3-25-2787/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2787

Haldusasi

D.B kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse tegevuse

peale ehitusteatise menetlemisel

Menetlusosalised

Kaebaja D.B

Vastustaja Põhja-Pärnumaa vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.B määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta D.B määruskaebus menetlusse.

2. Jätta D.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. septembri 2025. a

määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus pole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Pärnumaa vallavalitsus andis 16. juunil 2025 heakskiidu ehitusteatisele nr

2511201/38141, mille alusel sooviti alustada Turu tn 16 asuva 18-korteriga elamu

rekonstrueerimistöid. Rekonstrueerimistööd hõlmavad vastavalt ehitusprojektile ka katusele

päikesejaama paigaldamist (võimsusega kuni 38,6 kWh).

2. D.B esitas Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele vaide ehitusteatise heakskiitmise peale.

Põhja-Pärnumaa vallavalitsus jättis 24.07.2025 vaideotsusega nr 210 vaide rahuldamata.

3. D.B esitas halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse ehitusteatise nr

2511201/38141 ja 22. juuli 2025. a vaideotsuse nr 210 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks nõuetes. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse (EÕK) korras vaidlusaluse

ehitusteatise kehtivuse peatamiseks kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni.

4. Vastustaja taotles EÕK taotluse rahuldamata jätmist.

3-25-2787

5. Tallinna Halduskohus jättis 3. septembri 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2

kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.

Kaebajal puudub EÕK vajadus. Kui ehitustöid teostav ettevõtja ei tee korrektselt tööd, siis on

see tsiviilõiguslik küsimus ning võimalikud hilisemad täiendavad kulud seonduvad ka

lepingulise suhtega ehitusettevõtja ja korteriühistu vahel. Aga ka juhul, kui eeldada EÕK

vajadust, siis on ilmselge, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kaaluvad üles kolmandate

isikute (korteriühistu ja teiste korteriomanike) huvid, sest ehitustegevuse keelamisel satuks

suure tõenäosusega ohtu korteriühistule eraldatud renoveerimistoetuse realiseerimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning EÕK taotluse

rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

1) kaebajal on EÕK vajadus. Päikeseelektrijaama paigaldamiseks on tarvis ehitusluba.

Ehitisregistri andmetel on hoonel lamekatus, kuid tegelikult on hoonel viilkatus. Pole selge,

kas hoone katuse kandevõime lubab päikesepaneele katusele paigaldada. Kui katus sisse

vajub, siis on tegemist pöördumatu tagajärjega;

2) tegemist on iseseisva elektritootmise rajatisega ja anda tuli ehitusluba;

3) aknad on paigaldatud väiksemad kui näeb ette projekt, torustike läbiviigud on tihendamata,

kanalisatsioonitorud isoleerimata, projektdokumentatsioonis puuduvad tööjoonised akende

paigalduse kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

8. Kaebaja on esitanud selgitused selle kohta, milles seisneb pöördumatu tagajärg, kui

kohus EÕK-d ei kohalda. Kaebaja toob esile, et kui ehitustööd jätkuvad ja hiljem selgub, et

ehitusteatis oli õigusvastane, on hoone konstruktsioonide ja süsteemide ümbertegemine

äärmiselt kulukas või isegi võimatu. See on pöördumatu tagajärg, mida hilisem kohtuotsus ei

saa reaalselt kõrvaldada.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei luba kaebaja eespool esitatud väited järeldada seda, et kui

kohus EÕK-d ei kohalda, siis saabub kaebajale pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg.

Kaebaja peamine etteheide seisneb selles, et vaidlusalust küsimust ei saanud otsustada

ehitusteatisega, vaid see oleks tulnud otsustada ehitusloa menetluses. Samas pole kaebaja

piisavalt veenvalt toonud välja seda, et ehitusloa andmise menetluses oleks kaebajat häiriv

katusele paigaldatav lahendus olnud kas märkimisväärselt teistsugune või üldse puuduks.

Kaebaja väited selle kohta, et ehitajad ei teosta töid nõuetekohaselt, ei puudutav vaidlust

vastustaja ehitusteatise menetluses. Need küsimused puudutavad kas võimalikku

ehitusjärelevalvet või ehitaja nõuetekohast lepingu täitmist (s.o eraõigussuhet). Kaebaja

esitatud oletused võimalikest negatiivsetest tagajärgedest pole piisavad, et kohaldada EÕK-d.

10. Halduskohus on põhjendatult tuginenud kolmanda isiku huvide kaalukusele.

11. Eelnevast tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata.

2(3)

3-25-2787

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)