3-24-295/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-295

Haldusasi

T.L.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 8. jaanuari

2024. a otsuse nr 4.2-1/286-1 tühistamiseks ja

relvasoetamisloa väljastamiseks kohustamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.L.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 16. aprilli

2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja T.L.

Esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Rahuldada määruskaebus osaliselt, muuta Tartu Halduskohtu 16. aprilli 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Mõista Politsei- ja

Piirivalveametilt T.L.-i kasuks välja menetluskulud summas 1805 eurot. Ülejäänud osas

jätta menetluskulud poolte endi kanda.“

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) jättis 8. jaanuari 2024. a otsusega nr 4.2-1/286-1

rahuldamata kaebaja taotluse ning keeldus kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest.

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 31. jaanuaril 2024 kaebuse, milles palub tühistada

PPA 8. jaanuari 2024. a otsus nr 4.2-1/286-1 ja teha uus otsus, millega rahuldatakse kaebaja

taotlus relvasoetusloa väljastamiseks.

3. 1. aprilli 2025. a otsusega nr 4.2-1/1715-1 tunnistas PPA kehtetuks 8. jaanuari 2024. a

otsuse nr 4.2-1/286-1 ja otsustas jätkata kaebaja relvasoetamisloa taotluse menetlust. PPA

rahuldas kaebaja taotluse ning väljastas talle relvasoetamisloa nr DL50048457 kehtivusega

kuni 1. juuli 2025.

4. 2. aprillil 2025 esitas vastustaja taotluse kohtumenetluse lõpetamiseks.

5. 8. aprilli 2025. a vastuses kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ning esitas

menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks.

Kaebaja palus mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja õigusabikulud 2684 eurot ja tagastada

kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

6. 15. aprilli 2025. a menetlusdokumendis vaidles PPA vastu kaebaja menetluskulude

suurusele. Vastustaja hinnangul ületab kaebaja esindaja õigusteenuse tunnihind õigusteenuse

keskmist turuhinda. Ei ole põhjendatud hüvitada kaebaja õigusabikulusid, mille tunnihind

ületab 170 eurot. Samuti on selgelt põhjendamatu õigusabile kulunud aeg 11 tundi.

Põhjendatud on hüvitada menetluskulu kokku mitte rohkem kui 6 tunni õigusabi eest.

7. Tartu Halduskohus 16. aprilli 2025. a määrusega lõpetas haldusasja menetluse, mõistis

vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja 976 eurot ja tagastas kaebajale

kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Ülejäänud osas jäid menetluskulud poolte endi kanda.

Halduskohus selgitas, et menetluskulude nimekirja järgi on õigusabiteenuseid osutatud kokku

11 tundi tunnihinnaga 244 eurot (200 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, s.o 44 eurot).

Kuigi kaebaja esindaja tunnihind on keskmisest kõrgem, siis ei leidnud halduskohus, et

tegemist oleks ülemäärase tunnihinnaga.

Küll aga tuleb arvestada, et sellise tunnihinnaga vandeadvokaadi puhul peab eeldama

kiiremat ning sealjuures kõrge kvaliteediga õigusabiteenuse osutamist. Vajalik ei ole

analüüsida iga ajakulurea põhjendatust eraldi, vaid ajakulu põhjendatust kogumis. Siiski

tuleb silmas pidada, et ainuüksi kaebuse esitamisele kulunud ajakulu on ilmselgelt

ülepaisutatud. Kaebus on ca 4,5 lehekülge pikk, millest sisuline õiguslik analüüs

moodustab ca 2,5 lehekülge. Kaebuse koostamisel on kasutatud ülesehitust, kus reavahe on

1,5 kordne ning tekstis on palju kahe-kolmerealisi lõike. Ilmselgelt ei saa sellises mahuga

kaebuse koostamiseks kuluda 8,1 tundi. Arvestades selle asja faktiliste asjaolude mahtu ja

õigusküsimuse iseloomu, kohtule esitatud menetlusdokumente ja nende mahtu, kaebaja

kirjeldatud õigusabiteenuse osutamise toiminguid ja võimalikku tegelikku töömahtu, on

põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi.

8. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb

halduskohtu määruse muutmist menetluskulude väljamõistmise osas selliselt,

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud tervikuna.

Kaebaja toob välja, et kaebuses kasutatud fondi ja reavahe muutmine ei muuda tegelikult

kaebuse pikkust ning esitab selle tõendamiseks kaebuse muudetud fondi ja vähendatud

reavahega.

Ajakulu mõttes ei olnud 8,1 tundi kaebuse trükkimisele kulunud aeg. Kohtukulude

nimekirjas selgitati: „-nõupidamine kliendiga; kliendi poolt edastatud võimalike tõendite

analüüs ja tõendite selektsioon; 31.01.2024 kaebuse koostamine, kliendile ülevaatamiseks

edastamine ja kohtule esitamine – 8,1 h;“.

Kaebaja esindaja pidi tööd tegema ka pärast kaebuse esitamist - näiteks läbi töötama

vastustaja vastuse kaebusele koos lisaga. Kui vastustaja ei oleks ise enda haldusakti

kehtetuks tunnistanud, siis pidanuks ka sellele vastuse kohtule koostama, kuid analüüs ja

kliendiga nõupidamine olid tol hetkel vältimatult vajalikud.

Ka vastustaja ise on olnud seisukohal, et kaebaja aktsepteeritav ajakulu on halduskohtu

määratust 50% suurem ehk 6 tundi.

Ühtlasi palub kaebaja mõista vastustajalt täiendavalt välja määruskaebuse esitamisega

seotud õigusabiteenuse kulu kokku 305 eurot.

9. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

11. Halduskohus selgitas põhjendatult, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ei ole vajalik hinnata iga kulurea põhjendatust iseseisvalt, oluline on kulude

põhjendatus kogumis. Ringkonnakohus jagab arusaama, et õigusabikulu vajalikkuse ja

põhjendatuse kohta otsustuse tegemisel tuleb hinnata asja keerukust ja kaebaja õiguste

kaitseks kohase õiguskaitsevahendi rakendamiseks läbitöötamist vajavate materjalide

mahukust, tõendite kogumise ja hindamise kulu. Samas omab tähtsust ka kohtumenetluse

kestus ja aktiivsus, aga ka see, milline on kaebuse esitamisega kaitstavate kaebaja huvide

kaal. Juhul, kui kohtumenetlus lõpeb kaebaja jaoks soodsa tulemusega, võib menetluskulude

olulises osas kaebaja enda kanda jätmine olla takistuseks juurdepääsule õigusmõistmisele.

Konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatuse hindamine võib

siiski olla oluline, kuna seeläbi võib kujuneda arusaam sellest, kas õigusabiteenuse

osutamisele kulunud aeg on sarnaste vaidlustega võrreldes tavapärane. Seetõttu ei ole

halduskohtule etteheidetav kaebuse koostamise ja esitamise ajakulu analüüsile keskendumine.

Ringkonnakohus ei ole siiski veendunud, et menetlusdokumendi maht, eriti kaebuse

esitamisel, on õigusabiteenusele kulunud aja põhjendatuse indikaator igas olukorras.

Kaebusega seotud faktiliste asjaolude ja õigusnormide analüüs võib olla aeganõudev ka juhul,

kui kaebuse esitamine ei nõu mahuka teksti koostamist. Liiati võib kaebuse sõnastamine

arusaadavalt ja kokkuvõtlikult olla aeganõudvam „lõika ja kleebi“ meetodil oluliselt

mahukama teksti kokkupanemisest. Määruskaebuse väidetest ilmneb siiski, et tegelikkuses

möönab kaebaja, et praeguses asjas ei pruugi vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus

katta kaebaja kõiki kulusid õigusabile. Nii toetub kaebaja vastustaja 15. aprilli 2025. a

menetlusdokumendis antud hinnangule, et vajalik ja põhjendatud oli õigusabiteenus kuue

tunni ulatuses.

12. Määruskaebuse lahendamiseks annab ringkonnakohus hinnangu menetluskulude

vajalikkusele ja põhjendatusele halduskohtus kogumis. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et

vaidlus on suhteliselt väikese mahuga ja ei ole ka eriliselt keerukas, relvaloa küsimuses on

olemas varasem kohtupraktika, mis on abiks kaebuse faktiliste väidete ja põhjenduste

esitamisel. Vaidlus halduskohtus ei jõudnud asja sisulise läbivaatamiseni, kuid see ei olnud

kaebajale teada kaebuse esitamisel ega ka vastustaja poolt kaebusele vastuse esitamise ajal.

Samas ei saa pidada vaidlust kaebaja jaoks väga oluliseks vaatamata sellele, et kaebaja soovis

relvasoetusluba muu hulgas turvalisuse kaalutlusel. Nimelt ilmneb asja materjalidest, et

kaebajale kuulub juba kolm relva. Täiendava relva soetamine ei saanud seega olla kaebaja

vaba eneseteostuse või turvalisuse tagamisel määrava tähendusega. Nendel asjaoludel leiab

ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1500 eurot koos

käibemaksuga. Nimetud summale lisandub määruskaebuse esitamisega seotud õigusabikulu

305 eurot. Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude katteks välja mõista

1805 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja õigusabikulud tema enda kanda.

Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja muudab vastavalt

halduskohtu 16. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2.

(allkirjastatud digitaalselt)