2-25-106335/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-106335

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.september 2025, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-106335

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi R.S. vastu võla nõudes

Hagihind

682,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806;

asukoht: XXX-601, Tallinn, 10115 XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (PlusPlus

Legal OÜ; e-post: silver@plusplus.ee);

Kostja:

R.S.

(isikukood:

XXX;

aadress:

xxxxxxxxxxxxXXX-i, xxxxxxXXX ; e-post:).

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt R.S. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Tallinna Kaubamaja

Grupp AS ja R.S. vahel sõlmitud Partner Kuukaardi ostulimiidi lepingust nr

110036-1 tulenev põhivõlg 464,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

107,65 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 15 eurot ja viivis põhivõlalt alates

08.08.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 0,065% päevas.

3. Menetluskulud jätta kostja kanda.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 629 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa (s.o 629 euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1 (5)

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui

kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 07.08.2025 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu Partner kuukaardi ostulimiidi

lepingust nr 110036-1 tuleneva nõudega.

Hageja nõue on järgmine:



mõista kostjalt hageja kasuks välja Tallinna Kaubamaja Grupp AS (TKM Grupp) ja

R.S. vahel 10.12.2020 sõlmitud lepingust nr 110036-1 (Partner kuukaardi ostulimiidi

leping) tulenev võlgnevus 464,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 107,65

eurot ja sissenõudekulud 15 eurot.



mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis kuni põhinõude 464,65 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise

määraks 0,065% päevas, alates 08.08.2025.

Hageja on hagi aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.

Kostja ja TKM Grupp sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas TKM Grupp kostjale

ostulimiidi 500,00 eurot kasutamist, et osta kaupu TKM Gruppi kuuluvates Selveri,

Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L’Occitane’i kauplustes maksepäeva edasi lükates.

Partner Kuukaardi ostulimiit on mugavusteenus, mis võimaldab kauplustes Partnerkaardiga

sooritatud jooksva kuu ostude eest tasuda arvega järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul ei

ole TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga, vaid

ostusuhtega, kus kostja poolt soetatud kauba maksumusele ei lisandunud seatud maksetähtaja

andmiselt arvestusliku intressi ning TMK Grupil ei tekkinud intressi nõuet ka hilisemalt.

Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest

järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Arve edastatakse

kliendile e-posti teel, e-arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks

iseteeninduskeskkonnas www.partnerkaart.ee.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või

kui kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks

0%.

Hageja esitab kostja poolt 10.12.2020 allkirjastatud lepingu ostulimiidiga 500 eurot. Seega sai

kostja kasutada ostulimiiti alates 10.12.2020 ja teha tehinguid. Kostja asus TKM Grupp poolt

võimaldatud ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 01.07.2024-31.08.2024.

Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud

ostude eest talle väljastatud arve nr 882952 alusel tähtajaga 10.08.2024 ja arve nr 907753

2 (5)

alusel tähtajaga 10.09.2024.

TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud leping oli oma olemuselt tähtajatu, sest ei sisaldanud

lepingu kehtivuse aega. tingimuste p 5.3 järgi oli TKM Grupil õigus leping üles öelda igal ajal

ja nõuda kostjalt lepingu täitmist teatades tingimuste p 7.1.2 alusel lepingu korralisest

ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne

lepingu lõpetamist. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes

lepingust, teavitas TKM Grupp lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks

25.10.2024. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile.

Kuna lepinguga ei olnud määratud sooritatud ostude eest tasumist osamaksetena, vaid esitatud

arve alusel 7 päeva jooksul, siis ei saanud lepingule rakenduda ka VÕS § 416 kitsendust

lepingu ülesütlemise piirangute kohta, sest lepingus ei ole määratud üksteisele järgnevaid

tagasimakseid.

13.11.2024 loovutas TKMF oma nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati

kostjat kirjalikult.

Vastavalt lepingu tingimuste p-le 7.8 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus

hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic

OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena 13.11.2024 ühe

tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxx, xxxxxxxxxküla,

XXX. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes

VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas 15 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas

(s.o 23,73% aastas). Hageja nõuab arvetel toodud summadelt viivist alates arve tasumise

tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõude määrusega saadeti tähtsaadetisena 19.08.2025

kostja elukoha aadressile XXX-i, xxxxx XXX. Menetlusdokumendid võttis vastu kostja R.S.

elukaaslane Kxxxxx Vxxxx 23.08.2025. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS

407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 10.12.2020 digiallkirjastatud Partner Kuukaart

ostulimiidi lepingu nr 110036-1 (dtl 24), mille ostulimiidiks on märgitud 500 eurot.

Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi

summa, viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt TKM Grupi

esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud Partnerprogrammi,

Kuukaardi ja andmekaitse tingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad

Partnerkaardi iseteeninduskeskkonnas aadressil https://www.partnerkaart.ee/. Eraldi on hageja

kohtule esitanud Partner kuukaardi ostulimiidi tingimused (kehtivad alates 24.08.2022; dtl

25-29).

Hagi asjaolude kohaselt kasutas kostja ostulimiiti perioodil 01.07.2024-31.08.2024

põhisummas 464,65 eurot. Hageja on esitanud 07.08.2025 menetlusdokumendi lisana kaks

arvet (dtl 30, 31), millest nähtub, et Partnerkaardiga nr 9233660034879933 on tasutud

ajavahemikus 01.07.2024 kuni 31.08.2024 kokku summas 464,65 eurot, s.o 2024 juulis

3 (5)

summas 381,19 eurot, maksetähtajaga 10.08.2024 ning 2024 augustis summas 83,46 eurot,

maksetähtajaga 10.09.2024.

Seega hageja on tõendanud, et kostja sõlmis 10.12.2024 Partner Kuukaardi ostulimiidi

lepingu, kasutas 2024 juulis ostulimiiti summas 381,19 eurot ning 2024 augustis kasutas

ostulimiiti summas 83,46 eurot. Hageja esitas kostjale ostulimiidi kasutamise eest arved ning

kostjal on arved tasumata.

Kohtu hinnangul on TKM Grupp ja kostja vahel sõlmitud laenuleping VÕS § 396 mõttes.

Hageja on esile toonud ja tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse (ostetud kaupade näol,

mille müügihinnale vastava summa pidi kostja tagastama hagejale). VÕS § 396 lg 2 kohaselt

võivad pooled kokku leppida, et rahasumma võlgnetakse laenuna. TKM Grupp on kauba

müüja ees võtnud üle kostja kohustuse maksta müüjale kaupade eest ning leppinud kostjaga

kokku, et müügihinnale vastav summa võlgnetakse TKM Grupile laenuna.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama

rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise

isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha

kasutamise eest. Antud juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu

kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. Seega ei ole tegemist krediidilepinguga, mistõttu

ei tulnud krediidiandjal ka täita vastutustundliku laenamise kohustusi, mis on sätestatud

tarbijakrediidi puhuks (VÕS § 4034).

Kuivõrd hageja on tõendanud, et kostja sai laenu enda kasutusse ega ole seda tähtaegselt

(arvetel toodud tähtajaks) tagastanud, rahuldab kohus hageja põhivõla nõude VÕS § 369 lg 1,

§ 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.

4. Hageja on esile toonud, et leping on lõppenud üles ütlemisega - hageja ütles lepingu üles

25.10.2024 ning sellekohane teade saadeti kostjale e-posti aadressile (dtl 32)

5. Hageja nõuab viivist 0,065% päevas (s.o 23,73% aastas) arvel toodud summadelt alates

arvete tasumise tähtpäevadele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Hageja viivise nõue summas 107,65 eurot on põhjendatud.

6. Hageja nõuab võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja selgitab, et on

volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ on

toimetanud teenusena ühe meeldetuletuskirja, s.o 13.11.2024 (ekslikult märgitud kuupäevaks

13.11.2025) (dtl 34) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxx, xxxxxxxi küla, XXX.

VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 on kehtestatud piirmäärad tarbijalt peale lepingu lõppemist tehtud võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudele.

Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 15 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt

4 (5)

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja esitas 07.08.2025 koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, mis on kostjale

kätte toimetatud 23.08.2025.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 434 eurot. Kostja ei

ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Hageja taotleb menetluskulude

väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli hagi menetlusse võtmise ajal TsMS § 133 kohaselt 682,54

eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas

175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20

eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot

põhjendatud ja vajalik.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 3,5 tundi tunnihinnaga 124 eurot koos

käibemaksuga. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.

Kohus loeb õigusabikulu põhjendatuks.

Hageja põhjendatud menetluskulud on 629 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 434 eurot.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 629 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

5 (5)