2-25-103417/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

18. september 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-103417;

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.D. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 2016,55 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX, 10149 Harjumaa)

Hageja esindaja

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

K.D. (isikukood XXX; aadress XXX XXX,)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.D.-lt Telia Eesti AS-ga 22.05.2021 sõlmitud

järelmaksulepingu nr. 1864193 alusel põhivõlgnevus 830,36 eurot ja viivis 227,16 eurot

Aktiva Finance Group OÜ kasuks; mõista K.D.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

viivis põhivõlgnevuselt (830,36 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 19.09.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui

põhinõue;

2. välja mõista K.D.-lt Telia Eesti AS-ga 13.06.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr

1891030 alusel põhivõlgnevus 13,44 ja viivis 4,79 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks;

mõista K.D.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (13,44 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.09.2025 kuni

võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

3. Seoses eelnevaga:

3.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 56% ja hageja kanda 44 %;

3.2 välja mõista K.D.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 263,20 eurot;

3.3 välja mõista K.D.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o

263,20 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

3.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

3.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4.Selgitada:

4.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

4.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

4.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

4.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

4.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

4.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

4.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 22.05.2021 järelmaksulepingu nr. 1864193

seadmete Sülearvuti Lenovo IdeaPad Flex 5, Nutitelefon POCO X3 Pro ja Nutitelefon

Samsung Galaxy S21 ostmiseks, mille netohind on 1537,97 eurot. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas.

Lepingutasu 19,90 eurot. Pooled sõlmisid 13.06.2021 järelmaksulepingu nr. 1869310 seadme

Juhtmeta hiir Corsair ostmiseks, mille netohind on 99,99 eurot. Kostja kohustus järelmaksu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas.

Lepingutasu 9,90 eurot. Sissemakse 20 eurot. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et

kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

Lepingu nr. 1864193 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on võetud krediidisumma

1537,97 eurot, intressimäär 21,90% aastas, osamaksete arv 24, lepingutasu 19,90 eurot.

Samuti nähtub alljärgnevast, et krediidi kulukuse määr on 24,50% aastas ja krediidi kogukulu

on 1918,92 eurot. Lepingu nr. 1869310 krediidi kulukuse määra arvutamise eelduseks on

võetud krediidisumma 99,99 eurot, sissemakse 20 eurot, intressimäär 21,90% aastas,

osamaksete arv 12, lepingutasu 9,90 eurot. Samuti nähtub alljärgnevast, et krediidi kulukuse

määr on 51,07% aastas ja krediidi kogukulu on 120,27 eurot. Telia Eesti AS on endale võetud

kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja

kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Telia Eesti AS on kostjaga sõlmitud

lepingu üles öelnud. Kostjal oli lepingust nr. 1864193 tulenev võlgnevuses alates 10.

osamaksest kuni 14. osamakseni ja lepingust nr. 1869310 tulenev võlgnevus alates 9.

osamaksest kuni 12. osamakseni. Seoses lepingu ülesütlemisega muutusid täiendavalt

sissenõutavaks kõik tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 732,16 eurot, nagu

kajastub arvel nr 07202209255828. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele

järelmaksulepingust tulenevatele osamaksetele 437,37 eurot (89,13+89,13+89,13+89,25+

80,73) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud võlgnevus

1169,53 eurot (732,16+437,37). Vastavalt järelmaksu maksegraafikule oli tasumata intressi

summa

85,97

eurot

(0,58+19,18+0,45+18,07+0,31+16,92+0,14+15,76+14,56).

Järelmaksulepingust tulenev tasumata põhiosa oli seega 1083,56 eurot (1169,53-85,97). Telia

Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõudeAktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 1083,56 eurot, intressivõlgnevus 85,97 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 710,34 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates

15.05.2025 kuni põhinõude summas 1083,56 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud

viivisemääras, s.o 24% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas

riigilõiv summas 350 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot. Mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 1.07.2025, kostja tähtaegselt vastanud

ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

8. Hagi hind on 2016,55 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

9. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Telia Eesti AS-i vahel

sõlmitud 2.05.2021 järelmaksulepingust nr. 1864193 ja 13.06.2021 järelmaksulepingust nr.

1869310.

11. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud järelmaksulepingu osas

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et lepingust nr. 1869310 tulenev graafik lõppes 20.06.2022 ja

lepingu nr. 1864193 tulenev graafik lõppes 20.05.2023.

12. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu järelmaksuga müügilepingute alusel põhivõla ja

intressi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt.

13. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

ei ole kontrollinud kostja sissetulekute ja kohustuste kohta informatsiooni piisaval määral.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku

sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal

pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud

(toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb

KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS

§ 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede

kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja

oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole

esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja

kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et

krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus

usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

14. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

15. Hageja ümberarvutuse kohaselt lepingu nr. 1869310 alusel soetas kostja kauba

maksumusega 99,99 eurot. Kostja on tagasimakseid lepingule teinud kogusummas 86,55 eurot

(sissemakse 20 eurot + 1.-8. osamakset). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 13,44 eurot (99,99-86,55). Kostjal on sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 20.06.2022 summas 13,44 eurot ning viivis

alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.06.2022. a kuni hagiavalduse

esitamiseni 14.05.2025 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Lepingu nr. 1864193 alusel

soetas kostja kaubad maksumusega 1537,97 eurot. Kostja on tagasimakseid lepingule teinud

kogusummas 707,61 eurot (1.-9. osamakset). Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 830,36 eurot (1537,97- 707,61). Kostjal on sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus kuni graafiku lõppemiseni, s.o 20.05.2023 summas 830,36 eurot

ning viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 21.05.2023. a kuni

hagiavalduse esitamiseni 14.05.2025 lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.

16. Kohus leiab, et lepingu nr. 1869310 alusel põhinõue 13,44 eurot põhjendatud, kuivõrd

kostja sai krediiti 99,99 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 86,55 eurot ning leping on tähtaja

saabumisega 20.06.2022 lõppenud. Lepingu nr. 1864193 alusel on põhinõue 830,36 eurot

põhjendatud, kuivõrd kostja sai krediiti 1537,97 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 707,61

eurot.

17. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue põhjendatud põhinõudelt (13,44 eurot) alates

21.06.2022 (s.o lepingust nr. 1869310 tulenev graafik lõppes 20.06.2022) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse tegemise aja (s.o 18.09.2025) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised 4,79

eurot. Lisaks rahuldab kohus hageja edasiulatuvate viiviste nõude põhinõudelt (13,44 eurot)

alates 19.09.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Edasiulatuva viivise nõue põhjendatud põhinõudelt (830,36 eurot)

alates 21.05.2023 (s.o lepingust nr. 1864193 tulenev graafik lõppes 20.05.2023) kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtuotsuse tegemise aja (s.o 18.09.2025) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivised

227,16 eurot. Lisaks rahuldab kohus hageja edasiulatuvate viiviste nõude põhinõudelt (830,36

eurot) alates 19.09.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

18. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

20. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 56% ulatuses kostja ja 44%

ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot ning õigusabikuludest

summas 358 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

23. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 470 (350+120) x 56% = 263,20 eurot.

24. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(263,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik