3-25-935/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

19.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-935

Haldusasi

OÜ Madara 14 kaebus Maksu- ja Tolliameti 20.03.2025

korralduse nr 12.2-3/065214-12 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Madara 14, seaduslik esindaja Irene

Artma Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Kaire Kiviväli

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.10.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 24.10.2024 korraldusega nr 12.2-3/065214-1 (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 22–25) osaühingu (OÜ) Kalda tee 32 (registrikood 12443168)

perioodi märts–september 2024. a käibedeklaratsioonides (KMD) ja tulumaksuseaduse (TuMS) §

48-52 alusel deklareeritud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.

Viidatud korraldusega kohustati maksukohustuslast andma teavet ja esitama dokumendid hiljemalt

07.11.2024.

2. MTA koostas 28.02.2025 OÜ-le Kalda tee 32 korralduse nr 12.2-3/065214-9 (dtl 29–34),

millega küsis maksukohustuslaselt täiendavat teavet ja dokumente märts–september 2024. a

toimunud majandustehingute kohta, muuhulgas ka tehingute kohta OÜ-ga Madara 14 (registrikood

12871183). Maksukohustuslasel tuli esitada korralduses nõutud teave ja dokumendid hiljemalt

17.03.2025.

3. MTA kohustas 20.03.2025 korraldusega nr 12.2-3/065214-12 (dtl 5–6) OÜ-d Madara 14

(kaebaja) esitama kontrollperioodil märts–september 2024. a kaebaja ja OÜ Kalda tee 32 vahel

toimunud majandustehingute kohta kirjalikku teavet ning dokumente. Korralduses on välja

toodud, et MTA kontrollib 24.10.2024 korralduse nr 12.2-3/065214-1 alusel OÜ Kalda tee 32

kontrollperioodil märts–september 2024. a KMD-s ja deklareeritud tulumaksu andmete õigsust.

Kontrollmenetluse käigus on selgunud, et kaebaja soetas 19.03.2024 OÜ-lt Kalda tee 32

korteriomandi asukohaga Keemia 11-48, Tallinn ning et korteriomandi müügilepingut

puudutavate asjaolude kohta ei ole OÜ Kalda tee 32 MTA-le rohkem teavet andnud ega

dokumente esitanud.

3.1. Sellest tulenevalt tuli kaebajal esitada kõik OÜ-ga Kalda tee 32 sõlmitud lepingud koos

lisadega, mis kehtisid kontrollitaval perioodil, tasumist kinnitavad dokumendid ning muud

3-25-935

dokumendid, mida kaebaja peab menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks

oluliseks (p 1).

3.2. Korraldusega kohustati kaebajat andma kirjalikku teavet, vastates maksuhalduri küsimustele.

Maksuhaldur soovis teada, mis eesmärgil kaebaja korteriomandi soetas, millised oli kokkulepped

korteriomandi tasumisel, kuidas ja millal kaebaja korteriomandi eest tasus, kellele ja kuhu

korteriomandi eest tasus ning muu teave, mida kaebaja peab oluliseks või vajalikuks lisada (p 2).

3.3. Korralduse kohaselt tuli kaebajal esitada nõutud teave ja dokumendid maksuhaldurile

hiljemalt 31.03.2025 e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Korralduses selgitati, et kui kaebajale

korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist, esitades

korralduse koostajale põhjendatud taotlus. Korraldusega hoiatati, et korraldusega pandud

kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata

jätmisel esimesel korral 320 eurot ning dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 320 eurot.

Sunniraha võib rakendada korduvalt kuni haldusaktiga taotletava eesmärgi saavutamiseni.

4. Kaebaja esitas 08.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 20.03.2025

korralduse nr 12.2-3/065214-12 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õigusvastane, põhjendades kaebust järgmiselt.

5.1.

Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-le 2 tuleb enne kolmandalt isikult teabe

nõudmist pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, v.a juhul, kui maksuhalduril

puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole

maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamist. Viidatud sätet tuleb sisustada selliselt, et täidetud ei pole olema üksnes

formaalne nõue pöörduda maksukohustuslase poole, vaid maksuhaldur peab ikka sisuliselt üritama

kõigepealt maksukohustuslaselt teavet saada. Kui maksukohustuslaselt teabe nõudmine kõigi

seadusest tulenevate võimaluste ammendudes pole õnnestunud, siis alles tekib maksuhalduril

õigus pöörduda kolmanda isiku poole. Vastupidisel juhul tähendaks see seda, et maksuhaldur

saadab esimesel päeval küsimused maksukohuslasele ja kohe järgmisel päeval võib saata kirja

kolmandale isikule, sest maksuhaldur on formaalselt täitnud kohustuse enne pöörduda

maksukohuslase poole. Seesugune käitumine ei kohe kindlasti olnud seadusandja mõte ning

selliselt ei saa viidatud normi sisustada.

5.2.

Käesoleval juhul vaidleb kaebaja põhimõtteliselt vastu maksuhalduri õigusele kaebaja vaba

aega raisata. Kaebajal on põhiseadusest tulenevalt õigus oma vabale eneseteostamisele, mis

hõlmab ka seda, et kaebaja ei pea oma vabast ajast kolmanda isikuna kusagil menetlustes osalema

olukorras, kus haldusorgan pole varasemalt teinud kõik selleks, et soovitud infot muul viisil saada.

Haldusorgani pöördumine kolmanda isiku poole ja kohustuste panemine kolmandale isikule ei saa

olla mugavusotsustus ning selline otsus peab olema selgelt jälgitav. Sealjuures peab olema

tuvastatav, kas haldusorgan on endast teinud piisavalt, et saada vajaminevat infot

maksukohustuslaselt endalt.

5.3.

Kaebajale teadaolevalt on maksukohustuslane pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse ja

vaidlustanud maksuameti haldusakti. Seega ei saa öelda hetkel, et maksukohustusane ei tee

maksuametiga koostööd. Praegusel juhul ei ole selge, kas maksuameti poolt maksukohustuslasele

antud korraldus on õiguspärane või mitte, kuivõrd seda kontrollibki kohus. Kaebajalt kui

kolmandalt isikult teabe nõudmiseks tekib maksuhalduril õigus alles siis, kui maksukohustuslasele

tehtud korraldus jääb jõusse ja kui maksukohustuslane ei vasta haldusaktis toodud küsimustele ega

esita nõutud teavet.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et

kaebuses vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle

tühistamiseks. Vastustaja põhjendab enda seisukohti järgmiselt.

2(6)

3-25-935

6.1. MKS § 61 lg 2 kehtestab reegli, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe

saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Sama nõue kehtib kolmandatelt isikutelt

dokumentide nõudmise korral (MKS § 62 lg 1). Vastustaja kirjalikule vastusele lisatud tõenditest

nähtub, et OÜ-le Kalda tee 32 on tehtud korraldus teabe saamiseks ning temalt on küsitud

informatsiooni ka kaebajaga tehtud tehingute kohta. Sellega oli MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus,

st küsida esmalt teavet ja dokumente maksukohustuslaselt, täidetud ning maksuhalduril oli õigus

teha korraldus teabe ja dokumentide nõudmiseks kaebajale kui kolmandale isikule.

6.2. MKS § 61 lg 2 alusel kolmanda isiku poole pöördumine ei eelda, et maksukohustuslaselt

teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte

välistab üksnes selle, et maksuhaldur jätab teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt eelnevalt

üldse nõudmata. Kui maksuhaldur on esmalt küsinud teavet ja dokumente kontrollitavalt

maksukohustuslaselt ning viimane talle pandud kohustuse täidab, võib maksuhalduril langeda ära

vajadus pöörduda samas küsimuses kolmandate isikute poole. Kui aga maksukohustuslane jätab

korralduse täitmata (muuhulgas nt seda vaidlustades) või maksuhaldur peab vajalikuks tema

väiteid ja esitatud tõendeid kontrollida, siis on maksuhalduril õigus pöörduda kolmandate isikute

poole.

6.3. Vastustaja hinnangul ei ole kaebuses esitatud ühtegi arvestatavat argumenti ning sellest

nähtub üksnes kaebaja soovimatus maksuhalduri õiguspärast nõuet täita. Maksuhalduril on

seadusest tulenev õigus maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teavet ja dokumente nõuda.

Kaebusest ei nähtu, et kaebajal esineks õiguslik alus maksuhaldurile teabe ja seletuste andmisest

keelduda.

6.4. Vastustaja arvates on alust järeldada, et kaebuse esitamise eesmärgiks oli üksnes OÜ Kalda

tee 32 maksukontrolli läbiviimise takistamine. Olukorras, kus nii kaebaja kui ka kontrollitava

maksukohustuslase seaduslik esindaja on sama, ei saa tõsiseltvõetavaks pidada kaebuses esitatud

seisukohta, nagu peaks kaebajale olema selgelt jälgitav ja tuvastatav, kas haldusorgan on endast

teinud piisavalt, et saada vajaminevat infot maksukohustuslaselt endalt. Käesoleval juhul on

kaebaja teadlik maksumenetluses toimuvast. Arvestatav pole ka kaebaja viide sellele, et OÜ Kalda

tee 32 on talle tehtud korralduse vaidlustanud. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et maksuhalduril

puuduks õigus kontrolli jätkata ja täiendavaid toiminguid teha. Lisaks märgib vastustaja, et info

OÜ Kalda tee 32 poolt korralduse vaidlustamisest on alusetu ja tugineb üksnes kaebaja esindaja

väitel.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja MTA 20.03.2025 korraldust, millega kohustati

kaebajat andma teavet ja esitama dokumente kontrollperioodil märts–september 2024. a kaebaja ja

OÜ Kalda tee 32 vahel toimunud majandustehingute kohta. Seega on vaidluse keskseks

küsimuseks, kas MTA-l oli õigus kohustada kaebajat kui maksumenetluses menetlusvälist isikut

teavet andma ja dokumente esitama ning kas kaebuses vaidlustatud korraldus on õiguspärane.

8. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

9. Vaidlustatud korralduse kohaselt on korralduse õiguslike alustena märgitud MKS § 46, § 553

lg 1 p-d 2 ja 4, § 61 lg-d 1 ja 3 ning § 62 lg-d 1 ja 3.

10. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning

jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja

korras (MKS § 10 lg 2). Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas MKS-ga, kohaldades

muu hulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on maksuhaldur

maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki

asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid

asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud

toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

3(6)

3-25-935

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike

tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).

11. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks

korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja

kehtetuks tunnistamisel juhindutakse HMS-is sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole ette

nähtud teisiti. MKS § 46 sätestab maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded ning käesoleva

haldusasja materjalidest ei nähtu vaidlust nende nõuete täitmise üle.

12. MKS § 553 lg 1 p-de 2 ja 4 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida maksude tasumise ja

arvestamisega seotud dokumente ning saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või

tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi. MKS § 61 lg 1 sätestab, et

maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh krediidiasutustelt, teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning eelnimetatud isikud on

kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja

andmete esitamisest keelduda. Vastavalt MKS § 61 lg-le 3 annab maksuhaldur kolmandalt isikult

teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle

maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga

seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse

ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht.

Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50

sätestatule.

13. MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate

asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist, kusjuures kolmandatelt

isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud

piirang. Vastavalt MKS § 61 lg-le 2 tuleb maksuhalduril enne kolmandalt isikult teabe nõudmist

pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul kui maksuhalduril

puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole

maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 p-s 6 sätestatud juhul.

14. Käesoleva haldusasja asjaolude kohaselt alustas vastustaja 24.10.2024 korraldusega nr

12.2-3/065214-1 maksukohustuslase, st OÜ Kalda tee 32, maksukontrolli perioodil märts–

september 2024. a KMD-s ja TuMS § 48-52 alusel deklareeritud andmete arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse üle. Kaebuses vaidlustatud korralduses on kaebajale selgitatud,

et maksukohustuslase maksukontrolliga on alustatud 24.10.2024 korralduse alusel. Sealjuures on

kaebuses vaidlustatud korralduses selgitatud sedagi, et maksukohustuslase maksukontrolli käigus

on selgunud, et kaebaja on soetanud maksukohustuslaselt korteriomandi asukohaga Keemia 11-48,

Tallinn ning notariaalakti kohaselt kohustub ostja tasuma müügihinnast 183 300 eurot müüja

kontole hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Vaidlustatud korralduse

põhjenduste kohaselt ei ole maksukohustuslane korteriomandi müügilepingut puudutavate

asjaolude kohta rohkem teavet andnud ega dokumente esitanud, mistõttu kohustati kaebaja

esindusõiguslikku isikut esitama kontrollperioodil märts–september 2024. a kaebaja ja

maksukohustuslase vahel toimunud majandustehingute kohta teavet ja dokumente. Kaebaja ei ole

vastu vaielnud korralduses kajastatud faktilistele asjaoludele tema ja äriühingu vahel toimunud

majandustehingute kohta. Samuti ei väida kaebaja, et vaidlustatud korralduses puuduksid

selgitused temalt nõutava teabe ja dokumentidega seosest läbiviidava maksukontrolliga. Ka

kohtule on korraldusest nähtuvalt ilmselge, miks ja millega seoses kaebajalt teavet ja dokumente

nõuti, seega on kohtu hinnangul maksuhaldur täitnud kaebuses vaidlustatud korralduses haldusakti

põhjendamise üldised nõuded.

15. Kaebaja leiab, et temalt on võimalik teavet küsida üksnes siis, kui vastustaja on teavet

küsinud esmalt maksukohustuslaselt ja juhul, kui maksukohustuslaselt teabe nõudmine kõigi

seadusest tulenevate võimaluste ammendudes pole õnnestunud. Kohus kaebaja seisukohaga ei

nõustu. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt

ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente

4(6)

3-25-935

esitama. MKS § 61 lg 2 järgi ei eelda kolmanda isiku poole pöördumine, et maksukohustuslaselt

teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid nimetatud säte

välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid maksukohustuslaselt

eelnevalt üldse nõudmata (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; Tallinna

Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2025

määrus nr 3-25-946, p 8). Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike

tõendite kogumine on maksumenetluses ajakriitilise tähtsusega (nt maksude määramise

aegumistähtaegadest ja maksukohustuslaste tegevusest maksude ebaõige tasumise varjamisel),

mistõttu ei saa maksuhaldurilt nõuda ebaefektiivsete meetmete rakendamist olukorras, kus

maksuhalduril on õiguspäraselt võimalik saada maksukontrolli lõpuleviimiseks vajalikud andmed

muul viisil.

16. Praegusel juhul on kaebuse asjaoludest lähtuvalt maksuhaldur pöördunud kaebaja kui

kolmanda isiku poole, kellega maksukohustuslane on sõlminud kinnisasja võõrandamislepingu

ning sellest tulenevalt võis maksuhaldur mõistlikult eeldada kaebajal vastava tehinguga seotud

teabe ja dokumentide olemasolu. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et pöördus

maksukohustuslase poole 24.10.2024 korralduse koostamise järgselt ka 28.02.2025 korraldusega,

millega nõudis maksukohustuslaelt täiendavat teavet kaebajaga sõlmitud müügitehingu kohta (vt

dtl 29–34, 28.02.2025 korralduse p-d 6 ja 10). Seega oli kaebuses vaidlustatud korralduse

tegemise hetkeks täidetud MKS § 61 lg-s2 tulenev eeldus, sest vastustaja pöördus kaebajalt kui

kolmanda isikult teabe ja dokumentide saamise eelselt esialgu maksukohustuslase poole. Kohus

nõustub vastustaja seisukohaga, et kui maksuhaldur on küsinud esmalt teavet maksukohustuslaselt

ning maksukohustuslane kohustuse täidab, võib maksuhalduril langeda ära vajadus samas

küsimuses kolmanda isiku poole. Käesoleval juhul sellist olukorda ei esinenud, sest vastustaja on

vaidlustatud korralduses selgitanud, et vastustaja ei ole saanud kaebaja ja maksukohustuslase

vahel toimunud majandustehingu kohta teavet ning kohtul puudub alus vastustaja väidetes

kahelda. Lisaks nähtub kohtule, et vastustaja on küsinud maksukohustuslaselt kontrollperioodil

toimunud majandustehingute kohta teavet ja dokumente nii 24.10.2024 korralduses kui ka

28.02.2025 korralduses. Seega ei saa sellises olukorras nõustuda kaebaja väitega, et haldusorgan ei

ole teinud piisavalt, et teavet ja dokumente saada esmalt maksukohustuslaselt. Lisaks nõustub

kohus vastustajaga selles, et kuna nii maksukohustuslase kui ka kaebaja seaduslikuks esindajaks

on sama füüsiline isik, pidi kaebaja tema seadusliku esindaja kaudu olema teadlik

maksumenetluses toimuvast. Kuivõrd vastustaja on vaidlustatud korralduses kui ka

kohtumenetluses selgitanud, et ei ole maksukohustuslaselt kaebajaga toimunud majandustehingu

kohta teavet saanud, oli kaebajalt teabe ja dokumentide küsimine kohtu hinnangul põhjendatud.

Kohus leiab, et vastustaja ei nõudnud kaebajalt teavet meelevaldselt ega õigusvastaselt, vaid teabe

saamine oli vajalik selgitamaks välja maksukohustuslase ja kaebaja vahel toimunud

majandustehingutega seotud asjaolud ning maksuhaldur tegutses MKS § 11 lg-st 2 ja § 59 lg 1

teisest lausest tulenevat kaalutlusõigust järgides. Asjaolu, et kaebaja ei ole põhimõtteliselt rahul

sellega, et maksuhaldur temalt kui maksumenetluses menetlusväliselt isikult teavet küsib ning

väidetavalt raiskab sellega kaebaja aega, ei muuda kaebuses vaidlustatud korraldust

õigusvastaseks.

17. Kaebaja leiab, et kuna talle teadaolevalt on maksukohustuslane talle tehtud korralduse

vaidlustanud, tulnuks maksuhalduril ära oodata kohtu seisukoht maksukohustuslasele tehtud

korralduse õiguspärasuse küsimuses ning kohtu hinnangul õiguspärase korralduse korral oodata

ära, kas maksukohustuslane korralduse täidab. Kohus kaebaja järeldusega ei nõustu ning peab

kaebaja väiteid sarnaselt vastustajaga põhjendamatuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtute

infosüsteemi andmetel puudub selline kohtuvaidlus, milles maksukohustuslane talle tehtud

vastustaja korraldused vaidlustanud oleks, mistõttu on kaebaja väited sellise kohtumenetluse

tulemuse äraootamisest alusetud. Kohus selgitab, et ka juhul, kui maksukohustuslane oleks

vaidlustanud talle tehtud korraldused kohtumenetluses, siis ei omaks maksukontrolli jätkamise

seisukohalt tähendust see, kas maksukohustuslane temalt nõutud teabe esitamise kohustuse täidab,

kuivõrd MKS § 61 lg 2 sellist eeldust ei sätesta ning viidatud norm ei keelaks kolmandalt isikult

teabe ja dokumentide nõudmist ka siis, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik, nt

maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr

5(6)

3-25-935

3-3-1-24-11, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14; Tallinna

Ringkonnakohtu 16.05.2025 määrus nr 3-25-946, p 8).

18. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebuses vaidlustatud korraldus vastab MKS §-s 46 toodud

nõuetele ning vaidlustatud korralduses on järgitud haldusakti põhjendamise üldisi nõudeid,

kuivõrd korralduses on selgitatud seost kontrolliobjekti ja nõutava teabe vahel. Korralduses on

viidatud MKS §-s 64 sätestatud alustele, mil kaebajal on võimalik korralduse täitmisest keelduda,

ning selgitatud korralduse täitmata jätmise tagajärgi, korralduse vaidlustamise võimalusi ning ka

korralduse täitmise viisi. Samuti on vaidlustatud korraldus kooskõlas valitseva kohtupraktikaga

ning korralduse andmisel oli täidetud MKS § 61 lg-st 2 tulenev kohustus pöörduda

maksumenetluses teabe ja dokumentide nõudmiseks maksukohustuslase poole.

19. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et MTA 20.03.2025 korraldus nr 12.2-3/065214-12 on

õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus

on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja

on palunud jätta kohtukulud kaebaja kanda, ent ei ole kohtule esitanud enda menetluskulusid

tõendavaid dokumente. Kohtule nähtub, et vastustaja esindanud ennast ilma välise õigusabi

kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

6(6)