2-23-10622/29 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev-Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10622

Tsiviilasi

H.W võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): H.W (isikukood XXX)

Usaldusisik: U.E

Võlausaldajad:

1) Multitude Bank p.l.c. (välismaa kood C 56251)

2) BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

3) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235)

4) Bondora AS (registrikood 11483929)

5) Omaraha OÜ (registrikood 12045597)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.W maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Määrata H.W võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatavaks BB Finance OÜ nõude suuruseks 1645 eurot 90 senti, TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaal nõude suuruseks 5857 eurot 78 senti, Bondora AS-i nõude

suuruseks laenulepingu nr 2648346 alusel 66 eurot 3 senti ja laenulepingu nr 3208436

alusel on 6586 eurot 58 senti.

3. Kinnitada H.W esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

Kõrvalnõue

Kohustuse

kogusumma

(eurot)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise

ulatus/põhikohus

tuse täitmise

ulatus %-des

Multitude Bank

p.l.c.

1218,87

0,00

1218,87

59/20,31

1/20,58

1218,87

76,18%

BB Finance OÜ

1253,83

0,00

1253,83

59/20,90

1/20,73

1253,83

76,18%

TF Bank AB

(publ.) Eesti

filiaal

4462,41

0,00

4462,41

59/74,37

1/74,58

4462,41

76,18%

Bondora AS

50,30

0,00

50,30

59/0,84

1/0,74

50,30

76,18%

Bondora AS

5017,60

0,00

5017,60

59/83,63

1/83,43

5017,60

76,18%

Omaraha OÜ

1273,10

0,00

1273,10

59/21,22

1/21,12

1273,10

76,18%

Omaraha OÜ

850,53

0,00

850,53

59/14,18

1/13,91

850,53

76,18%

Omaraha OÜ

197,44

0,00

197,44

59/3,29

1/3,33

197,44

76,18%

Omaraha OÜ

952,33

0,00

952,33

59/15,87

1/16,00

952,33

76,18%

Omaraha OÜ

576,17

0,00

576,17

59/9,60

1/9,77

576,17

76,18%

Omaraha OÜ

1827,87

0,00

1827,87

59/30,46

1/30,74

1827,87

76,18%

Omaraha OÜ

319,54

0,00

319,54

59/5,33

1/5,07

319,54

76,18%

KOKKU:

18.000,00

0,00

18.000,00

60/300,00

18.000,00

4. Jätta võlgade ümberkujundamise kavast välja võlausaldajad AS Inbank Finance,

IPF Digital AS ja PLACET GROUP OÜ.

5. Kohustada H.W-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse

12. oktoobril 2025 ning edaspidi iga kuu 12. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

6. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik U.E .

7. Kohustada H.W-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 1. septembriks 2026 ning edaspidi iga

aasta 1. septembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

8. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande H.W

võlgade

ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.

9. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud H.W kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

10. Määrata H.W usaldusisiku U.E tasuks 1575 eurot.

10.1.

Usaldusisiku tasu 1575 eurot maksta välja H.W poolt kohtu deposiidina

Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 tasutud summa arvel

Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, konto nr EE761010220233760220), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

11. Tühistada Tartu Maakohtu 4. septembri 2023 ja 22. novembri 2023 määrusega

tsiviilasjas 2-23-10622 maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõud.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

13. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. H.W (avaldaja, võlgnik) esitas 26. juulil 2023 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mida täiendas 23. augustil 2023.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale sõiduk BMW 730D (hinnanguline väärtus 4500 eurot) ja

mobiiltelefon (hinnanguline väärtus 150 eurot). Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja

tema igakuine töötasu on 1250 eurot, elukaaslane saab peretoetust 700 eurot. Avaldaja

igakuised väljaminekud on kokku 845 eurot (sh elukaaslase kantavad kulud). Võlgade

tasumiseks jääb 405 eurot. Avaldajal on kohustusi võlausaldajate ees kokku

40 168 eurot 7 senti.

Avaldajal võttis laenu auto ostmiseks ja remontimiseks ning suuremate väljaminekute

katmiseks (nt auto rehvid). Pärast lapse sündi kulutused suurenesid ning avaldaja koondati

2022. a-l. Kuna ta oli mitu kuud töötu, ei suutnud enam kohustusi täita. Avaldaja ei saa autot

müüa, kuna vajab seda tööl käimiseks.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 4. septembri 2023. a määrusega menetlusse,

nimetas võlgniku usaldusisikuks U.E (usaldusisik) ning kohaldas käsutuskeeldu. Sama

määrusega määras kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa

suuruseks 1200 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi.

3. Usaldusisiku 25. septembri 2023. a hinnangu kohaselt sobib võlgniku makseraskuste

ületamiseks võlgade ümberkujundamise menetlus.

4. Maakohus algatas 19. oktoobri 2023. a määrusega võlgniku suhtes võlgade

ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 18. detsember 2023.

5. Kohus peatas 22. novembri 2023. a määrusega kuni käesolevas asjas

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni võlgniku suhtes toimuvad

kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust

tehtud.

6. Kohus rahuldas 19. detsembri 2023. a määrusega usaldusisiku taotluse võlgade

ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks ja määras ümberkujundamiskava

esitamise tähtajaks 10. jaanuar 2024. Usaldusisik esitas 9. jaanuaril 2024 maakohtule

kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava ning 24. aprillil 2024 ettepaneku kava

muutmiseks ja uue tähtaja määramiseks. Kohus määras usaldusisikule 7. mail 2024 muudetud

ümberkujundamiskava esitamiseks tähtaja 25. juuni 2024. Usaldusisik esitas 2. juulil 2024

taotluse muudetud ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 22. juuli

2024.

7. Usaldusisik esitas 22. juulil 2024 maakohtule kinnitamiseks võlgade

ümberkujundamiskava (kava).

7.1. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise

pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Kõigi kohustuste puhul on

tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuetega. Usaldusisiku hinnangul on

võlausaldajad rikkunud vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 4033 vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VTL). Usaldusisik on teinud nõuete osas ümberarvestused ning

arvestanud võlgniku poolt tehtud maksed põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks.

Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 18 000 eurot, mis moodustab 76,18%

õiguspärastest nõuetest. Kava alusel tasub võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele 18 000

eurot ehk 76,18% õiguspärastest nõuetest.

7.2. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida

pankrotimenetlust. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxxxx-s tootmistöölisena ning tema sissetulek

on 1055 eurot 8 senti (neto). Võlgniku sissetulekuid arvestades jääb võlgnikule keskmiselt

igapäevasteks kuludeks 755 eurot 8 senti. Võlgniku hinnangul on tal reaalselt võimalik tasuda

kava järgsete kohustuste katteks igakuiselt 300 eurot.

7.3. Kava on koostatud 60 kuu peale. Kuumaksed kõigi ümberkujundatavate nõuete peale on

kokku keskmiselt 300 eurot. Kava koostamisel on arvestatud üldise majanduskliimaga,

võlgniku sissetulekuid ja kulusid ning elatusmiinimumi, et võlgnik suudaks kava täita kogu

kava arvestusliku perioodi jooksul.

7.4. Võlgniku pankroti korral on prognoositavaks tuluks võlgniku kuuluva vara müük ja

vabatahtlikud maksed ligikaudu 30 kuu jooksul, kuna võlgniku sissetulek jääks alla

seadusjärgse töötasu alammäära. Eeldusel, et sõiduk müüakse hinnaga 4500 eurot, on

võlausaldajatele jagatav tulem 3047 eurot 18 senti. Vara realiseerimisel peab arvestama

kuludega kokku umbes 1452 eurot 82 senti. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on

oodatav tulu 600 eurot (30 × 20). Seega võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses

eelduslikult oleks 3647 eurot 18 senti.

7.5. Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele

kokku 18 000 eurot ehk 76,18% õiguspärastest nõuetest. Kava koostamisel hindas usaldusisik

kõigi tarbijakrediidilepingute puhul vastutustundliku laenamise järgimist ning on teinud

vastavad nõuete ümberarvestamised. Kavas on kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes

vähendatud nõudeid 23,82%, mille tulemusena saavad võlausaldajad 60 kuu jooksul 76,18%

õiguspärastest nõuetest ehk 18 000 eurot, kui pankroti korral hinnanguliselt 15,44% ehk 3647

eurot 18 senti. Võlgniku soov on vältida pankrotimenetlust ja säilitada sõiduk tööl käimiseks.

Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul võlgade

ümberkujundamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotti.

7.6. Usaldusisik toimetas kava võlausaldajatele kätte (dtl 418). Kavaga nõustus Multitude

Bank p.l.c (dtl 414) ja Omaraha OÜ (dtl 416).

7.7.

Kavast on jäetud välja AS Inbank Finance, IPF Digital AS ja Placet Group OÜ, kuna

vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisega loeb usaldusisik nende nõuded täidetuks.

7.8. BB Finance OÜ ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud VTLi ning palub

kohtul rahuldada põhinõude 100% ulatuses 1999 eurot 11 senti. Kui kohus tuvastab VTLi

rikkumise, siis on võlausaldaja esitanud omapoolse nõude ümberarvestuse (dtl-d 508–535).

Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldaja on järginud VTLi.

7.9. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud VTLi

ning palub määrata oma põhinõude suuruseks 9293 eurot 65 senti (dtl-d 487–501).

7.10. Bondora AS ei nõustu nõude vähendamisega (dtl-d 394–403; 418–484).

Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldaja on järginud VTLi.

7.11. AS Inbank Finance ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud VTLi.

Võlausaldaja avaldab, et 5. septembri 2023. a seisuga on võlgniku kohustus 4494 eurot 97

senti (dtl-d 404-413, 502–504; 578–582).

Usaldusisik ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et võlausaldaja on järginud VTLi.

Usaldusisik on teinud võlausaldaja nõude osas ümberarvestuse.

7.12. Võlausaldajad IPF Digital AS ja Placet Group OÜ tähtajaliselt avaldusi ega oma

seisukohta kava osas ei esitanud. Usaldusisik on kava võlausaldajatele edastanud 3. juulil

2024 ning andnud tähtaja seisukoha esitamiseks (dtl 418). Võlausaldajatele saadetud teatises

juhtis usaldusisik võlausaldajate tähelepanu, et tähtajaliselt oma seisukoha või avalduse

esitamata jätmisel nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja

ümberkujundamise viisiga.

7.13. Usaldusisiku arvates on ümberkujundamise kava täitmine reaalne ning sellega ei ole

kahjustatud võlausaldajate huvisid. Kava koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kõiki

võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning 76,18% ulatuses õiguspäraste nõuete tasumisel on

arvestatud nii võlgniku kui võlausaldajate õigustatud huvide ja õigustega.

7.14. Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub

määrata enda tasuks 1575 eurot ning kanda see Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik

tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 17 tundi 30 minutit

(tunnitasuga 90 eurot).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

9. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

10. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

11. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud Multitude Bank p.l.c. ja

Omaraha OÜ. Võlausaldajad IPF Digital AS ja Placet Group OÜ avaldusi ega seisukohti

tähtaegselt ei esitanud, kuid usaldusisik on võlausaldajatele edastatud teatises FIMS § 24 lg 4

neljanda lause kohaselt märkinud, et tähtaegselt seisukoha või avalduse esitamata jätmisel

nõustub võlausaldaja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise

viisiga. Samas on IPF Digital AS ja Placet Group OÜ võlausaldajatena kohtule esitatud

võlgade ümberkujundamiskavast välja jäetud ja nende nõuded kavaga ümberkujundamisele ei

kuulu (FIMS § 25 lg 4).

Vastuväite on esitanud kolm ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajat (BB Finance

OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja Bondora AS). Vastuväite esitas ka Inbank Finance

AS, kelle nõue on kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskavast välja

jäetud (FIMS § 25 lg 4), mistõttu kohus kõnealuse vastuväitega kava kinnitamise üle

otsustamisel ei arvesta ega seda lahenda (vt ka TrtRgKo 17.10.2024, 2-24-1879, p 22).

Kõik kolm vastuväite esitanud võlausaldajat on seisukohal, et võlgnikule laenu andes ei ole

rikutud VTLi ning nad ei nõustu usaldusisiku hinnanguga.

11.1. FIMS § 26 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega

võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas

ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi

kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lõike 3 punktis 1

nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses

oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes

ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga.

Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus

viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha

väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest

vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal.

11.2. Kava kohaselt on võlgniku pankroti korral prognoositavaks tuluks võlgniku kuuluva

vara (sõiduki) müük ja vabatahtlikud maksed ligikaudu 30 kuu jooksul, kuna võlgniku

sissetulek jääks alla seadusjärgse töötasu alammäära. Eeldusel, et võlgnikule kuulud sõiduk

müüakse hinnaga 4500 eurot, on võlausaldajatele jagatav tulem kokku 3047 eurot 18 senti.

Vara realiseerimisel peab arvestama kuludega kokku ligikaudu 1452 eurot 82 senti.

Kohustustest vabastamise menetluse ajal on oodatav tulu 600 eurot (30 × 20). Seega oleks

võlausaldajate saadav tulem pankrotimenetluses eelduslikult 3647 eurot 18 senti.

Võlgade ümberkujundamise menetluses tasub võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajatele kokku

18 000 eurot ehk 76,18% õiguspärastest nõuetest. Kava koostamisel hindas usaldusisik kõigi

tarbijakrediidilepingute puhul VTLi järgimist ning on teinud vastavad nõuete

ümberarvestamised. Kavas on kõiki võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud nõudeid

23,82%, mille tulemusena saavad võlausaldajad 60 kuu jooksul 76,18% õiguspärastest

nõuetest ehk 18 000 eurot, kui pankroti korral hinnanguliselt 15,44% ehk 3647 eurot 18 senti.

Järelikult rahuldatakse kavale vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded võlgade

ümberkujundamise menetluses oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses.

Lisaks tuleb võtta arvesse, et võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetlusega vältida

pankrotti ning seal toimuvat võimalikku vara (sõiduki) müüki. Sõiduk on võlgnikule vajalik

tööl käimiseks ja sissetuleku teenimiseks. Kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot,

sõiduk müüakse, võib tal olla tööl käimine raskendatud, kaotada sissetuleku, st

pankrotimenetluses jääb ka eeltoodud raha pankrotivara hulka laekumata.

Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on menetlusosaliste

õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (FIMS § 26 lg 3 p 1 ja § 26 lg 4).

11.3. Järgmisena kontrollib kohus FiMS § 26 lg 3 p 2 järgi, kas kava alusel koheldakse mõnda

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kava kohaselt rahuldab võlgnik kõigi võlausaldajate õiguspärased nõuded 76,18% ulatuses 60

kuu jooksul. Kava koostamisel hindas usaldusisik kõigi tarbijakrediidilepingutest tulenevate

nõuete puhul VTLi järgimist ning on teinud vastavad ümberarvestamised. Kavas on kõiki

võlausaldajaid võrdselt koheldes vähendatud nõudeid 23,82%, mille tulemusena saavad

võlausaldajad 60 kuu jooksul 76,18% õiguspärastest nõuetest ehk 18 000 eurot.

Kohtu arvates on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud

võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud. Seega puudub alus väita, et mõnda

võlausaldajat on koheldud teistest halvemini. Võlausaldajad ei ole ka väitnud, nagu oleks neid

kavas koheldud oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

11.4. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kava kinnitamine võimaldab võlgnikul eeldatavalt

ületada oma makseraskused ja võlausaldajal saada oma õiguspärased nõuded rahuldatud, saab

kokkuvõttes pidada kava kinnitamist põhjendatuks. Võlausaldaja õiguspäraste nõuete

tasumine 60 kuu (s.o 5 aasta) jooksul ei ole praegusel juhul ebamõistlik, arvestades nõuete

täitmise ulatust. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid kava täitmise peale 60-

kuulise perioodi osas. Seega arvestab kava võlausaldajate õigustatud huve ning võlausaldajaid

ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt

oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus leiab, et täidetud on FIMS § 26 lg-s 3

sätestatud kava kinnitamise eeldused.

12. Järgmisena kontrollib kohus, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24

lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud

aluseid. Samuti tuleb kohtul määrata võlausaldajate (BB Finance OÜ, TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaal, Bondora ASi) nõuete suurused (FIMS § 25 lg 3).

12.1. Kohus määras 19. oktoobri 2023. a määruses kava esitamise tähtajaks 18. detsember

2023 ning pikendas seda tähtaega usaldusisiku taotlusel kuni 10. jaanuarini 2024. Usaldusisik

esitas 9. jaanuaril 2024 maakohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava ning 24.

aprillil 2024 ettepaneku kava muutmiseks ja uue tähtaja määramiseks. Kohus määras

usaldusisikule 7. mail 2024 muudetud ümberkujundamiskava esitamiseks tähtaja 25. juuni

2024. Usaldusisik esitas 2. juulil 2024 taotluse muudetud ümberkujundamiskava esitamise

tähtaja pikendamiseks kuni 22. juuli 2024. Usaldusisik esitas 22. juulil 2024 maakohtule

kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava). Koos kavaga esitas usaldusisik kohtule

võlausaldajatele saadetud teatise võlgade ümberkujundamisest (dtl 418), võlausaldajate

seisukohad (dtl-d 545–549) ja kokkuvõtte sellest ning usaldusisiku arvamuse, usaldusisiku

tasu aruande ja taotluse (dtl-d 505–507, 556–557). Seega on usaldusisik esitanud kohtule mh

FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.

12.2. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

13. Kohus määrab FIMS § 25 lg 3 alusel kindlaks ümberkujundamiskavaga hõlmatud nende

võlausaldajate nõuded, kes ei nõustunud ümberkujundamiskavas esitatud andmetega tema

nõude suuruse kohta. FIMS § 25 lg 3 kohaselt tuleb kohtul kava kinnitamisel otsustada

esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõuete suurused ning tagatiste

olemasolu.

13.1. BB Finance OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja Bondora AS-i nõuded tulenevad

tarbijakrediidilepingutest. Üldistatult tugineb usaldusisik nõude suuruse VÕS § 4034 lg-s 13

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele võlausaldajate poolt. Kohus

märgib VTLi kohta järgmist.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidi-võimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastavalt

sama paragrahvi lõikele 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098). Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet

ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta

andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-

7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-

21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 31. jaanuari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p 25.3).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel.

Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 15). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

13.2.1. BB Finance OÜ ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud VTLi ning palub

kohtul rahuldada põhinõude 100% ulatuses 1999 eurot 11 senti. Kui kohus tuvastab VTLi

rikkumise, siis on võlausaldaja esitanud omapoolse nõude ümberarvestuse (dtl-d 508–535).

Võlausaldaja selgituste kohaselt (dtl-d 509–510) esitas võlgnik koos taotlusega andmed, et

tema igakuine sissetulek on 1200 eurot ja igakuised finantskohustused 200 eurot.

Võlausaldaja kogus andmeid võlgniku sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametist, mille järgi

oli võlgniku keskmine sissetulek 1474 eurot. Taust.ee ja Creditiinfo.ee andmetel võlgnikul

aktiivsed maksehäired puudusid ning isiku pankroti ei olnud välja kuulutatud. Võlgniku

muude kulude suurus oli 234 eurot, mille aluseks võttis võlausaldaja Statistikaameti poolt

avaldatud andmed arvestusliku elatusmiinimumi kohta. Rahvastikuregistri andmetel oli

võlgnikul üks ülalpeetav, mille puhul lisati muudele kuludele 55 eurot. Võlausaldaja viis

toimingud taotluse menetlemisel läbi vastavalt sise-eeskirjas kehtestatud protseduurireeglitele

ja lähtunud Finantsinspektsiooni soovituslikust juhendist.

13.2.2. Usaldusisik ei nõustu võlausaldajaga, et võlausaldaja on järginud VTLi. Võlausaldaja

ei ole tõendanud, et on täitnud oma kohustust kontrollida võlgniku esitatud andmeid.

Võlausaldaja ei ole kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtet. Seega jääb usaldusisikule

arusaamatuks, millise info alusel on võlgniku kohustusi ja väljaminekuid kontrollitud ja

hinnang krediidivõimelisuse kohta antud.

Usaldusisik kontrollis, et võlausaldaja on välja toonud, et arvestas igapäevasteks kuludeks 234

eurot ning ülalpeetava kohta 55 eurot. 2022. a-l oli töötasu alammäär 654 eurot ning lisaks 1/3

alaealise lapse kohta, st kokku 872 eurot. Ainuüksi toimetulekupiir võlgniku enda ja tema

alaealise lapse pealt oli 2022. a-l 440 eurot, kuid toimetulekupiiri arvestatakse leibkonna

kohta. Võlgniku leibkonnas elasid sel perioodil veel elukaaslane ning tema alaealised lapsed.

Võlausaldaja on arvestanud muudeks kuludeks 234 eurot, mis on alla toimetulekupiiri. Samuti

on võlausaldaja arvestanud lapse kohta kulusid 55 eurot, kuid riiklikult oli 2022. a-l alaealise

kohta elatusmiinimum 218 eurot. Usaldusisik leiab, et vastutustundlikult laenu andes ei saa

tugineda laenuandja statistilistele andmetele, vaid peab lähtuma konkreetsest laenutaotlejast.

Seega ei täitnud võlausaldaja usaldusiski arvates seadusest tulenevaid kohustusi ning ei

järginud VTLi. Usaldusisik on võlausaldaja nõude ümber arvestanud ning arvestanud intressi

kuni maksejõuetusmenetluse algatamiseni ja usaldusisiku nimetamiseni.

13.2.3. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s

1sätestatud kohustust seoses tarbijakrediidiga järgida VTLi. Võlausaldaja poolt usaldusisikule

esitatud dokumentidest ilmneb, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud võlgniku

krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Võlausaldaja ei ole välja toonud, kas ja kuidas ta on

analüüsinud, millised olid võlgniku ja ülalpeetava igapäevased tegelikud kulud ning võlgniku

olemasolevad kohustused teiste krediidiandjate ees. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et ta oleks

võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ja lepingu alusel krediidi andmisel täitnud

nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku

maksevõime. Kohtu hinnangul ei saa krediidivõimelisuse hindamisel tugineda ainult üldistele

statistilistele andmetele, vaid see peab põhinema konkreetse isiku tegelikul finantsseisundil.

Võlausaldaja ei ole kontrollinud võlgniku pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt

tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Seega ei ole võlausaldaja tõendanud, et ta on omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet laen tagasi maksta.

Käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, milline oli võlgniku tegelik maksevõime, sest selle

kohta andmeid ei kogutud ja kogutud andmeid ei kontrollitud. Eelneva põhjal asub kohus

seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega ning on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13.2.4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on võlgnikul kohustus

võlausaldajale tagastada laenu põhiosa ning tasuda võlausaldajale laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi. Ka lepingutasu või muid tasusid ei pea võlgnik võlausaldajale

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral maksma. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7).

13.2.5. Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et BB Finance OÜ ja võlgnik

sõlmisid 1. septembril 2022 HyBa CREDIT Krediidilepingu (dtl 563), mille alusel väljastati

võlgnikule krediit 2000 eurot, krediidi kulukuse määraga 47,5% aastas.

Võlausaldaja esitas ümberarvestuse (dtl-d 533–535) VÕS § 4034 lg 7 tähenduses.

Ümberarvestuses on arvestatud VÕS § 4034 lg 7 järgi lepingujärgse intressimäära

vähenemisega VÕS § 94 sätestatud intressimääras. VÕS § 4034 lg 7 teine lause ei võta

võlausaldajalt õigust kasutada tarbija makseviivituse korral õiguskaitsevahendeid, sh nõuda

viivist, leppetrahvi või võla sissenõudmiskulude hüvitamist, kui vastavad nõude eeldused on

täidetud. Võlausaldaja on loobus kõrvalnõuetest. Võlausaldaja märgib enda nõude suuruseks

võlgnevuse ümberarvestuse järgi 1. augusti 2023. a seisuga põhivõlgnevuse 1615 eurot 24

senti ja intressi võlgnevuse 37 euro 23 senti, kokku 1652 eurot 47 senti.

Usaldusisiku poolt esitatud ümberarvestuse kohaselt on võlausaldaja võlgnevuse jääk 1.

augusti 2023. a seisuga 1645 eurot 90 senti. Usaldusisik selgitab, et ümberarvestusel on

arvestatud kõik võlgniku poolt tehtud maksed põhinõude ja seadusliku intressi katteks.

Seaduslik intress on arvestatud ümberarvestuses kuni maksejõuetusmenetluse algatamiseni ja

usaldusisiku määramiseni, so kuni 19. oktoober 2023. Selle kuupäevani tehtud maksed

võlgniku poolt on arvestatud põhinõude ja seadusjärgse intressi katteks. Usaldusisiku poolt

tagasimaksete info on võetud võlausaldajate poolt saadetud dokumentidest ning võlgniku

pangakonto väljavõtetest.

13.2.6. Kohtule esitatud ümberarvestustest nähtub, et võlausaldaja ja usaldusisiku arvestused

võlgnevuse jäägi osas erinevad 6 eurot 57 senti. Siinjuures lähtub kohus võlausaldaja nõude

kindlaksmääramisel usaldusisiku arvestusest, kuna esitatud arvestus on tehtud sellel

põhimõttel, et võlgniku poolt laenu tagasimaksed on jooksvalt arvestatud põhivõla ja

seadusliku intressi katteks. Sealjuures on nõuetekohaselt seaduslik intress arvestatud kuni

maksejõuetusmenetluse algatamiseni ja usaldusisiku määramiseni. Võlausaldaja on oma

arvestuses käsitanud põhivõlgnevust ja intressi eraldiseisvalt, ilma et oleks kajastanud, kuidas

võlgniku poolt tehtud maksed on nende vahel jaotatud.

Seetõttu lähtub kohus võlausaldaja nõude suuruse määramisel usaldusisiku poolt esitatud

arvestusest VÕS § 4034 lg 7 tähenduses. Kohus leiab, et kavaga ümberkujundatavaks BB

Finance OÜ nõude suuruseks on 1645 eurot 90 senti (põhinõue).

13.3.1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud

VTLi ning palub määrata oma põhinõude suuruseks 9293 eurot 65 senti.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal sõlmis võlgnikuga

3. detsembril 2021 refinantseerimislaenulepingu (dtl-d 605–611). Lepingu kohaselt on laenu

eesmärk kliendi olemasolevate laenukohustuste refinantseerimine, millega pank tasub kliendi

asemel laenusumma otse panga kreeditoridele vastavalt kliendi poolt esitatud andmetele.

Laenusumma on 10 500 eurot, krediidi kulukuse määr 24,78% aastas ning kliendi isiklikule

arveldusarvele kantakse summa 0,00 eurot.

Võlausaldaja 5. septembri 2023. a vastuse (dtl 615) kohaselt on 3. detsembri 2021. a

refinantseerimislepingu alusel laenusumma 10 500 eurot, ajavahemikul 10. jaanuar 2022 kuni

6. juuli 2023 on võlgnik tasunud 4767 eurot 28 senti. Seisuga 4. september 2023 on kogunõue

9608 eurot 54 senti, millest põhiosa 9293 eurot 65 senti, haldustasu 10 eurot 80 senti, intress

303 eurot 3 senti ja viivis 1 euro 6 senti.

Võlausaldaja on seisukohal, et usaldusisiku väited vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise kohta on alusetud ja ei põhine ühelgi tõendil. Võlausaldaja krediidianalüüs tugineb

rangelt võlgniku arvelduskonto andmetele, mille alusel on koostatud tabel. Selle kohaselt jääb

võlgnikule kätte 565 eurot. 2021. a-l oli töötasu alammäär 584 eurot ning kuna võlgnikule

jääb sisuliselt kätte miinimumpalk, siis jääb võlausaldajale mõistmatuks, kuidas see on

kvalifitseeritud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisena (dtl 493).

13.3.2. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlausaldaja täitnud vastutustundliku laenamise

põhimõttest tulenevaid kohustusi vastavalt võlaõigusseaduse § 403⁴ lõikele 13, kuna ei ole

esitanud piisavaid tõendeid VTL järgimise kohta. Usaldusisiku käsutuses olevate andmete

põhjal on võlgnik refinantseerinud kaheksa finantskohustust, kuid neli neist jäid pärast

refinantseerimist alles, mille kogukuumakse on ligikaudu 568 eurot. Samuti on ilmnenud, et

võlgnik on nii enne kui ka pärast refinantseerimist pidanud taotlema täiendavat laenuraha

eraisikutelt ja krediidiandjatelt, mis viitab krediidivõimetusele. Võlausaldaja väide, et

võlgnikule jäi pärast finantskohustuste tasumist kätte miinimumpalga ulatuses summa, ei ole

usaldusisiku hinnangul asjakohane, kuna laenuandjal lasub kohustus hinnata laenutaotleja

individuaalset maksevõimet, sealhulgas sissetulekuid, olemasolevaid kohustusi ja

igapäevaseid väljaminekuid. Konto väljavõtted näitavad, et võlgnik ei ole olnud suuteline oma

igapäevaseid kulutusi olemasolevatest sissetulekutest katma. Seega ei võlausaldaja järginud

VTLi. Usaldusisik on võlausaldaja nõude ümber arvestanud ning arvestanud intressi kuni

maksejõuetusmenetluse algatamiseni ja usaldusisiku nimetamiseni.

13.3.3. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s

1sätestatud kohustust seoses tarbijakrediidiga järgida VTLi. Krediidiandja peab tõendama, et

ta täitis teabe saamise kohustuse ja omandas teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta (VÕS § 403⁴ lg 13). VÕS § 403⁴ lg 6

järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Antud juhul ei ole võlausaldaja esitanud

usaldusisikule tõendeid selle kohta, et ta oleks eelnevalt hinnanud võlgniku krediidivõimet

ulatuses, mis vastaks VÕS § 403⁴ nõuetele. Usaldusisiku käsutuses olevad konto väljavõtted

näitavad, et võlgnikul oli pärast refinantseerimist alles vähemalt neli finantskohustust

kogukuumaksega ligikaudu 568 eurot ning ta pidi täiendavalt pöörduma laenude saamiseks nii

krediidiandjate kui ka eraisikute poole. See viitab selgelt asjaolule, et võlgnik ei tulnud oma

igapäevaste kulude ja olemasolevate kohustustega toime, mistõttu ei olnud ta objektiivselt

krediidivõimeline. Võlausaldaja väide, et võlgnikule jäi pärast finantskohustuste arvestamist

kätte vähemalt miinimumpalk, ei ole piisav ega asjakohane tõend vastutustundliku laenamise

nõuete täitmise kohta. Selline hinnang ei põhine konkreetsete andmete sisulisel analüüsil, vaid

eeldusel, et miinimumpalga kättesaamine tagab automaatselt maksevõime. Selline käsitlus ei

vasta VÕS § 403⁴ eesmärgile, mis näeb ette individuaalse ja tervikliku krediidivõimekuse

hindamise, arvestades muu hulgas olemasolevaid kohustusi, regulaarseid kulutusi ning

sissetuleku stabiilsust. Pelgalt miinimumpalga jäämine pärast laenumaksete tasumist ei

vabasta krediidiandjat seadusest tulenevast kohustusest krediidivõimelisuse analüüsiks.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et võlausaldaja ei ole täitnud krediidivõimekuse hindamise

kohustust seadusest nõutud ulatuses ega ole suutnud tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist.

13.3.4. Samuti ei ole võlausaldaja täitnud VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatud kohustust,

mille kohaselt tuleb VTL-i rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrata, arvestades intressi

määra ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Usaldusisik on esitanud võlausaldaja nõude osas ümberarvestuse, tuginedes asjaolule, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustusi ega esitanud tõendeid

krediidivõimekuse hindamise kohta. Usaldusisiku tehtud ümberarvestuse kohaselt on

võlausaldaja nõude jääk 6. juuli 2023. a seisuga 5857 eurot 78 senti. Ümberarvestuses on

arvestatud kõiki võlgniku makseid ajavahemikul 3. detsember 2021 kuni 31. detsember 2022,

mis on kantud esmalt põhinõudele ja seaduslikule intressile kuni maksejõuetusmenetluse

alguseni (19. oktoober 2023). Andmed maksete kohta on saadud võlausaldaja dokumentidest

ja võlgniku konto väljavõtetest.

Võlausaldaja ei ole usaldusisiku esitatud ümberarvestusele esitanud sisulisi vastuväiteid.

Kohus võtab võlausaldaja nõude kindlaksmääramise aluseks usaldusisiku poolt koostatud

ümberarvestuse. Kohus leiab, et kavaga ümberkujundatavaks TF Bank AB (publ) Eesti filiaal

nõude suuruseks on 5857 eurot 78 senti (põhinõue).

13.4.1. Bondora AS ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et on rikkunud VTLi. Võlausaldaja

selgituste kohaselt (dtl-d 397–398) on võlgnikuga sõlmitud 13. märtsil 2022 laenuleping nr

2648346, millega sai võlgnik laenu 700 eurot ja 16. novembril 2022 laenuleping nr 3208436,

millega sai võlgnik laenu 10 000 eurot. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on 12. septembri

2023. a seisuga 10 643 eurot 8 senti.

Võlausaldaja hindas võlgniku poolt laenuavalduses esitatud andmeid. Lisaks arvestas

võlausaldaja krediidiinfo andmeid, mille kohaselt kliendil puudusid maksehäired. 13.

veebruari 2022 laenulepingu sõlmimise ajal oli kliendi regulaarne sissetulek vastavalt

pangkonto väljavõttele 1010 eurot 62 senti ja igakuised kohustused 567 eurot 68 senti.

Pakutud laenusumma puhul kujunes kuumakseks 34 eurot 21 senti kuus, mis vastavalt kliendi

sissetulekutele ja kohustustele oli krediidiandja hinnangul jõukohane kliendi maksevõime. 16.

novembri 2022 laenulepingu sõlmimise ajal oli kliendi regulaarne sissetulek vastavalt

pangakonto väljavõttele 2461 eurot 63 senti kuus ning kohustused 1252 eurot 38 eurot kuus,

Pakutud laenusumma puhul kujunes kuumakseks 366 eurot 9 senti kuus, mis vastas kliendi

sissetulekute ja kohustustele ning oli krediidiandja hinnangul jõukohane kliendi

maksevõimele. Võlausaldaja on seisukohal, et hindas võlgniku krediidivõimelisuse laenu

väljamaksmiseks piisavaks, mistõttu ei saa väita et võlausaldaja on rikkunud VTL-i.

13.4.2. Usaldusisik ei nõustu võlausaldajaga, et võlausaldaja on järginud VTL põhimõtteid.

Kuigi võlausaldaja on esitanud usaldusisikule infopäringule vastuse, krediidiinfo väljavõtte,

laekumiste info ja maksekorraldused, ei ole esitatud võlgniku konto väljavõtet, millele

tuginedes väidetavalt hinnati võlgniku regulaarset sissetulekut. Võlausaldaja on oma

selgituses märkinud, et teise laenu (10 000 eurot) väljastamise ajal oli võlgniku regulaarne

sissetulek 2461 eurot 63 senti. Samas nähtub võlgniku poolt usaldusisikule esitatud

konto väljavõttest (dtl-d 125–300), et tema tegelik keskmine regulaarne sissetulek (sh töötasu,

haigushüvitis, vanemahüvitis) eelneval neljal kuul enne laenu andmist oli ligikaudu 1219

eurot. Lisaks näitab konto väljavõte, et võlgnik sai korduvalt makseid eraisikutelt ja

krediidiandjatelt, sealhulgas juba enne esimese laenu andmist, mis viitab sellele, et ta ei

suutnud oma igapäevaseid kulusid ja kohustusi katta üksnes regulaarse sissetuleku arvelt.

Usaldusisiku hinnangul ei saa käsitada regulaarse sissetulekuna korduvaid laenumakseid,

kuna need ei kajasta tarbija tegelikku maksevõimet. Kuna võlausaldaja ei ole esitanud

dokumente, mille alusel krediidivõimekust hinnati ja seega ei ole täitnud oma

tõendamiskoormust, tuleb asuda seisukohale, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid.

13.4.3. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlausaldaja on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 1

sätestatud kohustust hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimet,

järgides vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja poolt esitatud dokumentidest ei

nähtu, et võlgniku krediidivõimekust oleks hinnatud asjakohaste ja piisavate andmete alusel.

Eelkõige puudub teave selle kohta, milliseid konkreetseid andmeid võlausaldaja kasutas ning

millisel viisil neid analüüsiti. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et oleks selgitanud välja

võlgniku tegeliku varalise seisu, olemasolevad kohustused teiste krediidiandjate ja eraisikute

ees, regulaarsete sissetulekute tegeliku suuruse ega hinnanud igapäevaseid kulutusi või

ülalpeetavate arvu. Lisaks tuleb arvestada, et KAVS § 50 lõike 4 kohaselt tuleb tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel esitatud teavet võimaluse korral kontrollida tarbija konto

väljavõtte alusel. Käesolevas asjas ei ole võlausaldaja usaldusisikule esitanud kontoväljavõtet

ega muud dokumentatsiooni, mis võimaldaks kontrollida, et krediidivõimelisuse hindamine

oleks olnud sisuline ja tegelikel andmetel põhinev. Samuti ei ole võlausaldaja oma seisukohas

piisava hoolsusega selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, milliste konkreetsete andmete

põhjal krediidivõimelisuse hindamine toimus. Üksnes üldiste sissetulekute ja väljaminekute

numbriline esitamine ilma allikate ja andmete analüüsi näitamata ei ole käsitatav

vastutustundliku laenamise nõude täitmisena.

Usaldusisiku poolt esitatud andmete alusel, sealhulgas võlgniku kontoväljavõttelt nähtuv, oli

tegelik keskmine sissetulek madalam kui võlausaldaja on väitnud, sisaldades lisaks arvukalt

eraisikutelt ja teistelt krediidiandjatelt saadud makseid, mida ei saa pidada püsivaks ega

usaldusväärseks sissetulekuks. Kuna võlausaldaja ei ole esitanud piisavaid ja usaldusväärseid

tõendeid, et ta oleks täitnud krediidivõimelisuse hindamise kohustust seaduses sätestatud viisil

ega ole kandnud sellekohast tõendamiskoormust, asub kohus seisukohale, et võlausaldaja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

13.4.4. Võlausaldaja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatud kohustust, mille

kohaselt tuleb VTLi rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrata, arvestades intressi määra

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Usaldusisik on esitanud võlausaldaja nõuete osas ümberarvestuse, tuginedes asjaolule, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise kohustusi ega esitanud tõendeid

krediidivõimekuse hindamise kohta. Usaldusisiku tehtud ümberarvestuse kohaselt on

võlausaldaja nõude jääk laenulepingu nr 2648346 alusel 13. septembri 2023. a seisuga 66

eurot 3 senti ja laenulepingu nr 3208436 alusel 6586 eurot 58 senti (dtl-d 539–540).

Ümberarvestuses on arvestatud kõiki võlgniku makseid perioodil 13. märts 2022 kuni 13.

september 2023, mis on kantud esmalt põhinõudele ja seaduslikule intressile kuni

maksejõuetusmenetluse alguseni (19. oktoober 2023). Andmed maksete kohta on saadud

võlausaldaja dokumentidest ja võlgniku konto väljavõtetest.

Võlausaldaja ei ole usaldusisiku esitatud ümberarvestusele esitanud sisulisi vastuväiteid.

Kohus võtab võlausaldaja nõude kindlaksmääramise aluseks usaldusisiku poolt koostatud

ümberarvestuse. Kohus leiab, et kavaga ümberkujundatavaks Bondora AS-i nõude suuruseks

laenulepingu nr 2648346 alusel on 66 eurot 3 senti (põhinõue) ja laenulepingu nr 3208436

alusel on 6586 eurot 58 senti (põhinõue).

14. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse

(FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on kohustusi viie võlausaldaja ees ning ümberkujundamisele

kuuluv koguvõlgnevus on kokku 18 000 eurot. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid on

vähendatud 100% ja võlgnik tasub põhivõlad 76,18% ulatuses 60 kuu jooksul. Võlgnik on

seega taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste

täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ning põhi- ja kõrvalnõuete vähendamise teel.

Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme

kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik

samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud

võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku

sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi

võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel.

15. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg (FIMS § 20 lg 1 p 2). Võlgnik

teeb esimese makse 12. oktoobril 2025 ning kava täidetakse hiljemalt 60 kuu jooksul.

16. Võlgnik võttis laenu auto ostmiseks ja remontimiseks ning suuremate väljaminekute

katmiseks (nt auto rehvid). Pärast lapse sündi kulutused suurenesid ning võlgnik koondati

2022. a-l. Kuna ta oli mitu kuud töötu, ei suutnud enam kohustusi täita. Võlgnik ei saa autot

müüa, kuna vajab seda tööl käimiseks. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada

makseraskused ning vältida pankrotimenetlust.

Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt

on võlgniku igakuine sissetulek 1055 eurot 8 senti (töötasu). Võlgnik tasub enda

sissetulekutest igakuiselt 300 eurot, seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks 775 eurot

8 senti. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud

võlausaldajate nõudeid igakuiselt keskmiselt 300 euro ulatuses täita. Seeläbi on võlgnikul

tõenäoliselt võimalik püsivat maksejõuetust vältida.

17. Usaldusisik on esitanud oma tasu kalkulatsiooni ja aruande tehtud ülesannete kohta.

18. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

18.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad

võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust

arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.

18.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades

tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2; vt täpsemalt määruse põhjenduste p 15).

18.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

18.4. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui

võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

19. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab määrusega kava kinnitamisel maakohtu 4. septembri

2023. a ja 22. novembri 2023. a määrustega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse

abinõud.

20. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

21. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 1. septembriks 2026

ning edaspidi iga aasta 1. septembriks kuni kava täitmiseni, ning mille edastab usaldusisik

kohtule.

22. Kohus selgitab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

23. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1575 eurot (17 tunni 30 minuti eest tunnitasuga 90

eurot) (dtl-d 505–506, 557–558).

23.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5

alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

23.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ka ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 17 tunni 30 minuti ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja

vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku

makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid,

koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade

ümberkujundamise kava, millega on enamus võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus

usaldusisiku tasuks 1575 eurot.

23.3. FIMS § 19 lg 2 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. FiMS § 10 sätestab,

et maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Kohus määras 4. septembri 2023. a määrusega võlgnikule kohustuse tasuda deposiiti

usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1200 eurot. Kohus võimaldas võlgnikul tasuda määratud

deposiidi kolme igakuise võrdse osamaksena. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja

kulutuste katteks kohtu deposiidina 10. septembril 2023, 5. oktoobril 2023 ja 6. novembril

2023, kokku 1200 eurot. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on tasunud 6. juulil 2024

täiendavalt deposiiti usaldusisiku tasu 400 eurot. Seega on võlgnik tasunud usaldusisiku tasu

ja kulutuste katteks kohtu deposiidina kokku 1600 (1200 + 400) eurot.

Eelnevast tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 1575 eurot maksta võlgniku poolt kohtu

deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54

lg 9). Võlgniku poolt enammakstud 25 eurot (1600 - 1575) tagastab kohus võlgnikule vastava

taotluse alusel. Taotluses tuleb võlgnikul märkida pangakonto andmed, millele võlgnik taotleb

enammakstud deposiidi tagastamist.

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev-Parrest

kohtunik