2-24-134830/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2025. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-24-134830

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi M.G vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

562,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659, asukoht

Sõpruse pst 145, Tallinn 13425)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post XXX )

Kostja: M.G (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht

XXX )

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.G-lt Elisa Eesti AS-i kasuks poolte vahel 25.04.2023. a sõlmitud

liitumislepingu ja 14.05.2023. a osamaksetega vara müügilepingu alusel:

2.1 põhivõlgnevus 352,11 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 126,80 eurot;

2.2 viivis 0,065% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt päevas alates 25.04.2025. a kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta M.G kanda.

4. Määrata Elisa Eesti AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 545 eurot, sh riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud 350 eurot.

5. Mõista M.G-lt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskuluna välja 545 eurot.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale.

8. Kostjale toimetada kohtuotsus kätte avalikult. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Elisa Eesti AS nõuab 28.04.2025. a esitatud hagis M.G-lt põhivõlgnevuse 352,11 eurot ja

viivise väljamõistmist.

Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid pooled 25.04.2023. a liitumislepingu

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ning osamaksetega ruuteri ostmiseks. Samuti

sõlmisid pooled 14.05.2023. a osamaksetega vara müügilepingu mobiiltelefoni ostmiseks.

Kostja kasutas teenuseid ning sai seadmed enda kasutusse, kuid ei tasunud teenuste ega

seadmete eest nõuetekohaselt, mistõttu arvestas hageja ka viivist.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust, ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles

23.09.2023. a.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 29.04.2025. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates.

3. Kuna kostjale ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada, avaldas kohus

12.08.2025. a teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku

kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks 28.08.2025. a, so 15 päeva möödumisel teate avaldamisest.

Kostjale määratud hagile vastamise tähtaeg oli 17.09.2025. a. Kostja vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus märgib, et on hagi ja tõendeid analüüsides

jõudnud järeldusele, et hageja nõue ei tulene tarbijakrediidilepingust, sh ei pidanud kostja

tasuma põhinõudelt intressi. Sellest tulenevalt ei ole kohtul kohustust võtta seisukohta

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise suhtes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

6. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

7. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 175 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 507 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus,

mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine

põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka hageja maksekäsu kiirmenetluse kulud

20 eurot.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka tsiviilasjaga. Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu ning

menetluse kestust arvestades ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu

tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro

ulatuses.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

545 eurot (175 + 20 + 350).

8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin