3-25-40/17 · 3-25-40/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

Legislator headnote

AI generated

3-25-40/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kui apellant

Keywords

AI generated

outpatient treatment loss of object recovery of social assistance psychiatric reassessment unlawful receipt of social assistance exhaustion of administrative remedies

AI generated

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.09.2025, Tallinnas

Haldusasja number

3-25-40

Haldusasi

X. Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2024 otsuse

nr

P26-2024-190563

(puude

raskusastme

mittetuvastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja

kohustamisnõue

Menetlusosalised

Kaebaja — X. X

Vastustaja — Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Livia

Kask ja Külli Vallimäe-Tuberg

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.10.2025, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 11.11.2024 Eesti Töötukassa kaudu Sotsiaalkindlustusametile taotluse

puude raskusastme tuvastamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehkülg (dtl) 130-140).

3-25-40

2. Töötukassa 12.12.2024 otsusega nr TVH/24/044567 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebaja esitas 06.01.2025 vaide töötukassa nimetatud otsusele, mis jäeti

töötukassa 28.01.2025 vaideotsusega nr VO/25/30 rahuldamata (dtl 106-114).

3. Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2024 otsusega nr P26-2024-190563 kaebajal puude

raskusastet ei tuvastatud (dtl 9-10).

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 06.01.2025 kaebuse Sotsiaalkindlustusameti (SKA)

13.12.2024 otsuse nr P26-2024-190563 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks.

5. Kohus võttis 13.01.2025 määrusega kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti

13.12.2024 otsuse nr P26-2024-190563 (puude raskusastme mittetuvastamine) tühistamiseks

ühes kohustamisnõudega ning määras vastustajaks Sotsiaalkindlustusameti (SKA).

6. SKA teatas kohtule 04.02.2025 esitatud vastuses, et SKA on 13.12.2024 otsuse kehtetuks

tunnistanud ja teinud uue otsuse 04.02.2025 nr P26-2025-255697 (dtl 39-40), millega on

täiendanud oma seisukohti, kuid lõppjärelduses siiski leidnud, et kaebajal puude raskusastet ei

tuvastata. Sama otsusega tunnistas SKA kehtetuks 13.12.2024 otsuse nr P26-2024- 190563

(dtl 40).

7. Kaebaja teatas 15.04.2025 kohtule, et on uue otsusega tutvunud, kuid ei ole seda

vaidlustanud ja ei nõustu jätkuvalt otsuse järeldustega. Kaebaja leidis, et kuna ta ei ole

saavutanud kaebuses soovitud lõppeesmärki ehk puude raskusastet jätkuvalt tuvastatud ei ole,

siis ei ole täidetud eeldused ka haldusasja lõpetamiseks, mistõttu soovib kaebaja

kohtumenetluse jätkamist. Täiendavalt esitas kaebaja 25.04.2025 kohtule

Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289600, millega ei määratud

kaebajale puudega tööealise inimese toetust (dtl 60-61).

8. Kohus pidas kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks muuta kaebuse nõuet ning luges

13.06.2025 määruses kaebuse nõudeks Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2024 otsuse nr P26-

2024-190563 õigusvastasuse tuvastamise koos kohustamisnõudega.

9. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 04.02.2025 (dtl 39-41) ja 02.09.2025 (dtl 106-121).

10. Kaebaja esitas 10.03.2025 uue töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise

ning toetuste taotluse (dtl 141-152). Töövõime hindamiseks koostatud eksperdiarvamusele

tuginedes tegi SKA 21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289599 puude mittetuvastamise kohta

ning otsuse nr P26-2025-289600 puudega tööealise toetuse mittemääramise kohta (vastustaja

seisukohast, dtl 116).

11. Eesti Töötukassa tegi 17.04.2025 otsuse nr TVH/25/014308, millega tuvastas kaebajal

osalise töövõime 6 kuuks ajavahemikul 10.03.2025 - 09.09.2025 (dtl 98-100).

12. Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

13. Kaebaja vaidlustas 06.01.2025 kaebuses Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2024 otsuse nr

P26-2024-190563 tuginedes sellele, et otsus on sisuliselt põhjendamata ega vasta ka temal

esinevatele tervisepiirangute ulatusele. Kaebaja leiab, et ka uus s.o 10.03.2025 ühistaotluse

alusel koostatud Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2025 otsus nr P26-2025-289599 on jätkuvalt

oluliste põhjendamispuudustega.

14. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et sisuliselt peaks kaebuse ese olema nii

Sotsiaalkindlustusameti 13.12.2024 otsuse nr P26-2024-190563 kui ka

2(11)

3-25-40

Sotsiaalkindlustusameti 21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289599 õigusvastasuse tuvastamine

ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamine teha asjas uus otsus, millega tuvastada perioodiks

11.11.2024 – 09.09.2025 (puude raskusastme tuvastamise avalduse esitamisest kuni töövõime

vähenemise perioodi lõpuni) vähemalt keskmine puude raskusaste.

15. Kaebaja esitas kohtule Eesti Töötukassa 17.04.2025 otsuse nr TVH/25/014308 (dtl 98-

100) ja selle aluseks oleva 21.03.2025 eksperthinnangu (dtl 76-93) ning leiab, et need

kinnitavad 06.01.2025 kaebuses toodud sisulisi argumente. Eesti Töötukassa leiab viidatud

otsuses, et esineb alus vähenenud töövõime tuvastamiseks mõõduka piirangu tõttu liikumise

valdkonnas ning kerge piirangu tõttu käelise tegevuse valdkonnas. Eksperthinnangus on

märgitud, et raskendatud on pikkade vahemaade kõndimine, erinevatel pindadel liikumine ja

kehaasendite muutmine ja säilitamine, piirangud tulenevad seljavalust ja parema puusaliigese

valulikkusest ja liikuvuse piiratusest, taotleja kõnnib longates, kahjustunud on alajäsemed ja

lülisammas. Taotlejal on raskendatud küünitamine vasaku käega, piirang tuleneb vasaku

õlaliigese valulikkusest ning osalisest liikuvuse piiratusest, kahjustunud on ülajäse; seisund on

raskesti prognoositav kehtivusega 6 kuud, kuna valuravi ja taastusraviga on tõenäoline

seisundi leevenemine; välistatud/takistatud/piiratud on kehaasendi muutmine ja säilitamine,

küünitamine, pikkade vahemaade ja erinevatel pindadel kõndimine.

16. Kaebajal on diagnoositud koksartroos ja nimmevalu, mille tõttu tekivad koormusel

(liikudes aktiivsemalt või pikemat vahemaad, sundasendites püsides) valud põlvedes ja seljas.

2024. aasta maikuus teostati parema puusaliigese operatsioon, operatsioon läks hästi, kuid

operatsiooni mõju ei ole ootuspärane kuna valud püsivad. Kaebaja on kasutanud erinevaid

valuravimeid, kuid gastriidi tõttu on sobivate valuvaigistite leidmine keeruline. Detsembris

alustas kaebaja valuvaigistava süsteraviga, mis veidi valusid leevendavad. Lisaks käib

taastusravis, kuid ka füsioteraapias käimine on keeruline kuna aktiivsete harjutuste tagajärjel

valud ägenevad kuni talumatuseni, mistõttu on ta pidanud paar viimast füsioteraapia seanssi

ka vahele jätma. Eelnevale lisanduvad pidevad peavalud, diagnoositud on migreen ning

vasaku õla valud. Pidevate põlve-, selja- ja õlavalude tõttu on tekkinud meeleolulangus,

diagnoositud on depressiivne episood. Kaebaja on ärev ja ebakindel, meeleolu on püsivalt

alanenud ja kõigub, elulised situatsioonid süvendavad ebakindlust ja hirmu. Tekkinud on

lootusetus kuna millestki abi ei ole, valud püsivad vaatamata teenustele ja korduvatele

puusaoperatsioonidele. Eelneva tõttu vajab ta igapäevategevustes erinevat tuge ja abi, poeg on

talle ja abikaasale abiks tulnud ning aitab nii toidu valmistamisel, koristamisel, käib poes ning

abistab arstide juures käimisel jms.

17. Kaebaja igapäevane toimetulek on olulisel määral raskendatud ehk ta ei tea kunagi,

milliseks konkreetne päev kujuneb, kui palju ja millises mahus ning määral suudab ta

erinevaid (sh igapäevaseid tegevusi teha). Kaebaja sõnul proovib ta oma olukorda positiivselt

suhtuda ja probleeme enda jaoks mitte võimendada, kuid keeruline on sellises olukorras olla

positiivne kui kehalised ja vaimsed haigused põhjustavad igapäevaselt ulatuslikke raskusi. Ei

ole harvad olukorrad, mil ta ei suuda ka esmaseid igapäevaseid tegevusi (sh enda heaolu

tagamine) teostada ega enda huvide eest seista, vajab lähedaste tuge.

18. Kaebaja leiab, et asjas kogutud terviseandmetega on veenvalt tõendatud asjaolu, et tal

esinevad arvestatavad piirangud liikumise, käelise tegevuse ning vaimse võimekuse

valdkondades, mis põhjustavad piiranguid igapäevasel tegutsemisel ja ühiskonnaelus

osalemisel puude raskusastet põhjustavas ulatuses.

19. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune otsus nõuetekohaselt põhjendamata kuna otsuses on

toodud viited seadusele ja rakendusaktidele ning töövõime hindamise menetlusele, kuid

sisulist põhjendust puude raskusastme mittetuvastamise põhjuste ja aluste ning asjaolude

kohta otsuses toodud ei ole. Mittetuvastamise asjaolude selgitavas osas on toodud

3(11)

3-25-40

paarilauseline lõik, kuid tegemist on pigem formaalse teabega juhtumipõhise menetlusega

seonduvate sisuliste ja asjaoludest nähtuvate põhjendustega. Kaebajal puudub arusaam, kas ja

kuidas on Sotsiaalkindlustusamet 11.11.2024 taotluses ning töövõime hindamise menetluses

kogutud teavet hinnanud, milliseid asjaolusid on peetud oluliseks ja milliseid mitte ning

kuidas on teostatud kaalutlusõigust.

20. Kaebajale teadaolevalt praktiseerib Sotsiaalkindlustusamet teatud juhtudel ise

eksperthinnangu andmist ning seda vaatamata töövõime hindamise menetluses tuvastatule.

Kaebaja ei saa aru, miks ei pidanud Sotsiaalkindlustusamet vajalikuks ega näidustatuks antud

juhul ise ekspertiisi teostamist ning tugines otsust tehes üksnes töövõime hindamise otsusele

ja selle aluseks olevale eksperthinnangule. Puudub ka selgus, kas puude raskusastme

tuvastamiseks oleks olnud alust kui Sotsiaalkindlustusamet oleks tõstnud piirangute

raskusastme arvväärtusi 0,5 ühiku võrra.

21. Ka ei ole nähtu otsusest, kas antud juhul kaaluti, kas tegemist võib olla erandliku

hindamisjuhtumiga, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel

inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise

kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud.

Vastustaja seisukohad

22. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse menetlus kohustamisnõude osas tuleks lõpetada

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ja kaebus õigusvastasuse

tuvastamise nõude osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

Vastustaja on tunnistanud vaidlusaluse otsuse kehtetuks ning vaadanud kaebaja taotluse

uuesti läbi. Kaebaja ei ole uuendatud menetluse tulemusena tehtud 04.02.2024 otsust

vaidlustanud. Vastustajat ei saa seetõttu kohustada vaatama uuesti läbi kaebaja 11.11.2024

taotlust. Õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleks kaebus jätta läbi vaatamata, kuna kaebajal

ei ole kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada oma eesmärki, milleks on puude

raskusastme tuvastamine. Vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta

uuendatud menetluse tulemuse tehtud 04.02.2025 otsuse kehtivust, millega samuti ei

tuvastatud kaebajal puude raskusastet.

23. Kui kohus leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine kohustamisnõude osas ja/või

menetluse lõpetamine õigusvastasuse tuvastamise nõudes ei ole siiski põhjendatud, palub

vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

24. Vastustaja on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 kohaselt

hinnanud kaebaja puude raskusastet töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse

ja töötukassa antud töövõime hindamise otsuse alusel. Vastustaja möönab, et vaidlustatud

otsuse põhjendused on napid kuid seda, et vastustaja otsus tugineb töötukassa

eksperdihinnangule, on kaebajale vaidlustatud otsuses ka selgitatud.

25. Töötukassa 12.12.2024 otsusega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

Kaebajale on töötukassa otsuse aluseks antud eksperdiarvamus olnud kättesaadav. Sellest

nähtuvalt on kaebajal töövõime hindamisel tuvastatud kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas ja kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Teistes valdkondades

kaebajal piiranguid ei tuvastatud. Töövõime hindamises antud eksperdiarvamusest tulenevalt

oli kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas piirang kerge

(võtmetegevuste aritmeetiline keskmine 1), käelise tegevuse valdkonnas piirang puudus

(aritmeetiline keskmine 0,33), suhtlemise (teabe edasiandmine ja vastuvõtmine) valdkonnas

piirang puudus (aritmeetiline keskmine 0), teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas

piirang puudus (aritmeetiline keskmine 0), õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas

4(11)

3-25-40

piirang puudus (aritmeetiline keskmine 0), muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas piirang puudus (aritmeetiline keskmine 0).

26. Olukorras, kus vastustaja tugineb tööealise inimese puhul töövõime hindamise käigus

antud eksperdiarvamusele, lähtub vastustaja PISTS-i alusel antud sotsiaalkaitseministri

29.02.2016 määruses nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega

tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) 1 kehtestatud metoodikast, mis

ei võimalda vastustajale märkimisväärset kaalumisruumi muus osas kui õiguses korrigeerida

arvväärtusi 0,5 punkti võrra või kaasata arvamuse andmiseks ekspertarst (määrus nr 18 § 6 lg

5). Töövõime hindamisel antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete

loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi

määrus nr 39) § 6 lg 1 alusel valdkondade võtmetegevuste kaupa: 1) liikumine; 2) käeline

tegevus; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus; 5)

õppimine ja tegevuste sooritamine; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine ja 7)

suhtlemine. Sarnaselt hinnatakse tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude

raskusastme tuvastamisel (määrus nr 18 § 4 lg 5). Määrus nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna

võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet järgmiselt: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge

piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 –

mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3

– raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik

piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada,

vastav funktsioon puudub. Samal viisil hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate

piirangute raskusastmeid ka puude raskusastme tuvastamisel tööealisel inimesel (määrus nr 18

§ 4 lg 6). Saadud arvväärtusi hinnatakse siiski erinevalt, olenevalt sellest, kas hinnang tuleb

anda töövõimele või puude raskusastmele. Töövõime hindamisel võrdub valdkonnas

esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele

piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määrus nr 39 § 6 lg 5). Töövõime ulatuse

tuvastamiseks võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1

(sama paragrahvi lg 6). Tööealisel inimesel puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga

valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määrus nr 18 § 6 lg 3). Keskmise puude

raskusastme saab tuvastada, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine

või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu

raskusastme arvväärtus 2–2,75 (määrus nr 18 § 6 lg 6).

27. Seega ei oleks kaebajal hinnatud piirangud võimaldanud tuvastada vähemalt keskmise

raskusastmega puuet ka juhul, kui vastustaja oleks piirangutele antud arvväärtusi hinnanud

0,5 ühiku võrra kõrgemalt. Kuna puudusid piiripealsed või kahtlusi tekitavad hinnangud

piirangutele, ei olnud vastustajal mõistlikku põhjust kaasata menetlusse täiendava arvamuse

andmiseks ekspertarsti.

28. Määruse nr 18 § 2 p 7 ja § 6 lg 9 kohaselt võimalik tuvastada inimesel keskmine puude

raskusaste erijuhtumina olukorras, kus valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on

tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise

kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud.

Erijuhtumi kohaldamine on erandlik ja põhjendatud olukorras, kus terviseseisundi ja väliste

takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist.

5(11)

3-25-40

Praeguses asjas ei ole töövõime hindamise jaoks arvamuse andnud ekspertarst erijuhtumi

kohaldamist pidanud põhjendatuks. Kui piirangud avalduvad nii vähesel määral, nagu see

töövõime hindamises antud eksperdiarvamusest tulenes, ei ole erijuhtumi kohaldamata

jätmise põhjendamine vastustaja hinnangul tingimata vajalik.

29. Vastustaja selgitab, et kuigi kaebaja viidatud sättest (täpsemalt PISTS § 2³ lg 6 pst 3)

eraldiseisvalt võib tuleneda arusaam, et kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust

hinnatakse kõikidel inimestel, olenemata nende east, tuleb seda sätet vaadata koos PISTS § 2

lg-ga 11. Sellest nähtuvalt hinnatakse eakohasest suuremat kõrvalabi, juhendamise ja

järelevalve vajadust kuni 16-aastasel lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel. Tööealisel

inimesel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus

osalemise piirangutest (PISTS § 2 lg 21 ). 17.9.

30. Kaebaja esitas 10.03.2025 uue töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise

ning toetuste taotluse (dtl 141-152). Töövõime hindamiseks koostatud eksperdiarvamusele

tuginedes tegi SKA 21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289599 puude mittetuvastamise kohta

ning otsuse nr P26-2025-289600 puudega tööealise toetuse mittemääramise kohta (vastustaja

seisukohast, dtl 116).

31. Kaebaja esitas 10.03.2025 uue töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise

ning toetuste taotluse (dtl 141-152). Töövõime hindamiseks koostatud eksperdiarvamusele

tuginedes tegi SKA 21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289599 puude mittetuvastamise kohta

ning otsuse nr P26-2025-289600 puudega tööealise toetuse mittemääramise kohta (vastustaja

seisukohast, dtl 116). Kaebaja leiab 12.08.2025 täiendavas seisukohas, et sisuliselt peaks

kaebuse ese olema ka vastustaja 21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289599 õigusvastasuse

tuvastamine ning vastustaja kohustamine teha asjas uus otsus, millega tuvastada perioodiks

11.11.2024-09.09.2025 vähemalt keskmine puude raskusaste. Kuna kaebaja ei ole esitanud

nõuet vastustaja 21.04.2025 otsuse tühistamiseks, leiab vastustaja, et kaebuse muutmine

21.04.2025 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei oleks otstarbekas ega ka lubatav

(HKMS § 45 lg 2). Kuna kaebaja ei ole taotlenud kaebuse muutmist vastustaja 21.04.2025

tühistamise nõudega ja selle otsuse kehtivus õigusvastasuse tuvastamisel ei muutu, ei ole

võimalik ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse nõuded, vastustaja menetluslike taotluste lahendamine

32. Siinses asjas on kaebaja pöördunud kohtusse SKA 13.12.2024 otsuse (dtl 9-10)

tühistamiseks, millega kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Otsuse aluseks oli kaebaja

poolt 11.11.2024 Eesti Töötukassa kaudu esitatud ühisavaldus töövõime piirangute ja taotluse

puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 130-140). Peale kaebuse esitamist ja selle menetlusse

võtmist kohtu poolt (13.01.2025) tegi SKA 04.02.2025 uue otsuse nr P26-2025-255697 (dtl

39-40), millega tunnistas eelneva otsuse kehtetuks, täiendas oma seisukohti, kuid

lõppjärelduses siiski leidis, et kaebajal puude raskusastet ei tuvastata. Kaebaja seda otsust

tähtaegselt ei vaidlustanud, põhjendades, et kuna ta ei ole ka uue otsusega saavutanud

kaebuses soovitud lõppeesmärki ehk puude raskusastet jätkuvalt tuvastatud ei ole, siis ei ole

täidetud eeldused ka haldusasja lõpetamiseks, mistõttu soovib kaebaja kohtumenetluse

jätkamist.

33. SKA on seisukohal, et käesolevas asjas tuleks kohustamisnõude osas menetlus lõpetada

HKMS § 152 lg 1 p-i 4 alusel, kuna vastustaja on juba kaebaja taotluse uuesti läbi vaadanud

ja teinud selle kohta 04.02.2025 uue otsuse. Õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tuleks

aga kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimlaik

6(11)

3-25-40

saavutada soovitud eesmärki, kuna vastustaja on teinud 04.02.2025 uue otsuse ja kaebaja ei

ole seda vaidlustanud.

34. Jätan vastustaja taotlused rahuldamata. Esmalt selgitan, et kohus on 13.06.2025 määruses

selgitanud, et jätkab menetlust HKMS § 152 lg 4 alusel, sest kaebaja ei ole uue otsusega

saavutanud kaebuse eesmärki (puude raskusastme tuvastamist), kaebaja taotleb menetluse

jätkamist ning kaebuse eesmärki arvestades on menetluse jätkamine põhjendatud selliselt, et

otsuse tühistamisnõue asendatakse tuvastamisnõudega. Olen jätkuvalt seda meelt, et

menetluse lõpetamiseks alust ei ole, sest vaatamata asjaolule, et vastustaja on kaebuse

esitamise järgselt teinud uue otsuse, ei ole kaebaja sellega saavutanud oma eesmärki. Kaebaja

ei ole 04.02.2025 otsust küll tähtaegselt vaidlustanud, kuid arvestades, et see otsus üksnes

asendab eelnevat, põhjendamispuudustega otsust, kuid tugineb samadel asjaoludel (samal

eksperthinnangul), saaks kaebaja siiski kaebuse rahuldamise korral nõuda menetluse

uuendamist ja taotluse uut läbivaatamist kohtuotsuses antud suuniste kohaselt.

35. Siiski pean vajalikuks täpsustada, et siinse vaidluse ese saab puudutada üksnes perioodi

kaebaja poolt 11.11.2024 esitatud taotlusest kuni 10.03.2025, mil kaebaja esitas uue taotluse

töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Nimelt on käesolevaks ajaks

selgunud, et kaebaja esitas 10.03.2025 uue töövõime hindamise ja puude raskusastme

tuvastamise ning toetuste taotluse (dtl 141-152) ning selle menetlemise tulemusel tegi SKA

21.04.2025 otsuse nr P26-2025-289599 puude mittetuvastamise kohta (dtl 60-61) ning otsuse

nr P26-2025-289600 puudega tööealise toetuse mittemääramise kohta (dtl 68-64 116). Need

otsused on eraldiseisvad otsused, mis ei ole käesolevas asjas kaebuse esemeks.

36. Sellest tulenevalt hindab kohus siinse asja raames SKA 13.12.2024 otsuse nr P26-2024-

190563 õiguspärasust ning seda, kas on põhjust kohustada SKA-d kaebaja 11.11.2024

taotlust uuesti läbi vaatama.

Kaebuse sisuline lahendamine

37. Leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. SKA on menetluse käigus

nõustunud, et vaidlustatav otsus on oluliste põhjendamispuudustega ning on seetõttu peale

kaebuse menetlusse võtmist teinud ka uue otsuse, kus on põhjendused välja toodud.

Vaatamata olulistele põhjendamispuudustele ei ole kaebuse rahuldamiseks siiski alust, sest

asja materjale arvestades ei tingiks asja uus läbi vaatamine teistsuguse otsuse tegemist

(haldusmenetluse seaduse § 58).

38. Kaebaja leiab, et tema tervislikku seisukorda arvestades tuleks temal tuvastada vähemalt

keskmine puude raskusaste. Kaebaja on seisukohal, et SKA oleks pidanud kaaluma ise

täiendava ekspertiisi teostamist ning mitte tuginema otsust tehes üksnes töövõime hindamise

otsusele ja selle aluseks olevale eksperthinnangule. Puudub ka selgus, kas puude raskusastme

tuvastamiseks oleks olnud alust kui Sotsiaalkindlustusamet oleks tõstnud piirangute

raskusastme arvväärtusi 0,5 ühiku võrra. Samuti viitab kaebaja, et temale ei nähtu, kas SKA

kaalus menetluse käigus, kas tegemist võib olla erandliku hindamisjuhtumiga, määruse nr 18

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ § 2 lg 7 alusel (kaebaja taotluse menetlemise ajal kehtinud redaktsioon)1.

39. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus

osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni

vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja

1. Otsuses on viidatud määruse nr 18 redaktsioonile, mis kehtis kaebaja taotluse lahendamise ajal. Alates

01.06.2025 jõustunud määruse uus redaktsiooni, kus on asjaomaseid sätteid muudetud

7(11)

3-25-40

ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue.

Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises

või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske puue on inimesel, kellel igapäevane

tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p 2) ning sügav puue on inimesel,

kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (p 1).

40. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 2 p-

de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr

18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse

nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist.

41. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr

3-18-1588, p 19; 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11).

Seega ei pea kohus asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist. Halduskohus on

pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4).

See hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi (TIS) kantud andmeid õigesti (eelkõige

võtmetegevuste raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24).

42. Kaebaja 04.10.2024 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme

tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud

töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks

kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.

43. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ kohaselt antakse töövõime hindamisel eksperdiarvamus isiku

tegutsemisvõime kohta järgmiste valdkondade võtmetegevuste kaupa: 1) liikumine –

liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud

muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise

tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe

edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel

püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine,

teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste

sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste

sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine –

väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu

tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane

käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud (määruse nr 39 § 6 lg 1, § 3 lg 2).

44. Sarnaselt hinnatakse tööealisel isikul piirangute esinemist või puudumist puude