2-24-135653/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste (end Vismann)

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-135653

Tsiviilasi

LeNo Varahaldus OÜ (endine ärinimi Advokaadibüroo

Lepmets & Nõges OÜ) hagi Xi (X) ja Yi (Y) vastu

solidaarse võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

695,58 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja LeNo Varahaldus OÜ (registrikood 10252100),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina Pralla

Kostja 1 X (isikukood XXX)

Kostja 2 Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

12.08.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Xilt ja Yilt solidaarselt välja LeNo Varahaldus OÜ kasuks võlgnevus 428,83

eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis (periood

11.09.2024-05.11.2024) 24,44 eurot ja jätkuv viivis kolmekordses VÕS § 113 lg 1 ls 2

sätestatud määras võlgnevuselt (428,83 eurot) alates hagiavalduse esitamisest

(06.11.2024) kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning leppetrahv 85,79 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud solidaarselt Xi ja Yi kanda.

4. Kohus määrab LeNo Varahaldus OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul

alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2024 kliendilepingu. Hageja osutas lepingu alusel

kostjatele õigusabiteenuseid, mis hõlmasid suhtlust kliendiga (telefonikõnelused kui ka kirjavahetus),

büroosisest arutelu ja analüüsi kostjate õiguslikes küsimustes. Kostjad kohustusid tasuma osutatud

teenuste eest tunnihinna alusel, milleks oli 225,70 eurot. Hageja väljastas 03.09.2024 kostjatele arve

nr LN3433 summas 428,83 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 10.09.2024. Kostjad keeldusid arvet

tasumast. Kuna lepinguga oli kokku lepitud seadusjärgsest määrast kõrgem viivisemäär (punkt 6.2.),

siis loetakse viivisemääraks 0,1 % põhivõlgnevuselt päevas. Lisaks on lepingu punktis 6.3. sätestatud

leppetrahvi kokkulepe. Seega esitab hageja ka leppetrahvinõude 20 % põhivõlgnevuselt ehk 85,76

eurot.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 428,83 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 24,44 eurot ja jätkuva viivise võlgnevuselt 0,1 % päevas alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni ning leppetrahvi 85,79 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjate vastuväited

2. Kostja 1 vaidleb (26.11.2024) esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja 1 tasus

algselt 400 eurot sularahas ja sai ainult konsultatsiooni, mille eest küsiti 180 eurot. Järelejäänud raha

eest soovis kostja 1 hagejalt nõu küsida, mida ka anti. Kostja 1 ütles advokaadile, et vaid selle alles

jäänud summa eest soovib nõustamist. Hageja esitas arve 524,49 eurot. Y pole tolle ettevõttega

suhelnud sõnagi ega ole ka hiljem pöördunud mingitmoodi ei kõnes ega kirjas eelpool nimetatud

ettevõtte poole. Yi suhtes alustati kohtumenetlust ja paanikas jooksid kostjad esimese internetist

leitud advokaadibüroosse ning kostja 1 võttis pojale ja endale lepingulise esindaja. Vahetult 1 päev

peale hageja juures käimist said kostjad läbi tuttava inimese palju soodsama juristi, kes tänaseni on

esindaja. Hageja käitumine ja soovid on ülimalt nahaalsed, küsides raha mitte millegi eest. Kostja 1

ei hakanud seda 200 eurot tagasi küsima, kuna nad ei tahtnud tšekki väljastada, et kostja 1 on

maksnud 400 eurot sularahas. Kirjutas paberitükile, et saadud on 200 eurot sularahas ja seda ka peale

mitmendat küsimist. Hageja äriidee, et „näljane, näe, võta söö saia, näljane ja vaene inimene sööb

saia ära“ ja siis esitatakse arve 500-600 eurot. Sedasi ei saa äritegevust teha ega toimida.

3. Kostja 2 vaidleb (26.11.2024) esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja 2 ei ole

ettevõttelt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ saanud midagi muud kui lepinguliseks kliendiks.

Kostja 2 oli esimest korda sellises asutuses ja kostja 1 kõneles Rebecca-nimelise naisega, et ta

hakkaks lepinguliseks kaitsjaks. Kostja 1 tasus ühele mehele, kes tunni aja pärast tuppa sisenes, 400

eurot sularaha. Isa palus kviitungit ja see mees ei tahtnud seda anda. Hiljem tõi ta korduva küsimise

peale paberitüki, kus oli peal lause, et on saanud 400 eurot sularahas. Konsultatsioon 1 h maksis 180

eurot. Pea 200 eurot oli ettemaks. Peale seal asutuses käimist ei ole kostja 1 kordagi küsinud mingit

nõuannet ega helistanud kostja 2 esindavale advokaadile. Isa leidis soodsama tuttava advokaadi.

Hageja küsib üle 500 euro raha teenuste eest, mida pole osutatud. Kostja 2 on seisukohal, et hageja

rikub seadust.

Menetluse käik

4. Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ esitas 03.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Xilt ja Yilt 524,49 euro saamiseks. Kohus tegi 04.10.2024

võlgnikele makseettepaneku, mis on kätte toimetatud võlgnikule Y 08.10.2024 ja võlgnikule X

12.10.2024. Seoses võlgnike vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 24.10.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

5. 24.10.2024 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavat riigilõivu 14 päeva jooksul.

6. Osaühing Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ (hageja) esitas 06.11.2024 kohtule hagi Xi

(kostja 1) ja Yi (kostja 2) vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.

7. 11.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras, et asja arutamine toimub

lihtmenetluses. Kohus selgitas, et kohus kuulab menetlusosalised nende taotlusel ära. Ühtlasi määras

kohus kostjatele tähtaja hagiavaldusele kirjalikult vastamiseks 14 päeva määruse kättetoimetamisest.

8. 26.11.2024 esitasid kostjad kohtule vastused hagile. 27.11.2024 edastas kohus kostjate vastused

hagejale ning palus hagejal esitada nende osas oma seisukoha 30 päeva jooksul kohtunõude

edastamisest.

Hageja esitas kohtule 04.12.2024 seisukoha, milles märgib, et käesoleva vaidluse keskmes on peale

04.06.2024 toimunud õigusalane nõustamine ja kliendisuhtlus. Kostjad osalesid ühiselt 04.06.2024

hageja juures konsultatsioonil ning tasusid hagejale 400 eurot sularahas. Konsultatsiooni viis läbi

advokaat Charlotta Rebecca Zobel, kuid lisaks osales konsultatsioonil osa ajast ka vandeadvokaat Ott

Lepmets. Hageja pakkus kostjatele konsultatsiooni hinnaga 185 eurot tunnis, millele lisandub

käibemaks (ehk 225,70 eurot tunnis). Arveldamisele kuulub kõigi osalenud advokaatide aeg.

Advokaat Charlotta Rebecca Zobel osales konsultatsioonil 1 tunni. Seega oli tasu tema tööülesannete

täitmise eest 225,70 eurot (koos käibemaksuga). Vandeadvokaat Ott Lepmets osales konsultatsioonil

9 minutit, mistõttu arvestas hageja ettemaksust maha veel täiendavad 33,86 eurot (koos

käibemaksuga). See tähendab, et kostjad tasusid 04.06.2024 konsultatsiooni eest 259,56 eurot (koos

käibemaksuga), mis arvestati kostjate tasutud ettemaksust maha. Järelikult jäi peale 04.06.2024

konsultatsiooni toimumist ettemaksuna hageja kätte 140,44 eurot. Pooled allkirjastasid 05.06.2024

õigusabiteenuse lepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjatele õigusabiteenust tunnihinnaga 185

eurot, millele lisandub käibemaks. Kliendilepingu punkti 5.2. kohaselt kuulub arveldamisele kogu

hageja poolt teostatud töö, sh telefonikõnelused ja kirjavahetus kliendiga. Hageja ja kostjad hakkasid

peale konsultatsiooni toimumist pidama e-kirjavahetust, mille sisuks oli kostjate õigusalane

nõustamine. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostjad küsisid 05.06.2024 ja 07.06 2024

hagejalt tegutsemiseks nõu ning edastasid hagejale tutvumiseks dokumente. Kostjad osalesid

vestlustes ühiselt, sest enamikele e-kirjadele on alla kirjutatud mõlema kostja nimed. Samuti on

mõlemad kostjad e-kirjavahetusse kaasatud. Kostjad võtsid hagejaga uuesti ühendust sõnumi teel

27.06.2024. Kokku arvestas hageja eeltoodud teenuse osutamise 0,63 h ulatuses tasutuks 04.06.2024

ettemaksu arvelt. Kostjad võtsid uuesti ühendust 16.07.2024 hagejaga sõnumi teel ja täiendavalt

28.07.2024. Poolte e-kirjavahetus kestis kuni 07.08.2024. Hageja väljastas 03.09.2024 kirjeldatud

teenuste osutamise eest arve LN3433, mille kostjad jätsid tähtaegselt tasumata.

9. Seoses asja menetlenud kohtuniku Piret Rõugu (Rõuk) pensionile minekuga jagati tsiviilasi

26.02.2025 lahendamiseks kohtunik Anu Vismannile (Vismann).

10. 04.03.2025 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, kvalifitseeris nõude

õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus leidis, et mõistlik ja mõlema poole

parimates huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga ning määras pooltele tähtaja kompromissi

sõlmimiseks kuni 14.03.2025. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei

jõua, tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata

jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, arvestades kohtunõudes toodud selgitusi,

hiljemalt 21.03.2025.

11. Pooled ei jõudnud määratud tähtajaks kompromisskokkuleppele. Hageja täitis kohtunõude

19.03.2025, milles märgib, et pooltel ei õnnestunud sõlmida kompromissi. Täiendavalt selgitas

hageja, et pooled leppisid kokku õigusabiteenuste osutamises tunnipõhise hinnaarvestuse alusel,

kusjuures puudus mistahes kokkulepe selle kohta, et õigusabi osutamine on piiratud ettemaksuks

tasutud summaga. Niisamuti ei olnud hagejal kohustust kostjaid ettemaksu lõppemisest eraldi

teavitada. Hageja täpsustas, et nõuab vastavalt kliendilepingu punktile 6.2. kostjatel viivise tasumist

kolmekordses võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras.

19.03.2025 esitasid kostjad kohtule taotluse 04.03.2025 kohtunõudes määratud tähtaja

pikendamiseks, mille kohus rahuldas. Kostja 1 tõi taotluses täiendavalt esile, et nad ei ole mingeid

teenuseid kasutanud, sai vaid tasutud 400 eurot ettemaksu sularahas ja sõlmitud esindusleping, ilma

milleta klienti esindada ei saa. Kostja 2 ei ole pöördunud mitte kunagi eelpool mainitud advokaadi

büroo poole ei kõnes, kirjas ega muul viisil.

Kostjad esitasid 04.03.2025 kohtunõudega seonduvalt kohtule ühise seisukoha 31.03.2025, milles

märkisid, et nad ei ole hagejale võlgu. Suures paanikas sai otsitud advokaat, kes kostjaid kaitseks ja

sai tehtud ettemaks 400 eurot. Ettevõtte töötaja ütles, et esindamiseks tuleb sõlmida esindusleping,

mida kostjad ka tegid. Kostjad ei lugenud ühtegi rida sellest lepingust. Hageja esitas teenuse eest

täiendavalt üllatusarve, mis võttis täiesti kaameks ja on tänaseni mõistmatu, et kuidas sedasi

kapitalistlikus maailmas saab inimestelt raha välja trikitada. Mitte keegi ei hoiatanud, et leping tuleks

läbi lugeda, kuna see võib sisaldada hilisemaid rahalisi kohustusi jms. Lihtsalt serveeriti ette, et

esindamiseks peab tegema lepingu. Y jõudis alles oma eluteed alustada (20-aastane) ning ei ole

eelpool mainitud ettevõtte esindajaga rääkinud mitte millestki ega pole ka hiljem pöördunud mitte

mingi põhjuse või abisooviga, kuid nutikad advokaadid tirisid ta võlglaseks, et raha saamine

muutuks kindlamaks nagu kindlustus. Väga alatud rahateenimise võtted on eelpool mainitud

ettevõttel. Kostjad paluvad kohtul vaadata materjale ka inimlikust küljest. Y saab riigilt osalise

töövõimetuse tõttu raha ja X toimetulekutoetust. Elu on juba võlgadesse jooksnud ja elu on täis suuri

pingeid ning kostjad teevad kõik, et olukorda parandada, kuid eelpool mainitud advokaadibüroo

konksutamine lepinguga ja alatu käitumine raha välja susserdamine on täiesti absurdne ja alusetu.

12. 05.06.2025 kirjaga määras kohus kostjatele täiendava tähtaja kuni 12.06.2025, mille kestel tuli

kohut teavitada, kas kostjad nõustuvad tsiviilasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ühtlasi on

kostjatel soovi korral võimalik samaks tähtajaks esitada enda seisukoht hageja 19.03.2025

täpsustatud viivisenõudele.

13. 11.06.2025 esitasid kostjad kohtule täiendavad seisukohad, milles kostja 1 märgib korduvalt, et

põhjus, miks kostjad õigusabi vajasid, oli kiire esmase turvatunde tekitamiseks, kuna T lubas kostja 2

vangi panna ja elu ära rikkuda. Antud ähvardus ei realiseerinudki, aga arved tulid advokaadi

ettevõttelt ikkagi. Kostja 2 avaldas enda täiendavas seisukohas, et Charlotta Rebecca Zobel ütles, et

esindamiseks on vaja sõlmida esindusleping, millele kostja 2 vastas, et jah ja kirjutas lepingule alla

(ei lugenud lepingut, samuti ei lugenud lepingut kostja 2). Kostjad ei tuleks selle peale, et advokaat

võiks kuidagi oma kliente kuritarvitada. Kostja 1 tegi ettemaksu 400 eurot ja natuke üle 200 euro oli

esimene tund ehk konsultatsioon ning ca 180 eurot jäi ettemaksuks. Kostja 2 ei ole hageja poole

pöördunud üheski küsimuses.

14. 13.06.2025 kirjaga teavitasid kostjad kohut, et nad soovivad asja lahendamist kohtuistungil.

15. 30.06.2025 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas eelmenetluse 30.06.2025.

16. 12.08.2025 toimus tsiviilasjas kohtuistung, mille käigus jäid pooled varasemalt kohtule esitatud

seisukohtade juurde. Kohus määras menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks 19.08.2025.

Seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale tuli esitada hiljemalt 26.08.2025. Kohus teavitas

pooli, et kohtulahend tehakse teatavaks 19.09.2025 e-toimiku ja kohtukantselei kaudu.

17. 12.08.2025 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjad hageja menetluskuludele

vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei esitanud kostjad oma menetluskulude nimekirja.

Kohtuotsuse põhjendused

18. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1

kohaselt lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole,

koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 7000 eurole.

19. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab,

et hagi tuleb rahuldada.

20. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.06.2024 kliendilepingu. Hageja osutas lepingu alusel

kostjatele õigusabiteenuseid, mis hõlmasid suhtlust kliendiga (telefonikõnelused kui ka kirjavahetus),

büroosisest arutelu ja analüüsi kostjate õiguslikes küsimustes. Kostjad kohustusid tasuma osutatud

teenuste eest tunnihinna alusel, milleks oli 225,70 eurot. Hageja väljastas 03.09.2024 kostjatele arve

nr LN3433 summas 428,83 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 10.09.2024. Kostjad keeldusid arvet

tasumast. Kuna lepinguga oli kokku lepitud seadusjärgsest määrast kõrgem viivisemäär (punkt 6.2.),

siis loetakse viivisemääraks kolmekordne VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär. Lisaks on

lepingu punktis 6.3. sätestatud leppetrahvi kokkulepe. Seega esitab hageja ka leppetrahvinõude 20 %

põhivõlgnevuselt ehk 85,76 eurot.

Hageja väitel ei ole kostjad õigusabiteenuse eest esitatud arve tasumise kohustust täitnud, millest

tulenevalt on hageja esitanud kostjate vastu solidaarselt põhivõla 428,83 euro, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (periood 11.09.2024-05.11.2024) 24,44 euro ja

TsMS § 367 alusel jätkuva viivise kolmekordses VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras põhinõudelt

alates hagiavalduse esitamisest (06.11.2024) kuni põhinõude kohase täitmiseni ning leppetrahvi

85,79 euro nõudes.

21. Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjatele arvel nr LN3433 väidetavat

õigusabiteenust osutanud. Kostja 1 tegi hagejale ettemaksu 400 eurot, millest konsultatsioon 1 h

maksis 180 eurot ja 200 eurot jäi ettemaksuks. Kostja 2 ei ole hagejalt teenust küsinud ega seda ka

saanud. Kostjad pöördusid hageja poole, et tekitada kiire esmane turvatunne, kuna T lubas kostja 2

vangi panna ja elu ära rikkuda. Antud ähvardus ei realiseerinudki, aga arved tulid advokaadibüroolt

ikkagi. Kostja 1 leidis soodsama juristi, kes osutas õigusabiteenust. Kostjad ei tutvunud lepingu

sisuga ning hageja oleks pidanud kostjaid teavitama ettemaksu ammendumisest. Kostjad paluvad

hagi jätta rahuldamata.

22. Poolte vahel puudub vaidlus asjaoludes, et kostjad osalesid ühiselt 04.06.2024 hageja juures

konsultatsioonil ning kostja 1 tasus hagejale 400 eurot sularahas. Pooled sõlmisid õigusabiteenuse

osutamise lepingu, mille on 05.06.2025 allkirjastanud mõlemad kostjad. 03.09.2024 esitas hageja

kostjatele tasumiseks arve nr LN3433 summas 428,83 eurot, maksetähtajaga 10.09.2024.

23. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas hageja osutas kostjatele

õigusabiteenust ning täitis teabekohustust ning kas kostjatel on solidaarne kohustus osutatud

õigusabiteenuse eest tasu maksmiseks.

24. Kohus on seisukohal, et hagis esile toodud asjaoludel võib õigusabiteenuse osutamine olla

hinnatav VÕS § 619 jj alusel käsundina, kus hageja on käsundisaaja ja kostjad käsundiandjad. VÕS

§ 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest

tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel

tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja

peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning

ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 2

kohaselt peab käsundisaajakäsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega

seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. VÕS § 628 lg 4 kohaselt võib

käsundisaaja enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset

tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib

õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku

õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus

või määr.

Käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt, mis tahes viisil. Seega võib lepingu

lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega.

Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu

tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ning kui seda ei ole võimalik kindlaks

teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma.

25. Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul faktilistel asjaoludel põhinevalt anda hinnang, kas poolte

vahel on sõlmitud õigusabiteenuse leping, kas hageja on selle alusel osutanud kostjatele

õigusabiteenust ja täitnud VÕS § 624 lg 2 teabekohustust ning kas kostjad on rikkunud lepingust

tulenevat tasu maksmise kohustust ja vastutavad rikkumise eest solidaarselt.

26. Poolte vahel puudub vaidlus õigusabiteenuse osutamise lepingu sõlmimise asjaolude osas.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS §-ile 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja jätkuva viivise aluseks

TsMS § 367.

Tulenevalt VÕS § 620 lg-st 2 ning AdvS § 44 lg 1 p-idest 1 ja 2 on õigusteenust osutava advokaadi

esmane kohustus kliendi huvide eest seismine ja kliendi informeerimine õigusteenuse osutamisega

seotud tegevusest. Kostjate kohustuseks on VÕS § 619 kohaselt maksta advokaadile osutatud

õigusabiteenuse eest tasu.

27. Kohus selgitas hagejale 04.03.2025 kohtunõudes, et hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 kohaselt

tõendada lepingu sõlmimise, kostjate lepingust tuleneva solidaarkohustuse rikkumist ja vastutust

(VÕS § 103 lg 1). Kostjad pidid vastutusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine on vabandatav.

28. Kohus on tsiviilasja menetluses esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 05.06.2024 sõlmisid

pooled õigusabiteenuse lepingu, mille punkti 1.1. kohaselt osutatakse kostjatele õigusabiteenust,

tööülesannete täpne sisu lepitakse kokku e-kirja ja telefoni teel ning punkti 1.3. kohaselt vastutavad

tööülesannete täitmise eest advokaadid Charlotta Rebecca Zobel ja Ott Lepmets. Lepingu p-ide 4.1.

ja 4.9. kohaselt tasub klient tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel, milleks on 185 eurot

(lisandub käibemaks). Lepingu punkti 4.8. kohaselt kui ei ole kokku lepitud teisiti, ei saa

hinnapakkumisi pidada fikseeritud tasuga pakkumisteks. Lepingu punkti 5.2. kohaselt on

tööülesannete täitmisel minimaalseks arvestusühikus 6 minutit. Arveldamisele kuulub kogu büroo

poolt kliendi ülesandel teostatud töö, sh telefonikõnelused ja kirjavahetus kliendiga. Arveldamisele

kuulub ka kliendile tööülesannete täitmise sisust ja seisust ülevaate andmisele kulunud aeg ning aeg,

mis on kulunud kliendi selgitustaotlustele vastamiseks. Lepingu punkti 6.2. kohaselt võib arve

tasumisega viivitamise korral nõuda kliendilt viivitusintressi, arvates arvel nimetatud kohustuste

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivitusintressi määraks loetakse 0,5 % päevas

(tarbijalepingute puhul kolmekordne seadusjärgne määr). Lepingu punkti 6.3. kohaselt võib arve

tasumisega viivitamise korral nõuda kliendilt ka leppetrahvi tasumist, mille ulatuseks on 20 %

tähtaegselt tasumata arve summast. Õigusabiteenuse lepingu on allkirjastanud mõlemad kostjad (dtl

54-62).

Hageja selgituste kohaselt tasusid kostjad 04.06.2024 konsultatsiooni eest 259,56 eurot (koos

käibemaksuga), mis arvestati maha kostjate tasutud ettemaksust. Peale 04.06.2024 konsultatsiooni

toimumist jäi ettemaksuna hageja kätte 140,44 eurot.

Õigusabiteenust osutati peale konsultatsiooni toimumist järgmiselt. Kostjad küsisid 05.06.2024

hagejalt tegutsemiseks nõu („jään ootama teie juhiseid“). Kostjad küsisid 07.06.2024 hageja käest

nõu ning edastasid hagejale tutvumiseks dokumente (dtl 128-133). Kostjad võtsid hagejaga uuesti

ühendust sõnumi teel 27.06.2024 ja kirjutasid, et „Tervitused. XY-d siin. Soov suhelda ja teada anda

menetluse käigust“ (dtl 134-135). Hageja vastas kostjate sõnumile paar tundi hiljem (kell 14.05) ja

teatas, et helistab hiljem kostjatele tagasi. Hageja helistas samal päeval kostjatele tagasi ning

telefonivestlus kestis ligikaudu 14 minutit (hageja kõneeristus, dtl 136-137), millelt nähtub, et hageja

saatis 27.06.2024 kell 14.05 ühe sõnumi kostja 1 numbrile xxxx ning helistas kell 17.58

telefoninumbrile xxxx. Kõne kestis 13 minutit ja 51 sekundit. 27.06.2024 sõnumite sisust nähtub

kohtule, et kostjad võtsid hagejaga ühendust ühiselt. Eelkirjeldatud tööülesannete täitmisele (e-

kirjavahetus ning dokumentidega tutvumine ja telefonikõne kulus kokku 0,63 tundi). Vastavalt

lepingu punktidele 4.1. ja 4.9. oli teenuse hinnaks 142,19 eurot (116,55 eurot + käibemaks 25,64

eurot). Hageja luges eelkirjeldatud teenuse osutamise tasutuks 04.06.2024 ettemaksu arvelt.

Täiendavalt osutati kostjatele õigusabiteenust juulis ja augustis 2024. 16.07.2024 võtsid kostjad

uuesti hagejaga sõnumi teel ühendust „XYd siin.Y, X.“ (dtl 134-135) ning rääkisid telefonis

18.07.2024. Nii 16.07.2024 sõnumid kui ka 18.07.2024 telefonikõne on kohtule nähtavad hageja

kõneeristuselt (dtl 138). Kostjad pöördusid 28.07.2024 taaskord hageja poole sõnumi teel (dtl 134-

135). Hageja vastas kostjate sõnumile 05.08.2024 e-kirja teel (dtl 139-144). Kostjad esitasid hagejale

e-kirja teel täiendavaid küsimusi (kirjutades sh „Ootan teie vastust“), millele hageja ka omakorda

vastas. Poolte omavaheline e-kirjavahetus kestis kuni 07.08.2024. Hageja selgitas 07.08.2024 e-

kirjas kostjatele, et büroo töötab tunnihinna alusel. Tegemist on seega kliendilepingu punkti 5.2.

alusel arveldamisele kuuluva ajaga.

Hageja väljastas 03.09.2024 kostjatele teenuse osutamise eest arve LN3433 summas 428,83 eurot,

mille maksetähtaeg oli 10.09.2024 (dtl 63). Arvel on teenusena märgitud kõne kliendiga 0,10 tundi

(185 eurot/h) 18,50 eurot, analüüs seoses kinkelepingu tagasi pööramisega, kiri kliendile 0,58 tundi

(185 eurot/h) 107,30 eurot, jätkusuhtlus kliendiga kinkelepingu teemal 0,20 tundi (185 eurot/h) 37

eurot, büroosisene arutelu 0,25 tundi (185 eurot/h) 46,25 eurot, büroosisene arutelu, analüüs

võimaliku tagasitäitmise perspektiivide üle, kiri kliendile 0,67 tundi (185 eurot/h) 123,95 eurot ja kiri

kliendile 0,10 tundi (185 eurot/h) 18,50 eurot, kokku 351,50 eurot + käibemaks 22 % 77,33 eurot,

kogusummas 428,83 eurot.

Kohus märgib, et antud juhul on eeltoodud tõenditega leidnud tõendamist õigusabilepingu sõlmimine

mõlema kostja poolt lepingus toodud tingimustel. Kostjatele on õigusabiteenust osutatud vastavalt

käsundile. Seega kaasnes kostjatele lepingu alusel kohustus õigusabiteenuse eest tasumiseks,

sõltumata asjaolust, kas kostjad võtsid hagejaga kontakti sms-i või telefoni teel, eraldi või ühiselt.

Asjaolu, et kostjad ei tutvunud lepingu sisuga, ei ole kohustuse rikkumisega kaasnevat vastutust

välistav asjaolu. Samuti ei välista kostja 2 vastutust noorusest tulenev kogenematus, seda enam, et

teenust telliti koos isaga (kostja 1). Tõendatud ei ole lepingu punktis 4.8. erikokkulepe õigusteenuse

piiramiseks ettemaksu ulatuses ega ka lepingulise esindaja kutse-eetika nõudeid eirav ning kliendi

huvidega vastuolus olev käitumine. Kohtu hinnangul on hageja esindajad nõuetekohaselt täitnud

VÕS § 620 lg-st 2 ning AdvS § 44 lg 1 p-idest 1 ja 2 tulenevat kohustust.

29. Solidaarvastutuse aluseks on VÕS § 65 lg-d 1-4, mille kohaselt juhul kui mitu isikut peavad

täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või

osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui

mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe

korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis,

kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis

eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Antud juhul on õigusabiteenuse lepingu allkirjastanud

mõlemad kostjad ühiselt. Eeltoodust tulenevalt vastutavad VÕS § 65 lg 1 alusel lepingust tuleneva

kohustuse täitmise eest mõlemad kostjad solidaarselt.

30. Hageja leppetrahvinõude aluseks on lepingu punktis 6.3. kokkulepe VÕS § 158 lg 1 mõttes s.t 20

% põhivõlgnevuselt. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS §

161 lg 1 kohaselt võib lepingu rikkumise korral kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust

kahjust sõltumata. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Terminiga „mõistlik aeg“ tähistatakse määratlemata õigusmõistet ning seda tuleb

kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise

vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki

asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud

ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta.

Antud juhul on leppetrahvinõue esitatud kostjate vastu maksekäsu kiirmenetluse 03.10.2024

avalduses, tulenevalt õigusabiteenuse arve LN3433 tähtaegselt tasumata jätmisega 10.09.2024.

Kohtu hinnangul on hageja esitanud leppetrahvinõude täitmiseks VÕS § 159 lg 2 sätestatud

mõistlikku tähtaega järgides.

31. Hageja viivisenõude aluseks on lepingu punkt 6.2. ja VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 6.2. kohaselt võib arve tasumisega

viivitamise korral nõuda kliendilt viivitusintressi, arvates arvel nimetatud kohustuste sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivitusintressi määraks loetakse tarbijalepingute puhul

kolmekordne seadusjärgne määr.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

32. Arvestades, et käesolevas tsiviilasjas on tõendatud haginõude aluseks oleva käsunduslepingu

sõlmimine hageja ja kostjate vahel, selle alusel õigusabiteenuse osutamine arvel LN3433 märgitud

summa 428,83 euro ulatuses, samuti viivise ja leppetrahvi nõuded, leiab kohus, et hagi kuulub

rahuldamisele.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul

hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1-2 kohaselt arvutatakse hagihind

põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning TsMS §-s 367 kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse

hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad

nõuded.

Hageja põhinõude suurus on 428,83 eurot, leppetrahv 85,79 eurot, seisuga 05.11.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 24,44 eurot ja TsMS § 367 alusel lisanduva viivise hinnaks on

kolmekordne VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest

(06.11.2024) kuni põhinõude kohase täitmiseni määraga (0,1% päevas) 156,52 eurot.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 ning TsMS

§ 134 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinnaks 695,58 eurot.

Menetluskulude jaotus

34. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud täies

ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik