§ 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo time hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava

asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud

ette nägema.

Alates 24. veebruarist 2022 on kõigile Eesti Vabariigis elavatele isikutele ühemõtteliselt

selge, milline tähendus on siinses õigusruumis viisnurgal koos sirbi ja vasaraga ning mida

tähendab nende avalik eksponeerimine. R R märkis kaebuses, et tal puudus tahtlus avaldada

toetust rahvusvahelisele kuriteole. Samas pidas R R võimalikuks postitada avalikult

muuseumis tehtud foto, millel ta kannab pilotkat viisnurga, sirbi ja vasaraga. Seega avaldas ta

hooletusest oma teoga toetust Venemaa Föderatsioonile, tema poolt toime pandavatele

rahvusvahelistele kuritegudele ning sellisena mõistab seda ka keskmine kõrvaltvaataja.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud

õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

Karistusseadustiku § 1511 lg 1 järgi.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et R R pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna

vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt

neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi 03.06.2025 kiirmenetluse otsuse, millega R Rt karistati KarS §

1511 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud

karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi

süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku

süü.

Karistusseadustik näeb ette karistusena KarS § 1511 lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest

rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, või aresti.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku

käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida

rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni

keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p

5).

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse

süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

R R pani toime kaks väärtegu ühe teona, mis on toime pandud hooletusest. R R on varem

väärteokorras karistamata. Kohus leiab, et R Re süü antud väärteos on keskmisest viksem

ning talle määratud rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras (100

trahviühikut) vastab isiku süü suurusele.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 400 eurot on piisav motiveerima menetlusalust

isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra

kaitsmise huvisid.

KOHTU MEETMED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja

otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko