2-25-10426/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-10426

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september xxx, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10426

Tsiviilasi

Y.A maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Y.A (ik XXX; elukoht xxxxxxxxxx–x, XXX-i,

xxxx XXX; telefon XXX ; e-post XXX)

lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (Süvaoja & Partnerid

Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)

usaldusisik U.F (ik XXX; Prolex OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja Y.A (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxx–x, XXX-i, xxxx XXX)

pankrot kell 20.00 ja algatada Y.A kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku U.F-i töötasu suuruseks 528 eurot, millele lisandub käibemaks

126,72 eurot, kokku 654,72 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks 126,72 eurot,

kokku 654,72 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397,

Swedbank AS arvelduskonto nr EE672xxx) Y.A pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes U.F (isikukood XXX; Prolex

OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. oktoobril xxx kell 11.15 J. Liivi 4

Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 104.

6. Kohustada Y.A osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja

esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos

nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud

dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara-

ja võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise

üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18.

septembril xxx.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

11. Jätta menetluskulud Y.A kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on

kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art

19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule, tema lepingulisele esindajale ja usaldusisikule. Avaldada

määruse kohta teade pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse

Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

Asjaolud

1. Y.A (avaldaja/võlgnik) esitas oma lepingulise esindaja kaudu 1. juulil xxx Tartu

Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-10426).

Avalduse kohaselt on avaldajal võlgu rohkem kui vara. Avaldaja on lahutatud, kuid tal on

kolm ülalpeetavat, mistõttu ta pidi võtma suurema üüripinna ning seetõttu tekkisid

makseraskused. Võlgnik on lahutatud, tal on kolm alaealist last: (R. P. (sünd xxxx), T. Y.A

(sünd xxx) ja M. K. (sünd xxx)), kes elavad koos avaldajaga. M. K. ema ja isa on

elukaaslased ning elavad koos. Avaldaja töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s

lapsehoidjana ning tema netotöötasu kuus on 1079 eurot. Kinnisvara avaldajal puudub.

Avaldaja omab sõidukit Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxxxxx (esmane registreerimine

29.04.xxx), mille hinnanguline väärtus on xxx eurot. Sõiduki kasutajaks on A. K. (ik

xxxxxxxxxx) ning sõidukile on kohtutäitur Oksana Kutšmei seadnud 25. juunil xxx

keelumärke. Avaldaja pensionifondi hinnanguline väärtus on 7968,83 eurot. Võlgniku Revolut

kontol on 3,99 eurot ning Swedbanki kontol 0,26 eurot. Sissetulekud kokku on 2189 eurot

(töötasu 1079 eurot, lasterikka pere toetus 710 eurot ja kahe lapse elatisabi 400 eurot).

Väljaminekud kuus on 1705 eurot: eluasemekulud 670 eurot, toit 350 eurot, riided ja jalanõud

75 eurot, transport 400 eurot, sidekulud 45 eurot, kulutused laste haridusele 120 eurot,

tervishoid ja hügieenitarbed 45 eurot. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku 14 918,51 eurot.

Võlgnik jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

2. Kohus võttis 4. juuli xxx määrusega Y.A maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

tema usaldusisikuks U.F-i, keda kohustas hiljemalt 8. augustiks xxx kohtule esitama FIMS §-s

17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile

ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus

võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks

kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, sh Y.A vara suhtes läbiviidava

täitemenetluse täiteasjas nr 084/xxx/3041. Samuti peatati kohtumenetlus tsiviilasjas 2-25-

7562, milles on Y.A vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.

3. Usaldusisik esitas 8. augustil xxx kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja

ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi

kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja

kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.

Üldandmed

Võlgnik elab koos kolme alaealise lapsega: (R. P. (ik xxxxxxxxxx), T. Y.A (ik xxxxx), M. K.

(ik xxxxxxxxxx)) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx–x asuvas neljatoalises üürikorteris.

Kuu üür on 450 eurot, lisanduvad maksed ühistule ca 210 eurot kuus, lisaks elekter 80 eurot ja

sidevahendid 100 eurot. Kaks last käivad nädalas viis korda Tartu linna trenni, mistõttu on

transpordikulu suur. Võlgnik töötab lapsehoidjana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s

kuutöötasuga 1059 eurot.

Vara

Võlgnik kinnisvara ei oma. Ta on sõiduki Ford Galaxy registreerimisnumbriga xxxxxx

(esmane registreerimine 29.04.xxx) omanik, mille eeldatav väärtus on 1500 eurot (enam kui

15 aastat vana ja puudustega). Sõiduki kasutajaks on A. K. (ik xxxxxxxxxx) ning sõidukile

on kohtutäitur Oksana Kutšmei seadnud 25. juunil xxx täitemenetluses 084/xxx/3041

keelumärke. Võlgnikule on laste tõttu auto vajalik ning ta on valmis auto eest hüvitama 1xxx

eurot igakuiste maksetena (100 eurot kuus).

Võlgnik ettevõtlusega ei tegele. Tal on teises pensionisambas osakud (Swedbank

pensionifondi osakuid 5054,72) kokku lõppsaldoga 8259,95 eurot.

Lisaks igakuisele töötasule saab võlgnik laste- ja peretoetusi ning elatisabi kokku 1100 eurot

kuus. Kokku on tema sissetulekud 2159 eurot.

Kohustused

Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul on võlausaldajate ees kohustusi kokku 36 354,89

eurot. Võlgnik kõrvalnõudeid ei tunnista.

Võlgniku jooksvad kulud kuus on 2145 eurot (eluasemekulud 670 eurot, toit 350 eurot, riided

ja jalanõud 300 eurot (enamus seotud laste jalgpallivarustusega), transport 400 eurot (seotud

laste treeningutele viimisega), sidekulud 100 eurot, kulud tervishoiule ja hügieenitarvetele 45

eurot, lasteaiatasud 120 eurot, kahe lapse treeningukuutasu kokku 160 eurot).

Maksejõuetus

Usaldusisiku hinnangul võlgnik on maksejõuetu, sest võlgnikul ei ole täiendavat, arestivaba

sissetulekut ületavat osa kasutada. Võlgnik on pankrotimenetluses valmis panustama teatud

rahasummaga pärast auto hüvitise makset. Sõiduk on võlgnikule vajalik. Võlgniku

sissetulekust kinnipeetav osa puudub – võlgnik hüvitab mittearestitavalt osalt auto

maksumust.

Võlgnik selgitas, et suurema üürikorteri võtmisel oli vaja tasuda ettemaks ja maakleritasu,

samas ei hoomanud võlgnik, et laenud sisaldavad nii palju kõrvalnõudeid, sest ta maksis ja

maksis, aga nõuded aina kasvasid ajas.

Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Seda soovib ka võlgnik.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsateks varalisteks õigusteks tema teenitav

töötasu (netotasu 1059 eurot kuus) ning laste- ja peretoetused (1100 eurot kuus). Muu

märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude

katmiseks. Võlgniku kasutuses olev sõiduk väärtusega 1500 eurot on võlgnikule pere

teenindamiseks igapäevaselt vajalik. Kogumispensioniga seonduvaid vahendeid aga võlgnik

ei ole kohustatud kasutama oma võlgade hüvitamiseks (eeldusel, et kogumispensioni leping

kehtib ning pensioni kogutakse edasi). Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on

36 354,89 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu ja

toetuste, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest

nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud Y.A maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse

tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS

§-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg

1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti

väljakuulutamisel täitemenetlus.

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas 2-25-7562 on menetlus peatatud kuni

kostja pankroti väljakuulutamiseni või maksejõuetusasjas menetluse lõppemiseni.

Täitemenetluse registri kohaselt on menetlus täiteasjas 084/xxx/3041 (kohtutäitur Oksana

Kutšmei, Bigbank AS nõue 9297,73 eurot) samuti peatatud.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks U.F-i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab Y.A osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk

on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

(FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214,

2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta

jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse

tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi

või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida

maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks,

et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FIMS-is sätestatud kohustusi täites

võlgnevustest vabaneda. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et U.F on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui

pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18.

septembriks xxx.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud (FIMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval

ajal 177,20 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8

tundi tunnitasuga 66 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 528 eurot,

millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS §

65 lg 11).

Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb

kohtu hinnangul U.F-ile tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 528 eurot,

millele lisandub käibemaks 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille

arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Prolex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik