2-21-7742/410 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-7742

Tsiviilasi

Oliver Kruuda pankrotimenetlus

Taotlus halduri vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuli 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oliver Kruuda ja DeliveryDone OÜ määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I (võlgnik): Oliver Kruuda

(isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Helmeri Indela

Määruskaebuse esitaja II (võlausaldaja): DeliveryDone

OÜ (registrikood 14960347, seaduslik esindaja Reet Raidur

Pankrotihaldur Mark Uska

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. juuli 2025 määrus

muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

2. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (PankrS § 5 lg 2 ja

§ 68 lg 4).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Maakohtu 11. juuli 2024 määrus on halduri vabastamata jätmise osas

põhjendatud ja seaduslik ning selle muutmiseks puudub alus.

TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja

selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. PankrS § 5 lg 2 ja § 68 lg 4 kohaselt ei saa maakohtu määruse

peale, millega maakohus jättis halduri vabastamata, esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

Eeltoodust tulenevalt pole käesolev määrus edasikaevatav. Ringkonnakohus jätab käesolevast

määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

2. Ringkonnakohus märgib siiski seda, et pankrotihalduri kui pankrotimenetluse keskse

organi väljavahetamine PankrS § 68 lg 2 esimese lause alusel on üldjuhul keeruline

protseduur, mis on äärmuslik meede juhtudeks, kui haldurit ei ole võimalik muul viisil

korrale kutsuda. Käesolevas asjas ringkonnakohus halduri vabastamiseks alust andvaid

asjaolusid praegusel ajal ei tuvastanud. Võlgniku pankrotimenetluses on haldurid

erinevatel põhjustel korduvalt vahetunud, Mark Uska on selles menetluses neljas haldur.

Asja materjalide kohaselt ei täida võlgnik menetluses enda kohustusi, sh teabe andmise

kohustust PankrS § 85 järgi (vt selles osas näiteks Tartu maakohtu 20. juuni 2025 määrus).

Seega õigustavad menetluse eripärad seda, et vandeadvokaadist haldur kasutab menetluses

õigusabi tavapärasest suuremas määras. Kontroll nende kulude otstarbekuse osas lasub

maakohtul. Õigusabi kasutamine tagab halduri esitatud hagide menetlemise järjepidevuse

ka olukorras, kui haldur peaks vahetuma. Määruskaebuse esitajate eesmärk on aga

vastupidine- takistada menetluse läbiviimist, millist eesmärki ei saa ringkonnakohus

toetada.

3. Ringkonnakohus märgib ka seda, et maakohus on kaevatavas lahendis võlgniku nimele

lisanud ekslikult täiendi „pankrotis“. PankrS § 38 sätestab küll seda, et pärast juriidilisest

isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib tema ärinime või muud nime kasutada

üksnes koos sõnaga „pankrotis“, kuid see regulatsioon ei kohaldu füüsilise isiku nime

kasutamisele tema pankroti väljakuulutamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)