2-24-401/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. september 2025

Tsiviilasja number

2-24-401

Tsiviilasi

Aiandusühistu Adonis ja Salvia hagi Marina Nilssoni

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9161,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marina Nilssoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Marina Nilsson (ik:XXXXXXXXXXX),

esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja (hageja): Aiandusühistu Adonis ja Salvia (rk:

80038583), esindaja advokaat Kai Villman

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. märtsi 2025 otsuse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Marina Nilssoni kanda.

3. Välja mõista Marina Nilssonilt Aiandusühistu Adonis ja Salvia kasuks menetluskulud

477,40 eurot.

4. Marina Nilsson on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 477,40 eurot

viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Jätta asja materjalide juurde võtmata Marina Nilssoni poolt apellatsioonkabusele

lisatud tõendid nr 1-11 ja lugeda need tagastatuks Marina Nilssonile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aiandusühistu Adonis ja Salvia (hageja) esitas 09.01.2024 maakohtule Marina Nilssoni

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlg 11 358,38 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja, kes oli XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa nr

XXXXXXX) omanik, vahel sõlmitud 15.06.2013 leping elektrienergia tarnimise ja

kasutamise kohta (edaspidi pooltevaheline leping), millega hageja kohustus müüma elektrit ja

osutama võrguteenust ning kostja kohustus maksma kasutatud elektrienergia eest igakuiselt

vastavalt elektriarvesti näitudele.

Kinnistule oli paigaldatud elektriarvesti Actaris Ace 3000, seeria nr 0708471. 04.06.2022

fikseeriti arvesti näiduna 158 948 kWh. Kostja poolt hagejale esitatud viimane näit oli 15 442

kWh ehk vahe oli kümnekordne. 2022. a augustis toimus elektriarvesti vahetus. Eemaldatud

arvesti näitudena fikseeriti I tariifi näit 159 736 kWh ja II tariifi näit 4 kWh. Peale arvesti

vahetamist on kostja esitanud näidud korrektselt ning tasunud vastavalt tarbimisele. Hageja

nõue tuleneb perioodist 06.01.2015–28.08.2022. Kostja on perioodil 06.01.2015–28.08.2022

esitanud elektriarvesti näitusid hagejale teadlikult süstemaatiliselt ebaõigesti, millest

tulenevalt ei ole kostja tasunud hagejale tegeliku elektritarbimise eest.

10.08.2022 kell 18.33–19.18 tehti kostja juuresolekul tema elektriarvesti kontrollmõõtmine.

Kontrollmõõtmise alguses oli arvesti näit 159 606 ja lõpetamisel 159 609. Kontroll näitas, et

arvestil ei ole komakohti, vaid tegemist on täisarvuga, mis tuleb esitada hagejale arvestil

oleval kujul. Kuna kostja on esitanud näidud selliselt, et viimast numbrit ei märkinud (pidades

seda peale komakohta olevaks arvuks), on esitatud näidud tarbimisest 10 korda väiksemad.

Hageja esitas 10.09.2023 kostjale arve nr 2420 summas 11 358,38 eurot ja 11.12.2023 andis

tähtaja kuni 22.12.2023 nõude tasumiseks või läbirääkimiste alustamiseks. Arve on tasumata.

Võlg on arvestatud lähtudes eeldusest, et näidud peaksid olema esitatust 10 korda suuremad.

Hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu, leides, et kostja käitumine on vastuolus

hea usu põhimõttega ja aegumine tuleb jätta võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 alusel

kohaldamata. Alternatiivselt saab tuvastada, et rikkumine on tahtlik ning kohaldada

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 4 kohast kümneaastast tähtaega. Kostja

kohustus igakuiselt esitama näidu ja tasuma tarbitud elektrienergia eest. Ei ole eluliselt

usutav, et kostja korduvalt eksis viimase numbri esitamata jätmisel või ei teadnud, millise

numbri ta peaks esitama. Küsimuste tekkimisel oli kostjal võimalus pöörduda hageja poole, et

näitudes õigele arusaamisele jõuda.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja juhatuse liikmed on arvesti näitu igal aastal

kontrollinud ega ole kuni 2022. a sügiseni mingeid erinevusi leidnud. Hageja arusaam, et kui

arvestil puudus komanäidik, siis vähendas kostja näitusid kümme korda, on ekslik. 2012. a-l

eelmiselt omanikult arvestit vastu võttes oli näit 2571 kWh ehk ka eelmise omaniku ajal

fikseeriti arvestil neli numbrit. Kui 2017. a-l ületasid näidud 10 000 kWh, siis hakati

fikseerima viit numbrit.

Hageja nõudele kehtib kolmeaastane aegumistähtaeg ning nõue on suures osas (v.a 2023.,

2022. ja 2021. a eest) aegunud. 2023. a eest on kostja tasunud kõik arved täielikult, 14.10.–

05.12.2022 on kostja maksnud 304 eurot. Kostja oli nõus vaidluse lõpetamiseks maksma

2021. a eest hageja tabeli alusel 2196,71 eurot (1294,02 + 432,90 + 569,79).

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27.03.2025 otsusega hagi ning mõistis M. Nilssonilt välja

Aiandusühistu Adonis ja Salvia kasuks 11 358,38 eurot.

Menetluskulud jäeti kostja kanda ning maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulude katteks 1104,80 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja kostja väitel tõendanud, et kostjale oleks

perioodil jaanuar 2015 – august 2022 selgitatud arvestil numbrite vaatamise ja esitamise

korda ja/või tehtud selles osas etteheiteid. Kohus leidis, et eeltoodu ei anna alust tõlgendada

lepingu p-i 3.3 kostja nägemuse järgi. Kostjal oli kohustus tasuda elektri eest vastavalt arvesti

näidule. Kostja fikseeris näidu teadlikult valesti. Arvesti tablood vaadates pidi kostja

mõistliku isikuna aru saama, et esitada tuleb kõik arvestil olevad numbrid.

Kohus nõustus hagejaga, et aastate viisi selliselt lepingu eiramine on pahatahtlik ja toob kaasa

kostja kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamise väite rahuldamata jätmise. TsÜS § 146 lg-t 1

ja VÕS § 6 lg-t 2 arvestades on tegemist tahtliku lepingurikkumisega, mis on hea usu

põhimõtte vastane, ehk nõudele kohaldub kümneaastane aegumistähtaeg, mille tulemusena

kostja ei saa nõude (tekitatud võla) tasumisest vabastust aegumise alusel.

04.06.2022 seisuga oli näit 158 948 kWh. Kostja pole vaidlustanud, et sellele eelnevalt teatas

ta näidu 11.12.2021 ja see oli 14 955 kWh. Tuleb eeldada, et tarbimine toimus ka

11.12.2021–04.06.2022, kuid ei ole eluliselt usutav, et 6,5 kuu jooksul oli tarbimine 143 993

kWh ehk keskmiselt 22 152 kWh kuus. Ilmselgelt on kostja 11.12.2021 esitanud vale näidu.

Kohus lähtus kostja kinnitusest, et ta on näitusid ühetaolisel viisil esitanud kogu aeg, seega ei

saa olla mõistlikku vaidlust selles, et kostja on pikemaaegselt, teadlikult esitanud näitusid

valesti.

Mis puudutab poolte väiteid tegeliku tarbimise kohta, siis kinnistul asuva elamu

müügikuulutusest saab järeldada, et tegemist on aiandusühistu tavapärastest suvemajakestest

selgelt mahukama ehitisega, mille elektrikulu pole kindlasti tagasihoidlik ega võrreldav ainult

suviseks elamiseks kohandatud kerghoonestuse tarbimisega. Müügikuulutuse kohaselt on

elamu köögis elektripliit, sooja vett saadakse boileriga ja elamus on elektriküte.

Nõude aluseks on arve nr 2420 summas 11 358,38 eurot. Nõude selguse huvides tulnuks

arvutuskäik esitada selgelt hagis. Samas nõue seondub elektrienergia tarbimise ja

elektrienergia edastamise teenuse saamisega kostja poolt 06.01.2015–28.08.2022 ning on

hageja poolt lahti seletatud menetluse käigus esitatud tabelis ja on olnud kostjale arusaadav.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. M. Nilsson esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27.03.2025 otsuse

tühistamist osaliselt, osas, mis puudutab kolmeaastase aegumistähtaja kohaldamata jätmist ja

menetluskulusid, ning uue otsuse tegemist, millega kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega

ja mõista M. Nilssonilt välja Aiandusühistu Adonis ja Salvia kasuks 2196,71 eurot (võlg

2022. a juuni seisuga, s.o 2021. ja 2022. a eest hageja tabeli järgi). Menetluskulud jagada

proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) tuleb asjas kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega.

Maakohtu järeldus kohustuse tahtliku rikkumise kohta ei põhine ühelgi tõendil. Kostja on

esitanud kohtule faktid, mis näitavad, et kostja täitis kohustust tasuda tarbitud elektri eest

arvesti näitude järgi heauskselt. Kostja oli kindel, et teatab hagejale õiged näidud, kuivõrd

hageja juhatus kontrollis näitu igal aastal ja seetõttu ei tekkinud kostjal kahtlust näitude

õigsuses;

2) kui hageja juhatus 2022. a suvel vahetus, otsustati ümber arvutada kõik kostja elektrinäidud

ajavahemikus veebruar 2015 – august 2022. Seejuures võeti arvesse mitte näitude viis esimest

numbrit, vaid kuus numbrit. Veel 2020. a-l toetus raamatupidaja näitude esimesele viiele

numbrile. Sellest tulenevalt on kostjale esitatud nõude arvestus ebaselge. Kostja nõustus

tasuma hageja tabeli alusel kolmeaastase aegumistähtaja piires 2196,71 eurot (1294,02 +

432,90 + 569,79).

5. Aiandusühistu Adonis ja Salvia vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole hageja vastu, et kostja tunnistab nõuet summas 2196,71 eurot, kuid 2196,71 eurot on

ainult 2021. a võlg (1294,02 + 432,90 + 569,79);

2) palub hageja jätta apellatsioonkaebusega esitatud uued väited ja tõendid TsMS § 652 lg 4

alusel tähelepanuta;

3) jättis kohus TsÜS § 146 lg 1 koostoimes VÕS § 6 lg-ga 2 õigesti kohaldamata. Kohus on

hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid.

4) jääb hageja 31.05.2024 tehtud kompromissettepaneku juurde ehk kompromissi summa on

5845,54 eurot, millele lisandub ½ riigilõivust ja seniajani kantud kohtuvälised kulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu

otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Asja materjalide kohaselt osutas hageja pooltevaheline lepingu alusel kostjale võrguteenust

ja müüs elektrienergiat ning kostja kohustus tasuma tarbitud elektrienergia eest igakuuliselt

elektriarvesti näitude alusel.

Hageja nõuab kostjalt elektrienergia võlgnevuse tasumist perioodi 06.01.2015-01.09.2022

eest, kuna kostja edastas hagejale tarbitud elektrienergia arvesti näidud, millel jättis

märkimata näidu viimase numbri. Seetõttu tasus kostja vaidlusalusel perioodil elektrienergia

eest 10 korda väiksemas ulatuses.

Maakohus tuvastas, et kostja tasus elektrienergia eest kuni 2022 suveni panga kaudu ning

märkis maksekorralduses oma tarbitud elektrienergia arvesti näidud. Nimetatud faktilist

asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Seega on hageja esitatud tabelis (dtl 55) kajastatud

võlgnevuse arvestuses lähtutud kostja poolt maksekorralduses märgitud tarbitud elektrienergia

näitudest ning 2022 augustis kostja kinnistul toimunud elektrienergia mõõturi vahetuse aktis

(hagi lisa 3) fikseeritud elektrienergia näidust 159 736 kW/h. Maakohus lähtus hagi

rahuldamisel põhjendatult nimetatud tõenditest ning põhjendas, miks ta kostja väidetega ei

arvesta (maakohtu otsuse p-d 6-7 ja 9-11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu nende

põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).

8. Kostja peamine etteheide apellatsioonkaebuses on aegumise sätete ebaõige kohaldamine

maakohtu poolt. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga osaliselt ja põhjendab seda

alljärgnevalt.

Pooltevahelise lepingu p 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud elektrienergia

eest iga kuu elektriarvesti näitude alusel. Seega oli tarbitud elektrienergia tasumise kohustuse

näol tegemist korduva kohustusega ning sellest tulenevate nõuete aegumist reguleerib TsÜS

§ 154 ja mitte maakohtu viidatud TsÜS § 146 lg 1.

TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude

aegumistähtaeg olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku

kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 154 kohaldamist on Riigikohus käsitlenud

12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11).

Maakohus jättis TsÜS § 146 lg 1 kohaldamata, kuna selles sätestatud 3-aastane

aegumistähtaeg on VÕS § 6 lg 2 alusel hea usu põhimõttest vastuvõetamatu. Ringkonnakohus

ei nõustu selle maakohtu seisukohaga.

VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu

põhimõttest lähtuvalt ning lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või

tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu.

Heas usus käitumine VÕS § 6 lg 1 tähenduses tähendab ka seda, et võlasuhte pooled ei tohi

käituda teineteise suhtes vastuoluliselt.

Kostja on maakohtu menetluses tuginenud sellele, et hageja juhatuse liikmed on iga aasta

kõikide ühistu liikmete arvestite näidud üle kontrollinud ning alates 2015 aastast kuni 2022

sügiseni ei ole talle mingeid pretensioone esitanud. Kostja nimetatud seisukoht on kooskõlas

pooltevahelise lepingu p-s 2.1 sätestatuga, mille kohaselt on hageja kohustuseks kontrollida ja

plommida tarbija majades kaitselüliteid ja elektriarvesteid ning registreerida kontrollnäitusid

tarbija majades. Sellele kostja seisukohale ei ole hageja menetluse kestel vastuväiteid

esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et kui hageja oleks oma lepingust tulenevaid kohustusi hoolikalt

täitnud, oleks kostja poolt ebaõigete elektrienergia arvesti näitude esitamine pidanud ilmnema

varem kui ca kaheksa aasta möödudes. Seetõttu puudus maakohtul alus heita kostjale ette hea

usu vastast käitumist. Seetõttu kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 6 lg-s 2 sätestatut, kui

leidis, et hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut

tahtlikult ning seetõttu kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg.

9. Vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud

isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.

Võlgnevuse arvestuse (dtl 55) kohaselt on kostja teinud hagejale elektrienergia eest 2015. a 5

makset, 2016. a 4 makset, 2017. a 7 makset, 2018. a 7 makset 2019.a 5 makset, 2020. a 7

makset, 2021. a 4 makset ja 2022. a 4 makset.

Õigustatud isikule võlgnetava osalise tasumine on käsitletav nõude tunnustamisena TsÜS §

158 lg 2 tähenduses. Kostja poolt hagejalt perioodil 2015-2022 tehtud 43 maksega on kostja

nõuet tunnustanud. Vastavalt TsÜS § 158 lg-le 1 nõude tunnustamisega aegumine katkeb ja

algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna.

Kuna kostja on eelmärgitud maksetega hageja nõuet tunnustanud ja aegumine on seetõttu

korduvalt katkenud, siis ei olnud TsÜS §-s 154 ettenähtud 3-aastane aegumistähtaeg hagi

esitamise ajaks 09.01.2024 möödunud.

Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb seetõttu muuta.

10. Lõppkokkuvõttes on maakohus hageja nõude põhjendatult täies ulatuses rahuldanud.

Kostja on jätnud aegumise katkemise tähelepanuta ja seetõttu ekslikult leidnud, et ta peab

tasuma elektrienergia võlgnevust üksnes 2021, 2022 ja 2023 aasta eest (hageja nõudis võlga

kuni 01.09.2022).

11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud õigusabikulust.

Hageja lepinguline esindaja on tutvunud apellatsioonkaebusega ning koostanud sellele vastuse

ja kulutanud selleks 3,5 tundi. Lähtudes õigusteenuse hinnast 110 eurot/h (lisaks käibemaks),

moodustab lepingulise esindaja tasu kokku 477,40 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulu 477,40 eurot (koos

käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see tuleb kostjalt

välja mõista.

12. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 peab uue asjaolu ja tõendi lubatavust pool oma kaebuses või

vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi

esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud

juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus. TsMS § 633 lg 5 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute

asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus.

Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud seni esitamata tõendid (lisad nr 1-11), kuid ei ole

nende lubatavust põhjendanud ega märkinud ka seda, miks ta ei esitanud neid maakohtu

menetluses. Hageja vaidleb uute tõendite asja materjalide juurde võtmisele vastu.

Kuna kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid

maakohtu menetluses ja hageja vaidles kostja taotlusele vastu, siis jätab ringkonnakohus

apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid asja materjalide juurde võtmata ja loeb need

tagastatuks hagejale.

(allkirjastatud digitaalselt)