2-25-6797/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6797

Tsiviilasi

I P hagi K A V P vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I P (isikukood xxx)

Kostja K A V P (isikukood xxx), seaduslik esindaja M S

(isikukood xxx), määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Kadi Sitska

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta I P hagi K A V P vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. I P (hageja) on esitanud hagi K A V P (kostja) vastu elatise vähendamiseks 0 euroni.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

vanemad on kokku leppinud, et hageja maksab kostjale elatist miinimummääras ning

sellise kokkuleppe on kohus kinnitanud tsiviilasjas nr 2-19-14408;

-

kohus on 10. veebruaril 2020 kindlaks määranud kostja ja hageja iganädalased

kohtumised, mida kostja ema pole kordagi täitnud;

-

26. mai 2023 teatas kostja ema hagejale, et ta viibib koos kostjaga sugulaste juures xxx;

-

1. detsember 2023 lõpetati määrusega hageja ning kostja ema ühine hooldusõigus kostja

osas osaliselt. Kostja hooldusõigus anti isale viibimiskoha (sh elukoha) määramise,

tervise ja hariduse küsimustes. Määrus jõustus 5. august 2024 ning kostja peaks elama

hagejaga, kuid kostja ema ei täida määrust;

-

hageja pole saanud kostjaga koos aega veeta üle kahe aasta. Alates 4. novembrist 2024

pole hagejal kostjaga mingil moel võimaldatud suhelda. Nii kostja kui ema on politsei

poolt tagaotsitavad, kuid nende asukohta pole õnnestunud välja selgitada;

-

kostja ema on teinud pahatahtlikult võimatuks hagejal lapse suhtes hooldusõigust

teostada. Seadusega pole kooskõlas, et lapsele mõeldud ülalpidamist tuleb tasuda lapse

röövinud isiku pangakontole saamata vähimatki tagasisidet ja ülevaadet lapse

tervislikust seisukorrast ning tegemistest, rääkimata isiklikust suhtlemisest lapsega.

Samuti puudub igasugune kinnitus, et lapsele mõeldud raha kasutatakse lapse suhtes

õiglaselt.

Kostja vaidleb hagile vastu esitades sellele järgmised vastuväited:

-

kostja ema ei saa tööd teha lapse eest hoolitsemise tõttu ning ta ei saa Eestist ega

välismaalt ühtegi peretoetust ega toimetulekutoestust. Kostja emal pole mingit

materiaalset vara;

-

hageja on füüsiliselt terve ja töötav inimene ning elatise maksmine on talle jõukohane.

Lapsele määratud esindaja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest hageja välja toodud

asjaolud pole elatise vähendamise aluseks.

Kohtu seisukoht

2.Kuivõrd hageja on välja toonud, et kostja viibib koos emaga xxx ning ka kostja on oma

vastuses välja toonud, et ta on hetkel välismaal, lahendab kohus esmalt kohaldatava õiguse

küsimuse. Et hageja viibib xxx lähtub kohus kohaldatava õiguse väljaselgitamisel 23. novembri

2007. aasta Haagi protokollist ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta.

Nimetatud protokolli artikkel 3 lg 1 sätestab, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse

õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Vaidlustamata asjaoludel on laps

sündinud Eestis ning kuni maini 2023 Eestis püsivalt elanud. Hageja on välja toonud, et kostja

on emaga koos mais 2023 reisinud ilma hageja nõusolekuta xxx ning sellest ajast pole hagejal

olnud võimalik kostjaga kohtuda. Kostja seda vaidlustanud pole. Tuleb möönda, et kostja on

pikema perioodi jooksul xxx viibinud. Siiski pole kohtu hinnangul hageja ega kostja esile

toonud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et kostja oleks asunud püsivalt elama xxx.

Oluline on seejuures, et kostja viibib xxx õigusvastaselt (so ilma hooldusõigusliku vanema

nõusolekuta). Isal on õigus nõuda lapse väljaandmist Eestisse, millega isa ka käesolevalt

tegeleb. Kuivõrd lapse viibimine xxx on õigusvastane leiab kohus, et lapse viibimine teises

riigis on ajutine. Seetõttu kohaldab kohus asjas Eesti Vabariigi õigust.

3.Hageja on esitanud kostja vastu nõude elatise vähendamiseks. Sellise nõude õiguslikuks

aluseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 alusel koosmõjus perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-ga 1 ja § 102 lg-ga 2.

4.TsMS § 459 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestava, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Harju Maakohtu 2. jaanuari 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-14408 kinnitas kohus hageja ja

kostja vahel kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejale elatist 270 eurot kuus kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Seadusjärgse miinimumelatise suurenedes suureneb vastavalt ka

eelmises lauses nimetatud elatise suurus (dtl 107-110). Määrus on jõustunud 10. jaanuar 2020.

Seega on olemas jõustunud kohtulahend, millega on hagejalt välja mõistetud perioodilised

maksed. Hageja on elatise vähendamise hagi esitanud põhjusel, et pärast kompromissi

kinnitamist on kohus tsiviilasjas nr 2-20-3377 lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse lapse

viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas (dtl 76-102) ning isa on määranud, et laps elab tema

juures. Tsiviilasja nr 2-19-14408 määruse jõustumise ajal oli vanematel ühine hooldusõigus

ning laps elas emaga. Seega on elatise väljamõistmise ajaga võrreldes õiguslik olukord

muutunud ning see võib mõjutada elatise suurust.

5.Hageja tugineb elatise vähendamisel eelkõige sellele, et peale elatise väljamõistmist

toimunud hooldusõiguse muutuse tõttu peaks kostja elama temaga, kuid ema pahatahtliku

tegevuse tõttu pole hageja kostjat näinud juba pikka aega (üle kahe aasta). Nendel asjaoludel

tuleb kaaluda, kas elatise vähendamiseks on alust PKS § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt võib

kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Kohtu hinnangul pole hageja toodud asjaolud sellised, mis õigustaksid elatise vähendamist PKS

§ 102 lg 2 alusel. Kohus märgib, et elatise eesmärk on tagada lapse ülalpidamine ning sellest

tulenevate vajaduste rahuldamine. Vaidlustamata asjaoludel elab kostja emaga ning ema annab

kostjale vahetut ülalpidamist. Hageja on lahuselav vanem ning tal lasub kohustus lapsele anda

ülalpidamist elatise maksmise teel (PKS § 100 lg 2). Hageja on istungil selgitanud, et elatise

vähendamise eesmärk on eelkõige see, et emal oleks kaalukas põhjus tagasi Eestisse pöörduda.

Kohtu hinnangul pole PKS § 100 lg-s 2 sätestatud mõjuvat põhjust võimalik sisustada seeläbi,

et selle kaudu oleks võimalik jõustada hooldusõiguse kohtulahend. Selleks on seaduses ette

nähtud muud meetmed (nt lapseröövi menetlus jne). Elatise vähendamine on PKS § 102 lg-des

2 ja 1 järelduvalt võimalik eelkõige erandlikel asjaoludel, mis on seotud majanduslike

kaalutlustega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et elatise vähendamine pole PKS § 102 lg 2 alusel

põhjendatud, mistõttu jääb hagi rahuldamata. Kuivõrd hageja ei tugine lapse vajaduste ega enda

majandusliku olukorra muutustele puudub vajadus nimetatud asjaolude tuvastamiseks ja

hindamiseks.

Menetluskulud

6.TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik