2-25-109504/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

19. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-109504

Tsiviilasi

C. R. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes

Hagihind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C. R. K. (isikukood XXX, Postiaadress: XXX),

Alaealise (seaduslik) esindaja: H. K. (isikukood XXX,

Postiaadress: XXX)

Kostja: K. K. (isikukood XXX, Postiaadress: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi elatise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt, K. K. (isikukood XXX) C. R. K. (isikukood XXX) kasuks

vähem tasutud elatis perioodi 01.04.2025-30.06.2025 eest kokku summas 155,22

eurot.

3. Mõista välja kostjalt, K. K. (isikukood XXX), igakuine elatis C. R. K. (isikukood

XXX), kasuks alates 1. juulist 2025 kuni C. R. K. täisealiseks saamiseni (XXX)

igakuine elatis 301,74 (kolmsada üks eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot

(282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

4. K. K.l tuleb tasumisele kuuluv C. R. K. (isikukood XXX) igakuine elatis kanda H.

K. pangakontole XXX hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest

ette, selgitus „C. R. K. elatis“.

5. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Hageja esitas 14.05.2025.a kohtule hagi K. K. vastu elatise nõudes. Hageja elab koos

emaga. Hageja soovib elatist miinumumsummas alates hagi esitamisest. Hageja on

varasemalt pöördunud kohtusse ka maksekäsu kiirmenetluse avaldusega (24.03.2025).

Laps viibib isaga vähem kui 7 päeva kuus (dtl 38).

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb hagile vastu, ning avaldab, et on hagejale elatist maksnud (dtl 62).

Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud maksekorraldused perioodi oktoober

2023-mai 2025 osas, mille kohaselt on ta lapsele maksnud elatist 250 eurot kuus.

Kohtu selgitused menetlusosalistele

3. Kohus on andnud pooltele tähtaja oma vastuväidete tõendamiseks (dtl 83). Kohus on

pooltele selgitanud, et tegemist on miinimumelatise nõudega, mistõttu selgitas pooltele

tõendamiskoormist. Kohus palus samuti kostjal avaldada, millises summas on ta

hagejale elatist maksnud menetluse ajal.

4. Hageja avaldas kohtule, et lapsetoetus summas 80 eurot laekub hageja seaduslikule

esindajale (dtl 86).

5. Kostja selgitas, et ta on lapsele tasunud elatist summas 250 eurot kuus ka menetluse

ajal. Samuti on ta hagejale ostnud mootorratta (3600 eurot) ja tasunud selle hobiga

seonduvaid kulusid. Kostja avaldas, et tal on tütar L. K. (XXX-aastane), kes lõpetas

küll gümnaasiumi ja asus õppima ülikooli, kuid tasub ka temale elatisraha.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Kohus tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse

hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg

2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele.

7. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta

esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

8. Vaidlust ei ole, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus ning et hageja elab emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist hagetavas summas.

9. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Lõike 3 kohaselt vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist

omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika

ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest

tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kostja on avaldanud, et

ta on hagejale ostnud mootorratta (3600 eurot), samuti tasunud selle hobiga seonduvaid

kulutusi. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal on lapse emaga kokkulepe,

mille kohaselt lapsele antakse elatist muul viisil kui rahas. Hiljemalt hagi ja sellele

eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega, on hageja andnud teada, et

soovib elatist rahaliste maksete näol. Eeltoodust tulenevalt, ei ole kostjal võimalik

nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

10. Kohus on pooltele 18.08.2025 selgitanud, et kuivõrd hageja soovib elatise välja

mõistmist miinimummääras, soovib kohus teada, kas kostja arvates esineb PKS § 101

ja § 102 nähtuvaid aluseid elatise vähendamiseks – s.o kas kostja vaidlustab lapsele

makstavate toetuste jaotumist vanemate vahel, kas hageja viibib kostjaga vähemalt 7

päeva kuus või on kostja kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. Kas

kostjal on määratud töövõime vähenemine või on tal teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral vastavalt §-le 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud

asjaolusid välja toonud ega tõendanud.

11. Kohus on kontrollinud Ravastikuregistrist, et kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostjal

on täisealine tütar (L. K., XXX-aastane). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjalt

oleks välja mõistetud elatis täisealise L. K. ülalpidamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et

ta tasub elatist L. K.le. PKS § 98 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikute

järjestuses esimesel kohal alaealine laps.

12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras (dtl 3 jj).

13. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

14. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust.

15. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada

lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16,

punkt 13).

16. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on elatise

nõude osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on soovinud elatist alates

aprillist 2025. Seetõttu tuleb hagejale välja mõista alates 01.04.2025 elatis vastavalt

PKS §-le 101 lõikele 1. Kehtiva elatise saab välja arvutada Justiitsministeeriumi lehel

oleva elatiskalkulaatoriga https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

17. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei saa elatise summa olla väiksem kui käesolevas paragrahvis

arvutatud summa, mistõttu korrigeeritakse elatise summat igal aastal automaatselt

vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga muutusele. Kohus

selgitab, et hagejal ja kostjal on võimalik pöörduda kohtu poole elatise summa

muutusega juhul, kui elatise välja mõistmise järgselt muutuvad PKS §101 lg 5-7

aluseks olevad asjaolud.

18. Kohus on andnud kostjale 10.09.2025 tähtaja (dtl 93), tõendada, millistes summades on

kostja maksnud hagejale elatist menetluse ajal. Kohus selgitas, et tasaarvestab

väljamõistetavast elatisest kostja poolt juba tasutud summad. Kostja kohtule vastanud

ei ole. Vaidlus puudub, et kostja on teinud hagejale makseid perioodil märts-juuni 2025

summas 250 eurot kuus (dtl 79). Elatist makstakse järgneva kalendrikuu eest ette (PKS

§ 100 lg 4), mistõttu loeb kohus nimetatud tõendiga tõendatuks, et 05.02.2025 tasus

kostja elatist märtsi eest, 29.03.2025 aprilli eest, 06.05.2025 mai eest ja 01.06.2025

juuni eest.

19. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus rahuldab hagi miinummääras, kuulus aprillis, mais ja

juunis tasumisele 301,74 eurot igas kalendrikuus, kokku 905,22 eurot. Kostja on

nimetatud perioodil tasunud elatist 750 eurot, s.o 155,22 eurot vähem.

20. Kohus märgib kohtuotsuse resolutsioonis, et jooksev elatis miinumummääras kuulub

tasumisele alates juulist 2025. Perioodi 01.04.2025-30.06.2025 elatise mõistab kohus

kostjalt välja kindla summana.

21. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks

kuupäevaks järgneva kuu eest ette H. K. arvelduskontole nr XXX märkides

maksekorralduse selgitusse „C. R. K. elatis“.

22. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

23. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

24. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab,

et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus

nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

Kohtunik