Legislator Case Law & Legislation
2-25-10148/5 AI generated

2-25-10148/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-10148/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja H.I (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxx) Määrata usaldusisiku W.I töötasu suuruseks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96

Legislator headnote

AI generated

Art. 19 alusel; 2-25-10148/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kuulutada välja H.I (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxx) Määrata usaldusisiku W.I töötasu suuruseks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses living expenses bank charges disability-related expenses notional interest deduction operating subsidy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-25-10148

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10148

Tsiviilasi

H.I maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik H.I (ik XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxx; telefon XXX ; e-post XXX)

usaldusisik W.I (ik XXX; Prolex OÜ; Jaama 76, D-korpus, 50605

Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja H.I (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxx)

pankrot kell 20.00 ja algatada H.I kohustustest vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku W.I töötasu suuruseks 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96

eurot, kokku 531,96 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 429 eurot, millele lisandub käibemaks

102,96 eurot, kokku 531,96 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397,

Swedbank AS arvelduskonto nr EE672200221013997303).

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes W.I (isikukood XXX; Prolex OÜ;

Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 1551, 5650 3342; e-post XXX).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 7. oktoobril 2025 kell 10.50 J. Liivi 4 Tartus

Tartu kohtumaja saalis nr 104.

6. Kohustada H.I-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel

pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

8. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb

kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. septembril 2026.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

11. Jätta menetluskulud H.I kanda.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud

tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade pankrotiseaduse (PankrS) § 33 lg-tes 2 ja 3

nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. H.I (avaldaja/võlgnik) esitas 26. juunil 2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-25-10148).

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Tal on 2009 sündinud poeg D. G. , kes ei ela koos

avaldajaga. Avaldajal pole kinnis- ega vallasvara. Ta töötab sõiduautojuhina xx-xxxxxxx. Sissetulek

on 855 eurot kuus. Tööandja peab kohtutäiturile tasumiseks kinni 45 eurot kuus ning avaldaja

maksab kohtutäiturile lisaks 20 eurot kuus. Väljaminekud kuus on 854 eurot: 370 eurot

eluasemekulud, 250 eurot kulub toidule, 54 eurot sidele ja elatis on 180 eurot. Avaldajal tekkisid

võlad, kui peresuhe lagunes. Ta võttis laene, kui sissetulek oli stabiilne. Võlgnik teenib

miinimumpalka. Ta on püüdnud leida suurema palgaga tööd, kuid tulutult. Avaldaja tunneb, et ta ei

suuda enam oma võlgadega toime tulla, sest igapäevasteks kuludeks raha ei jätku. Oma kohustusi

püüab ta nii palju kui võimalik täita. Ta ei tea enda täpset võlgnevuste summat, sest kõik

võlausaldajad ei anna tasuta teavet võlgade kohta. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt

149 056,69 eurot, millest tasumata on 144 804,51 eurot. Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 4. juuli 2025 määrusega H.I maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks W.I, keda kohustas hiljemalt 8. augustiks 2025 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni, sh H.I vara suhtes

läbiviidavad täitemenetlused täiteasjades nr 084/2018/4951 ja 084/2016/1038.

3. Usaldusisik esitas 8. augustil 2025 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning

arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku

suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Üldiseloomustus

Võlgnik elab üksinda xxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxx üürikorteris. Tal on üks alaealine laps – D. G. (ik

xxxxxxxxx), kellele tasub elatist lapse arvelduskontole. Võlgnik töötab xx-xxxxxxx kaubikujuhina

kuutöötasuga 900 eurot neto. Ta ei oma kinnis- ega vallasvara.

Vara

Võlgnikul on teise samba pensionifond väärtusega 9852,69 eurot (Swedbank pensionifond 1970–

1979 sündinutele ja SEB pensionifond 55+).

Võlgnik ei tegutse ettevõtjana.

Kohustused

Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees on kokku 105 306,97

eurot. Võlgnik kõiki nõudeid ei tunnista ning üks nõue võib olla aegunud.

Jooksvad kulutused kuus on 954 eurot: eluasemekulud 370 eurot, toit 250 eurot, riided ja jalanõud

50 eurot, transport 50 eurot, sidekulud 54 eurot ja elatis lapsele 180 eurot.

Maksejõuetus

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, sest võlgnikul ei ole täiendavat,

arestivaba sissetulekut ületavat osa kasutada. Võlgnik on pankrotimenetluses nõus

panustama suurusjärgus 75 eurot kuus. Võlgniku sissetulekust kinnipeetav osa puudub.

Usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Sellega on ka võlgnik nõus.

5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste maht vähemalt 105 306,97

eurot, samas puudub võlgnikul vara ja arvestatav sissetulek kohustuste täitmiseks, ka

maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku töötasu on 900 eurot neto kuus.

Kogumispensioniga seonduvaid vahendeid aga võlgnik ei ole kohustatud kasutama oma võlgade

hüvitamiseks (eeldusel, et kogumispensioni leping kehtib ning pensioni kogutakse edasi). Kuna ei

ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada

aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad

võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega.

6. Kohus, vaadanud H.I maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu

välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest

isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Täitemenetluse registri kohaselt on menetlused täiteasjades 084/2016/1038 (kohtutäitur Oksana

Kutšmei, AS SEB Pank nõue 65 765,74 eurot) ja 084/2018/4951 (kohtutäitur Oksana Kutšmei,

Bigbank AS nõue 1984,52 eurot) peatatud.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel H.I pankrotihalduriks W.I, kes vastab PankrS §-s 56

sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et W.I on

vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb

usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18. septembriks 2026.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku

varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2).

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu

arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 tundi

ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 429 eurot, millele lisandub käibemaks

102,96 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.01.2025 886 eurot (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta,

kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning W.I-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 429 eurot, millele lisandub käibemaks 102,96 eurot, kokku 531,96

eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine

määrata riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Prolex OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik