1-05-389/69 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-05-389

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-05-389 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Z.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Z.S, isikukood xxx, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 1, maakohus m ä ä r a s :

Mitte vabastada Z.S*it temale Tartu Maakohtu 16 . veebruari 2006.a otsusega

kriminaalasjas nr 1-05-389 mõistetud liitkaristuse 6 aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

Tartu Vangla on 17.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Z.S-i kohta koostatud

materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

2 (4) Z.S mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 16.02.2006.a otsusega KarS 183 lg 2 p 2 järgi ja

talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.10.2001.a otsusega mõistetud karistust, s.o 4-aastase vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2004.a.-07.03.2005.a. s.o 6 kuud ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.

Z.S vabastati Tartu Maakohtu 16.02.2010.a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta 11 kuud ja 14 päeva ja elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuuks ning teda kohustati järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lõikes 2 sätestatud

kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle mitte hiljem kui 1 kuu jooksul vabanemisest; osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldusametniku ettepanekul,

s.h pöörduma kas narkoloogi või psühholoogi poole, kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks.

Tartu Maakohtu 23.11.2010.a. määrusega pöörati Z.S-ile mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine täitmisele ja saadeti ta Tartu Maakohtu 16.02.2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust, ärakandmisele. Karistusaja algus 23.11.2010.a., karistusaja lõpp 06.11.2012.a.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.S on karistatud kahel korral, kannab teist

reaalset vangistust. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Kuritegude toimepanemise soodustegur on sõltuvus narkootikumidest. Vangistuses viibides võtab osa sõltlastele mõeldud

rehabilitatsiooniprogrammidest. Distsiplinaarkaristusi ei ole olnud. Vangistuse ajal on

omandanud põhihariduse ning puidupingitöölise eriala. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Täitmata rahalisi nõudeid on 59,31 euro ulatuses, vabanemisfondis on 281,80 eurot. Vangistuse ajal on saanud töötasu, materiaalselt on toetanud ema. Kinnipeetava enesehinnang

on madal, pikaajalisest narkootikumide tarbimisest on tingitud emotsionaalne tundlikkus.

Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toime

panemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla Z.S-i vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldajal on raske prognoosida, kellega Z.S Hiiumaal suhtlema hakkab. Sidemed kohalike noortega esialgu puuduvad, kuid kriminaalhooldaja näeb riski selles, et ta võib otsida üles isikud, kes saarel on narkootiliste ainete vahendamise, tarvitamisega seotud.

Töö leidmine Hiiumaal on keeruline, tema ajasisustuseks saaks elukohaks oleva elamu

remontimine. Kriminaalhooldaja on riskide maandamiseks välja pakkunud tegevused ja

kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, võtta end arvele töötukassas.

Sotsiaalprogrammides osalemise vajadust ei näe, kuna Z.S on vanglas läbinud mitmeid programme.

Kohtuistungil 09.01.2012.a süüdimõistetu avaldas, et ta kavatseb vabanemisel esimesel

võimalusel tööle asuda. Elama hakkab vanavanemate majas koos ema ja õega.

Elukohamuutuse võtab ette sooviga vahetada keskkonda. Z.S tunnistab, et ta oli põikpäine ja seetõttu tekkisid kriminaalhooldajaga lahkhelid. Nüüd on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid, saanud teada, et narkootikumide tarvitamine on olnud talle probleem. Ta

on seda probleemi endale teadvustanud, hakkab teadlikult hoiduma narkootikumide tarvitamisest. Probleemi tõustes pöördub abi saamiseks kriminaalhooldaja poole. Teeb väga

põhjalikud valikud tutvusringkonda valides. Vanade tuttavatega, s.h. narkootikumide

tarvitajatega ei soovi suhelda. Välismaale tööle kavandab minna, aga pärast

kriminaalhoolduse lõppu. Z.S palub anda talle veel ühe võimaluse, ta on vangistuses programme läbides targemaks saanud.

3 (4) Prokurör

esitas seisukoha kirjalikult. Ehkki esinevad KarS § 76 alusel vabastamise

formaalsed eeldused, ei toeta prokurör Z.S-i ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud

kuriteod on sooritatud katseajal. Eelmisel korral vabastati ennetähtaegselt, kuid Z.S rikkus kõiki peamisi kriminaalhooldusest tulenevaid kohustusi, s.h. jätkas ka narkootikumide tarvitamist. Prokuröri hinnangul on Z.S-ile antud juba piisavalt võimalusi oma hoiakute

ja käitumise muutmiseks ja praeguseks puudub usk, et Z.S suudaks läbida kriminaalhoolduse edukalt.

Kohtu seisukohad

Z.S on süüdi tunnistatud ja karistatud teise astme kuriteo sooritamise eest: KarS § 76

lg 1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p

1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Z.S-i süüdimõistmise ajal Tartu Maakohtu poolt 05.10.2001 on tema poolt toimepandud teod kvalifitseeritud KrK § 2102 lg.2 p.1 järgi, praegusel ajal oleks see kvalifitseeritav KarS § 183 lg.2 p.2 järgi, seega on tegemist teise astme kuriteoga nii varem kui praegu. Z.S kandis karistust alates 16.02.2006.a. ja Tartu Maakohus määrusega 16.02.2010.a. vabastas Z.S-i vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, määras Z.S-i täitma KarS § 75 lg.1 kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Siis jäi Z.S karistust kanda ja olla katseajal 1

aasta 11 kuud 14 päeva. 13.10.2010. esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, kuna

selgus, et Z.S ei

täida registreerimiskohustust

ega kohustust osaleda

sotsiaalabiprogrammis. Kohtu 23.11.2010. määrusest nähtub, et Z.S on katseajal rikkunud nii kriminaalhoolduse kontrollnõudeid kui ka temale määratud lisakohustusi, s.h.

kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid. Kogu katseaeg on kulgenud Z.S-iga kemplemise ja Z.S-i poolt eneseõigustamise tähe all. Tartu Maakohtu 23.11.2010 määrusega pöörati karistus 1 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust

täitmisele. Seega toimub vangla poolt tema suhtes materjali esitamine kohtule läbivaatamiseks Vangistusseaduse § 76 lg.31 alusel- mitte varem kui ühe aasta möödumisel karistuse kandmisele asumisest. Praeguseks on see aeg saabunud 22.11.2011, KarS § 76 lg.1 tähtajad on saabunud varem. Ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.

Kohus on seisukohal, et Z.S-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg.1 sätestab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldusena, et teise astme kuriteo … toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada,…

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustuse aluseks on kaalumine

minevikus asetleidnud sündmuste, olemasoleva olukorra ja tulevikuks prognoositavate

4 (4)

olukordade ja tagajärgede vahel, arvestades olnud, olevate või tulevikus tekkida võivate asjaoludega. Kohtu silmis nende olukordade kaalumine lähtuvalt Z.S-i isikust annab

tulemuseks, et Z.S tuleb temale Tartu Maakohtu poolt 16.02.2006.a. mõistetud

vangistus lõpuni kanda. Karistuse mõistmisel kohus juba kaalus kuritegude toimepanemise

asjaolusid ja Z.S-i varasemat elukäiku, sealhulgas seda, et Z.S pani uued

samaliigilised kuriteod (narkootikumidega) toime eelmise kohtuotsuse määratud katseajal. Aastal 2001 andis kohus Z.S-ile võimaluse kanda karistust tingimuslikult. 16.02.2006.a.

kohtuotsusest nähtub, et Z.S katseajal pikema aja jooksul jätkas samaliigiliste

kuritegude toimepanemist. See tähendab, et katseajale määramine ei olnud õigustatud ja

Z.S ei hoolinud temale seatud tingimusest- mitte sooritada uusi kuritegusid.

Teistkordselt anti Z.S-ile võimalus tõestada, et ta suudab elada seaduskuulekalt tema ennetähtaegse vabastamisega 16.02.2010.a. Siis näitas Z.S maksimaalselt ignoreerivat suhtumist kriminaalhooldusesse: ta vabanes vangistusest 01.03.2010 ja juba 13.05 ei ilmunud registreerimiskohustust täitma, nii ka 17.05 ja hiljem. Nii registreerimiskohustuse täitmise kui töö otsimise kohustuse asjus on Z.S veiderdanud ja käitunud viisil, mida ei saa pidada

lubatavaks kriminaalhooldusele allutatule. Lisaks sellele on fikseeritud tema poolt narkootilise aine tarvitamine. Kohtu hinnangul on Z.S eelmisel katseajal teinud kõik

selleks, et demonstreerida oma sobimatust kriminaalhooldusele. Isiku süüdi tunnistamine

kriminaalkuriteos ja selle eest kohtuotsusega karistuse mõistmine peab tähendama nii süüdimõistetule kui ka kogu ühiskonnale preventiivselt, et riik on sellega andnud hinnangu

nii toimepandud tegudele kui ka nende tegude toimepanijale. Nii süüdlase mõjutamise

eesmärgil kui ka õiguskorra kaitsmise huvides on, kui riik käitub oma otsuste täitmisel järjekindlalt ega muutu selles küsimuses naeruväärseks. Kohtuotsuse täitmine ei saa toimuda

n.ö. katse-eksituse meetodil- et ehk järgmine kord läheb õnneks. Kohtu hinnangul Z.S-i isik, varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal (ka katseajal vabaduses olek

on karistuse kandmise aeg) osutavad, et Z.S-i ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Asjaolu, et Z.S kavandab minna elama Hiiumaale, kus ehk ei ole halbu

sõpru, kus ehk ei leidu narkootilisi aineid ja kus saab võib-olla läbi ka ilma

sotsiaalprogrammideta, võib isegi õige olla, kuid sellisel juhul puudub kriminaalhooldusel üldse mõte. Z.S-i varasematest kohtuotsustest, vanglatoimikust, Z.S-i ärakuulamisest 09.jaanuaril

ja 23.11.2010.määrusest võib järeldada, et tegelikult on Z.S suure tutvusringkonnaga

aktiivne suhtleja, aktiivse ja initsiatiivika käitumisega, oma huvide energiline kaitsja. Seetõttu ei ole kohtu arvates kohane kujutada hüpoteetilist olukorda, et Z.S vabanedes hakkab erakliku eluviisi järgijaks ja omaette nokitsejaks remonditavas eramus.

Kohus loeb Z.S-i ennetähtaegse vabastamise vastolus olevaks ennetähtaegse vabastamise instituudi mõttega ja jätab Z.S-i vabastamata.

Kohtunik Ülle Raag