3-24-2723/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2723

Määruse kuupäev

18. september 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

seoses Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla saadud kirja

avamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 1. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

taotleb Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses 22. augustil 2024 Sihtasutuselt

Ida-Viru Keskhaigla saadud kirja avamisega. Kaebuse kohaselt avas valvur kaebajale saadetud

kirja ja kaebaja esitas selle peale 23. augustil 2024 vanglale kaebuse nr 3-24/2-2/8677. Kaebaja

leiab, et vanglaametnik ei või Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla kirju avada. Kaebaja leiab, et

vangla rikkus tema õigusi ja vabadusi ning ta ei nõustu Viru Vangla 23. septembri 2024. a

vastusega nr 6-14/24/13897-2.

Kaebaja palub vabastust riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses

maksejõuetusega.

Kaebaja palub vanglalt välja nõuda haldustoimik ja kõik dokumendid. Samuti palub kaebaja

kohtul võtta haldusasja nr 3-24-1992 juurest asja juurde tõendina Viru Vangla 19. juuli 2024. a

vastus nr 1-8/24/12019-2 ja 16. juuli 2024. a vastuväide kohtu tegevusele. Need tõendid

3-24-2723

näitavad, et kaebaja saab kuulates eesti keelest vähesel määral aru, kuid tema üldine eesti keele

oskus on pigem kasin.

2. Viru Vangla esitas 3. oktoobril 2024 vastusena kohtunõudele kaebaja 23. augusti 2024. a

pöördumise ja Viru Vangla 23. septembri 2024. a vastuse pöördumisele.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Kohtule arusaadavalt taotleb kaebaja, et kohus tunnistaks Viru Vangla tegevuse kaebajale 22.

augustil 2024 Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla saabunud kirja avamisel õigusvastaseks.

Tegemist on tuvastamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebajal võib olla vangla toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks preventiivne huvi (HKMS § 38 lg 4).

Kuigi kaebaja tahe võib olla suunatud ka sellele, et kohus keelaks vanglal edaspidi avada

Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla talle saadetud kirju, ei suuna kohus kaebajat esitama

keelamiskaebust vangla vastu, sest selline kaebus tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada –

puudub teave, et vangla asuks lähiajal kaebaja õigusi rikkuma ning et rikkumise tagajärgi ei saaks

toimingu hilisemal vaidlustamisel kõrvaldada (HKMS § 45 lg 1).

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

4.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebusel eduväljavaateid.

Asja materjalidest nähtuvalt käsitas Viru Vangla 23. septembri 2024. a vastuses nr

6-14/24/13897-2 kaebaja 23. augusti 2024. a pöördumist märgukirjana. Kuna kaebaja osutas

pöördumises oma õiguste rikkumisele ja taotles vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, ei

olnud siiski tegemist märgukirjaga, vaid vaidega (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1).

Et aga vaidemenetluse korras ei saa nõuda haldustoimingu õigusvastasuse tuvastamist, tulnuks

vaie HMS § 79 lg 1 p 1 alusel tagastada. Nimetatud menetluslik minetus ei mõjuta siiski

kaebuse perspektiivi.

VangS § 29 lg 1 kohaselt avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale saadetud või tema

poolt saadetavad kirjad kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille

omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Sama norm näeb ette, et erandina

ei avata kaitsjale, advokaadist esindajale, prokuratuurile, kohtule, õiguskantslerile, Justiits- ja

Digiministeeriumile ja muudele riigiasutustele, samuti kohalikele omavalitsustele ja oma riigi

konsulaartöötajale adresseeritud kirju. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72

vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 50 lg 2 kohaselt antakse VangS § 29 lg-s 4

ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale

allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. VangS § 29 lg-s 4 on nimetatud järgmised

isikud: kaitsja, advokaadist esindaja, prokuratuur, kohus, õiguskantsler ning Justiits- ja

2

3-24-2723

Digiministeerium. VangS § 107 hõlmab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete

täitmise üle vanglas erialast järelevalvet teostavaid ministreid või nende volitatud ametiasutusi.

SA Ida-Viru Keskhaigla ei kuulu VangS § 29 lg-s 4 ja VangS §-s 107 nimetatud isikute või

asutuste hulka. Seega ei olnud Viru Vanglal kohustust anda nimetatud haiglalt kaebajale

saabunud kirja talle üle suletud ümbrikus. Kaebaja ei ole kaebuses ega vanglale esitatud

pöördumises väitnud, et valvur oleks tutvunud talle 22. augustil 2024 SA-st Ida-Viru Keskhaigla

saabunud kirja sisuga. Seepärast ei ole alust arvata, et valvurile oleks teatavaks saanud teavet,

mida tuleb võlaõigusseaduse § 768 lg 1 kohaselt saladuses hoida. Ainuüksi kirja avamine ei

osuta vaidlusaluse toimingu õigusvastasusele.

4.2. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kuna kaebaja on

vaidlustanud üksnes kirja avamise, mitte selle sisuga tutvumise, on asjassepuutuv üksnes tema

eraelu puutumatuse riive (PS § 26), mitte sõnumisaladuse kaitse. Kaebaja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis osutaksid, et vaidlusaluse kirja avamine oleks tema eraelu puutumatust või

muud subjektiivset õigust märkimisväärselt riivanud.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus selle läbi vaatamata.

7. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja

koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata

(HKMS § 62 lg 2).

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

3