3-24-3209/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.09.2025, Tallinnas

Haldusasja number

3-24-3209

Haldusasi

X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsuse nr

TVH/24/029536 ja 15.10.2024 vaideotsuse nr

VO/24/2256 tühistamiseks ning kohustamisnõue

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja Andrei Vesterinen

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle

Rebane

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsus nr TVH/24/029536 ja 15.10.2024

vaideotsus nr VO/24/2256 ning kohustada Eesti Töötukassat uuesti läbi vaatama X. Xi

14.08.2024 töövõime hindamise avaldus.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.10.2025, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. X. X (kaebaja) esitas 14.08.2024 Eesti Töötukassale avalduse töövõime hindamiseks ja

puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 144-154).

1.2. Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsusega nr TVH/24/029536 leiti, et X. Xi töövõime ei ole

vähenenud (dtl 96-97).

3-24-3209

1.3. Kaebaja esitas 11.09.2024 otsuse peale vaide töötukassale (dtl 170). Töötukassa jättis

15.10.2024 vaideotsusega nr VO/24/2256 vaide rahuldamata, kuid otsustas muuta

vaidlustatud töövõime hindamise otsust vastavalt vaideotsusele (dtl 113-121). Töötukassa

17.10.2024 otsusega nr TVH/24/036725 muudeti 19.08.2024 otsuse põhjendusi, kuid

töövõime ulatus ei muutunud (dtl 7-8).

1.4. Kaebaja esitas 24.11.2024 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus võttis

31.01.2025 määrusega kaebaja kaebuse Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsuse nr

TVH/24/029536 ja 15.10.2024 vaideotsuse nr VO/24/2256 tühistamise nõuetes ning

kohustamisnõudes menetlusse ning tunnistas vastustajaks Eesti Töötukassa.

1.5. Vastustaja Eest Töötukassa esitas 03.03.2025 seisukoha kaebuse kohta koos

dokumentidega, mida kaebaja polnud ise esitanud (dtl 129-340).

2. Tallinna Halduskohus määras 02.06.2025 määrusega asja lahendamise kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide

esitamise tähtajaks 06.06.2024 ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja.

Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud. 22.08.2025 ja 09.09.2025 määrustega

lükkas kohus kohtuotsuse teatavaks tegemise aja edasi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

3. Kaebaja ei ole nõus sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud, kuna tema tervis ei ole

paranenud. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt on kaebaja töövõime vähenenud,

kui isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise

piiranguid ning nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

4. Varasemalt tegi Eesti Töötukassa otsused, millega jõudis järelduseni, et kaebaja töövõime

oli vähenenud. Kaebaja viitab Eesti Töötukassa varasemale 27.09.2022 otsusele nr

TVT/22/048145 (kaebuse lisa nr 2, dtl 10-11).

5. Kaebaja vajab erinevaid ravimid, mida ta kasutab hetkel igapäevaselt (kaebuse lisa nr 3,

22.11.2024 ravilugu nr 16, dtl 12) ning ta on pidevalt sunnitatud olema haiguselehel (kaebuse

lisa nr 4, 09.10.2024 ravilugu nr 15, dtl 13). Kaebaja osaleb aktiivselt erinevatel

raviprotseduuritel ja tema anamnees on hetkel järgmine nagu kirjeldatud kaebuse lisas nr 5,

tervisekaart haigusjuht nr. A30708 2024 (dtl 14). Kaebaja heidab töötukassale ette, et

vastustaja kogu tegevus piirneb üksnes teksti tõstmisega copy-paste meetodil

eksperthinnangust ja hinnangust töövõime ulatuse kohta otsusesse.

6. Kaebaja rõhutab, et ta ei saa teha füüsiliselt rasket tööd, samuti tal on raske liikuda ja ta

peab kasutama abivahendit ning tema töövõime ei ole paranenud.

Vastustaja seisukohad

7. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsus nr TVH/24/017787 ja

15.10.2024 vaideotsus nr VO/24/2256 on õiguspärased.

8. Kaebaja esitas 14.08.2024 töövõime hindamise taotluse (dtl 144-154). Vastustaja hindas

kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt taotluses märgitud hinnanguid oma

tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on

taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse,

õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkondades. Samuti on ta kirjeldanud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimete kohta.

2(13)

3-24-3209

9. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst K. K (edaspidi TTO ekspertarst),

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate

piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 17.08.2024 eksperdiarvamuse (dtl 155-

165), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Töötukassa

19.08.2024 otsusega nr TVH/24/017787 (dtl 167-168) tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebaja esitas töötukassale vaide (dtl 170), milles ei nõustunud töövõime

hindamise tulemusega ning esitas täiendavad selgitused temal esinevate tegutsemispiirangute

kohta. TTO ekspertarst analüüsis 04.10.2024 vaidemenetluse raames veel kord kaebaja

terviseandmeid (dtl 171-189), kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid

oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid kogumis ning jäi

vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde,

mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Küll aga muutis ekspertarst oma hinnangut

õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevustes „Tegevuste õppimine“ ja

„Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevuses 3 „Toimetulek muutustega“ hinnates piirangud kergeteks.

Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud.

TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst (ekspertarst I. K 03.03.2025 seisukoht, dtl 330-340). Nimetatud töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst vaatas käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja

terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veel kord üle ning nõustus TTO

ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.

10. Kaebajal hinnati piirang liikumise valdkonna võtmetegevustes „1.1. Liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja võtmetegevuses „1.3. Seismine ja istumine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 4 (täielik

piirang). TTO ekspertarst on liikumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmistele TIS

sissekannetele: − Neuroloogi dr A. R 19.06.2024 epikriis: − Füsioterapeudi dr E. P

29.05.2024 epikriis; − Arsti dr Ü. P 16.05.2022 epikriis; − Kirurgi dr M. R 13.07.2021

epikriis.

11. TTO ekspertarst selgitab arvamuses, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumisel

esineda võiva seljavalu tõttu, kuid terviseandmete alusel ei esine valud konstantselt.

Vastustaja selgitab, et töövõimet ei hinnata haiguse ägenemispuhuse sümptomaatika alusel,

külla aga võetakse arvesse ägenemiste sagedust - nõnda on viimase 2 aasta jooksul seljavalu

põhjustanud kaebaja ajutist töövõimetust ühel korral, kuu aega. Õigustatud on hinnata piirang

kergeks (5-24%) mõjutavaks seisundiks seljavalude ägenemiste ja valuravi vajaduse tõttu.

Kaebaja poolt hinnatud täielik tegevuspiirang ei kinnitu, tegemist ei ole voodihaige või

ratastoolis liikuva ja püsivat kõrvalabi vajava seisundiga. Valu on vajadusel leevenduv

valuvaigistiga. Raviarstid ei ole kirjeldanud, et kaebajal on takistuseks liikumine, ei ole

kirjeldatud ka kargu või tugikepi püsivat vajadust. Kaebajal ei esine muid üldhaigusi, mis

põhjustaksid jõu langust või väsimust. Libedaga on kukkumise oht kõikidel liikujatel.

Kaebaja omab ka ise kehivat liiklusvahendi juhtimisõigust, tema osalemise takistuse kohta

liikluses TIS-is informatsiooni ei ole. Sisuliselt ei ole füsioterapeudid ja arstid kirjeldanud

käimise või muud liikumise takistust. See, et isik teatud olukordades või seljavalu ägenemisel

kasutab tugikeppi ei ole liikumist oluliselt mõjutav piirang. Samuti ei ole alust väita, et

valuvaigistid ei toimiks. TIS sissekannetes on näha, et kaebaja on käinud ka neuroloogi dr A.

R vastuvõtul (epikriis 22.01.2025- 23.01.2025) ning teostatud on uus selja MRT uuring

22.01.2025, kus esineb lülisamba nimmeosa 4 ja 5 nimmelülide vahelise diski madaldumine

ning väljakummumine, kuid selget kompressiooni närvijuurtele pole. Neuroloog on märkinud,

et olukorda on arutatud patsiendiga, kuid seljakirurgia konsultatsiooni vajadust ei ole

kirjeldatud. Kaebajal ei esine radikulaarset valu klassikalises mõttes, tal ei ole kirjeldatud

3(13)

3-24-3209

närvikahjustust, jalgade tundlikkuse või motoorikahäiret. Ei ole kirjeldatud ka kõnnaku häiret.

Asendivahetuse piirangute osas siirdumiste kohta, istumise või seismise ning asendivahetuse

funktsionaalset piirangut ei ole kirjeldatud. Kummardamisel võib tekkida piiranguid

seljalihaste pinge ja valu tõttu. Kaebaja töötab täiskohaga kahveltõstuki juhina, mis on

istumist ja ka asendivahetusi nõudev töö. Kaebaja kirjeldab, et tal on vaja pidevalt

kehaasendeid vahetada. Hindamismetoodika alusel eeldatakse, et asendeid võib vahetada 2-3

minuti järel. Kokkuvõtlikult on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on dorsopaatiad. Vaide esitajal on seljavalu tõttu häiritud kõndimine, kehaasendite

muutmine ja sundasendite kestev hoidmine

11.1. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid liikumise

valdkonna võtmetegevustes 1.2. „Ohutu ringiliikumine“ ja „1.4. Liikumisega seotud muud

piirangud“.

11.2. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevustes „2.1. Käte sirutamine“, „2.2. Asjade liigutamine“, „2.3. Käteosavus“ ja „2.4.

Käelise tegevusega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0

(piiranguid ei tuvastatud).

12. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teabe edasiandmise

ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes „3.1. Teabe edasiandmine“, „3.2. Teabe 10

vastuvõtmine“ ja „3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati

võtmetegevused arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).

13. Kaebajal hinnati piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses

„4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0

(piirang puudub). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutuv piirang). TTO

ekspertarst selgitab, et kaebaja kirjeldatud piirangud (dušši all pesta ennast iseseisvalt ei saa,

raske on kummarduda ja seista ühel kohal. Kasutan tooli ja abistab naine) ei ole TIS andmetel

töövõimet mõjutavad. Vaide esitaja kirjeldatud piirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta.

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonna võtmetegevutes „4.1. Teadvuse püsimine“, „4.2. Tualettruumi

toimingud“ ning „4.3. Söömine ja joomine“, mistõttu hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0

(piiranguid ei tuvastatud).

14. Kaebaja ise ei märkinud, kuid TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses, et õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „5.1. Tegevuste õppimine“ esineb kerge

tegutsemispiirang keskendumishäire tõttu. Kaebajal hinnati piirang õppimise ja tegevuste

sooritamise valdkonna võtmetegevuses „5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja ise on hinnanud piirangu arvväärtusega 9 (muutuv

piirang). TTO ekspertarst on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna hindamisel

tuginenud järgmisele TIS sissekandele: − Psühhiaatri dr E. M 25.09.2024 epikriis. TTO

ekspertarst selgitab, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang vaimse väsimise tõttu.

Kaebaja kirjeldatud valu on hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO

ekspertarst ei tuvastanud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna

võtmetegevuses „5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“, mistõttu

hinnati võtmetegevused arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). Töötukassa ekspertarst

selgitab, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on põhjendatud hinnata piirangud

võtmetegevustes „5.1. Tegevuste õppimine“ ja „5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine“

kergeteks, sest mälu- ega intellektihäireid ei ole kaebajal diagnoositud. Kaebajale välja

kirjutatud ravimid on välja ostetud 25.09.2024 ühekordselt, antidepressanti duloksetiini 28

tabletti ja pregabaliini 56 tk, järgretseptid on kohtumenetluse seisuga välja ostmata, seega on

psühhiaatri poolt määratud ravi katkenud. Kaebajal ei ole diagnoositud sellist seisundit, et ta

4(13)

3-24-3209

ei saaks aru ravi vajadusest ja järjepidevusest. Psühhiaatri kandeid vaidemenetluse järgselt ei

ole lisandunud.

15. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses piirangu muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonna võtmetegevuses „6.1. Väljaskäimine“ arvväärtusega 0 (piirang puudub). Kaebaja

on ise hinnanud piirangu arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst on muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkonna hindamisel tuginenud järgmisele TIS sissekandele: −

Psühhiaatri dr E. M 25.09.2024 epikriis. TTO ekspertarst selgitab, et kaebaja kirjeldatud

piiranguid („kui on libe tee, siis ei saa kõndida - see on mulle ohtlik isegi kepiga. Minu naine

viib mind isegi tööle autoga, ma nagu sõltun teistest...see tekitab minus stressi. Ma ei sõida

üldse ühistranspordiga, valude tõttu pean kord püsti tõusma ja siis istuma, mul on piinlik ja

ebamugav... alati ei pruugi istekohti olla, aga ma näe välja kui puudega isik. Kõik see

raskendab mu psühholoogilist seisundit, teeb mulle muret... Tahan säilitada oma perekonda ja

teenida raha, et seda ülal pidada, kuid olen juba kogenud töö kaotamist. Ärevuse tõttu on

unega halvasti, halveneb mälu ja taju“) on arvestatud liikumise valdkonna hindamisel, kuna

kirjeldatud on kehalise võimekusega seotud piiranguid. Kaebajal hinnati vaidemenetluses

piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „6.3. Toimetulek

muutustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja on ise hinnanud piirangu arvväärtusega

2 (mõõdukas piirang). TTO ekspertarst selgitab, et kaebajal esineb kerge piirang ärevuse tõttu.

Vaide esitaja on pöördunud psühhiaatrile ning alustanud ravi 10 päeva tagasi (25.09.2024),

vajalik on oodata ära ravitulemus, võimalik, et raviskeem vajab ümbervaatamist, käeolevalt

on vara raviefektiivsust hinnata. Meeleoluhäire pole ajutist töövõimetust kordagi põhjustanud.

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonna võtmetegevustes „6.2. Riski või ohu tajumine“ ning „6.4. Muutustega

kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused

arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud). TTO ekspertarst hindas kokkuvõtlikult, et taotleja

ärevuse tõttu esineb piirang toimetulemisel muudatustega igapäevarutiinis. Piirang on

põhjustatud psüühikahäirest.

16. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid suhtlemise

valdkonna võtmetegevustes „7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine“, „7.2. Kohane käitumine“

ja „7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud“, mistõttu hinnati võtmetegevused

arvväärtusega 0 (piiranguid ei tuvastatud).

17. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid sõltuvust tekitavate

ainete mõjust ja ravimite kõrvaltoimetest. Kaebaja kirjeldatud piirang sõltuvust tekitavate

ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas (kohati esineb oksendamist, iiveldust, pearinglust)

ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst on 22.04.2024 eksperdiarvamuses

ravimite kõrvaltoimete osas märkinud, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel tuleb

konsulteerida arstiga. Töötukassa ekspertarst märgib, et terviseandmed ei kinnita püsivate ja

töövõimet mõjutavate kõrvaltoimete esinemist ning nende esinemisel on alati võimalik ravi

muuta või kõrvalnähte leevendada.

18. Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud piiranguid muudest

tervisehäiretest.

19. Vaidemenetluses lisandunud psühholoogi dr E. Mi 25.09.2024 epikriisi alusel on TTO

ekspertarst vaidemenetluses muutnud oma hinnangut õppimise ja tegvuste sooritamise

valdkonna võtmetegevustes „Tegevuste õppimine“ ja „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“

ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „Toimetulek

muutustega“ hinnates piirangud kergeteks. Vaidemenetluses TIS lisandunud dermatolooogi

visiidi andmed ei mõjuta kaebaja töövõimet, kuna kirjeldatud on vähest kuiva löövet näol ja

kubemes.

5(13)

3-24-3209

20. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst läbi TTO ekspertarsti

eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed

terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde. Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on

tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes

kaebaja töövõimele on välja toodud need andmed, millele otseselt on tuginetud. Vastustaja on

vaidlustatud töövõime hindamise otsuse põhjendustes seega õiguspäraselt märkinud, et

kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad.

Seljavalu tõttu on häiritud kõndimine, kehaasendite muutmine ja sundasendite kestev

hoidmine. Kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning

muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja

käitumishäired. Tal esinevad ärevuse, keskendumishäire ning vaimse väsimise tõttu piirangud

oskuste omandamisel ja igapäevategevsute sooritamisel ning piirang toimetulemisel

muudatustega igapäevarutiinis.

21. Kaebajal tuvastati varasemalt osaline töövõime üheks aastaks, nüüd on ta töövõimeliseks

hinnatud. Töötukassa selgitab, et iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS andmetel

esinevaid tegutsemispiiranguid, mistõttu ei anna varasem tulemus õigustatud ootust samale

tulemusele järgmisel hindamisel. Töövõime hindamisel arvestatakse kaebaja subjektiivseid

kaebusi, mida peavad kinnitama objektiivsed uuringud ja kirjeldused. Samuti hinnatakse

töövõimet parima võimaliku ravi foonil. Ekspertarsti hinnangul ei ole kaebaja tervislik

seisund täielikult paranenud, küll aga ei langeta olemasolevad tegutsemispiirangud oluliselt

kaebaja töövõimet, samuti ei ole kaebaja ravivõimalused ammendatud. Käesolevalt ei ole

Kaebaja piirangud väljendunud sedavõrd, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Kaebajal ei

ole kirjeldatud funktsionaalseid piiranguid ega seljanärvide kahjustusi või nende püsiva

häirituse tunnuseid. Terviseandmete alusel on vaide esitaja suuteline tegema füüsilist tööd.

Vaide esitajale ei sobi raske füüsiline töö ning pikaajalist liikumist või sundasendit eeldav töö.

Töövõime hindamisel arvestatakse, et isiku võimet teha mistahes töö. Kaebajal ei esine muid

kehalisi piiranguid, mida töövõime hindamisel arvestatakse. Vaimsed piirangud on hinnatud

kergeks.

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Leian, et kaebus tuleb rahuldada.

23. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on

õigesti hinnanud kaebaja töövõimet ning leidnud, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.

Kaebaja leiab, et tema enda poolt kirjeldatud terviseseisundit arvesse võttes on tema töövõime

vähenenud. Kaebaja heidab töötukassale ette, et vastustaja ei ole praegusel juhtumil oma

otsust piisavalt põhjendanud. Kaebajale ei ole arusaadav miks töötukassa on varasemalt 2022.

aastal tema töövõime osaliseks hinnanud, kuid nüüd kus ta tervis on veelgi halvem, esinevad

pidevalt valud ning ta peab võtma pidevalt ravimeid ja kasutama käimiseks abivahendit,

leidis vastustaja et ta töövõime pole vähenenud. Lisaks on kaebajal pidevatest valudest ja

hirmust kaotada töö lisandunud vaimse tervise häired.

24. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on töövõime hindamine hindamisotsus.

Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks

hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel,

faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr

3-20-2474/11, p 17). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti

õiguspärasus (vt HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu

pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse

6(13)

3-24-3209

raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p

24). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul

üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda

omadega, põhjendades sellist otsustust; kohus ei saa piirduda vaid ratsionaalsuse või

ilmselgete vigade testiga; haldusmenetluses reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja

hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida

täielikult; seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida

kaebaja tervisliku seisundi kulgu (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-

2474/11, p 20).

25. Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja

tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid)

on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel

olemasolevaid asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Kohus

kontrollib seejuures ka asjaolu, kas kaebaja taotluses toodud andmete ning tervise

infosüsteemis kajastatud andmete pinnalt pidi vastustaja ära tundma vajaduse kaebaja

terviseandmete täpsustamiseks või täiendavate andmete kogumiseks (sh korraldama

ekspertarsti vastuvõtu või suunama kaebaja täiendavatele uuringutele). Samuti kontrollib

kohus, kas vastustaja on arvesse võtnud kõiki tervise infosüsteemis olevaid andmeid. Samuti

ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi

kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada

kaebaja töövõimet hindamise läbiviimise hetkel.

26. TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute

abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei

ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega

omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse

isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja

tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust

(TVTS § 5 lg 2).

27. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole

sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes

takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele

alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus

isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline

töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas

ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab.

28. TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime

hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet

välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt,

et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse

valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on

seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida

üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse isiku töövõime

hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise

infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud

või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime

kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas

7(13)

3-24-3209

(liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja

tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline

lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid

ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0

väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu

või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb

25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga

sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada.

Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1. Kui

taotleja ei ole piirangu raskusastet määranud ning on märkinud, et tema seisund on muutlik,

peab ekspertarst määrama tegutsemisvõime piirangu raskusastme skaalal 0-4 taotleja

kirjelduse ja tervise infosüsteemi meditsiiniliste andmete alusel.

29. Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, kas inimene on töövõimeline, tal on

säilinud osaline töövõime või puudub tal töövõime täielikult. Töövõime hindamise käigus

võib ilmneda ühtlasi vajadus suunata inimene täpsustavatele uuringutele. Samuti hinnatakse

inimese töövõime hindamise raames tema abivahendite kasutamise ja rehabilitatsiooni

vajadust, mille eesmärgiks on mh tervisekahjustuse süvenemise ennetamine, et kaitsta inimese

töövõimekust ja võimalusel taastada tema tervis ja töövõime. Terviseseisundi hindamisel

lähtutakse meditsiinilistest andmetest, mida on inimese kohta andnud tema pere- või raviarst.

Inimene annab töövõime hindamise taotlusel hinnangu oma võimetele põhitegevustes.

Töövõimet hindav arst (töötukassa töötaja ja/või lepinguline tervishoiuteenuse osutaja) annab

terviseandmete alusel või visiidi alusel ning arvestades inimese hinnanguid, arvamuse

töövõime ulatuse kohta. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib

töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat

kestust. Samuti antakse soovitused ka töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid

inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.

30. Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud,

ekspertarstid on hinnangute andmisel lähtunud TIS-i kantud andmetest. Kaebuse materjalidest

nähtuvalt on kaebaja oma taotluses märkinud, et on viimase kuue kuu jooksul käinud arsti

vastuvõtul- perearst J. Š vastuvõtt Muuga perearstikeskuses juulis 2024, neuroloog A. R

vastuvõtt Estmedica tervisekeskuses juunis 2024, füsioterapeut E. P külastus Fertilitases mais

2024, perearst N. S Muuga perearstikesksuses aprillis 2024 (dtl 145). Kaebaja on oma

14.08.2024 taotluses kokkuvõtvalt märkinud, et tal esinevad tegutsemispiirangud liikumise

valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetega

seonduvalt. Muude valdkondade osas kaebaja tegutsemispiiranguid kaebaja ei kirjeldanud.

31. Järgnevalt võrdlen kaebaja enda kirjeldatud piiranguid erinevates võtmetegevuste

valdkondades ekspertarstide antud hinnangutega.

32. Liikumise valdkond.

32.1. Kaebaja on taotluses märkinud liikumise valdkonnas järgmised tegutsemispiirangud:

Liikumise valdkonnas valdkonna alapunktis 1.1. „Liikumine eri tasapindadel“ on kaebaja

märkinud, et suudab läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või

tasakaalukaotuseta 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus). Tal on pidevad valud, kui on tänavad

libedad, siis on ohtlik käia isegi kepiga. Tema naine viib teda isegi tööle autoga, ta nagu

sõltub teistest...see tekitab temas stressi. Ta ei sõida üldse ühistranspordiga, valude tõttu peab

ta kord püsti tõusma ja siis istuma, tal on piinlik ja ebamugav... alati ei pruugi istekohti olla,

aga ta näe välja kui puudega isik. Treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud,

8(13)

3-24-3209

kõnnitee äärekivid jms) ületada suudab kaebaja mõõdukate raskustega. Valutab paremal

seljas, mis kiirgab paremasse jalga, käib karkudega. Kaebaja ise hindas oma piiranguid

arvväärtusega 4. Võtmetegevus 1.3. seismine ja istumine märkis kaebaja, et ta ei suuda

kehaasendeid säilitada ning vahetada raskusteta ja valu tundmata. Ta ei suuda ühel kohal

seistes või istudes olla tundmata valu või väsimust. Tal on pidevalt on vaja kehaasendeid

vahetada. Kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada suudab väikeste

raskustega. Ta suudab küll seda teha, sest tal on vaja kehaasendeid vahetada, kuid ta teeb seda

läbi valu. Esinevaid piiranguid hindas kaebaja arvväärtusega 4. Alapunktis 1.4. Liikumisega

seotud muude probleemide all kaebaja tegutsemispiiranguid ei märkinud.

32.2. TTO ekspertarst K. K leidis 17.08.2024 antud eksperthinnangus (dtl 155-165),

Liikumise valdkonnas võtmetegevuse „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ alapunktis, et

kaebajal hinnatud kerge tegutsemispiirang liikumisel esineda võiva seljavalu tõttu. Digiloo

alusel ei esine valud konstantselt. TTO ekspertarst viitab 16.05.2022 toimunud Ü. P visiidi

kokkuvõttele- "Käib normaalselt ja suht kiiresti. Lülisamba liigutused kergelt piiratud, eriti

ette kummardused. Kandadele ja varvastele tõus normaalne. Palpatoorselt paravertebraalne

piirkond valutu. Tundlikkus sümmeetriline" - Selliselt on taotleja kasutanud ka aaluravi.

Töövõimet ei hinnata haiguse ägenemispuhuse sümptomaatika alusel. Alapunktis 1.3.

Seismine ja istumine hinnatud samuti kerge tegutsemispiirang seljavalu tõttu. Põhjendus on

märgitud sama ja lisatud lause, et digiloost ei selgu ka, mispärast taotleja ei ole pöördunud

neurokirurgi konsultatsioonile, soovitatud on seda 2021a üldkirurgi poolt. Kokkuvõttes on

TTO ekspertarst märkinud, et piirangu põhjustanud haiguse kulg on raskesti prognoositav ja

taotleja on piiranguga osaliselt kohanenud. Tegevusvõime koondkokkuvõtteks leidis TTO

ekspertarst, et seljavalu tõttu esinevad piirangud kõndimisel, kehaasendite muutmisel ja

sundasendite kestval hoidmisel. Kaebajal on takistatud keha põhiasendi muutmine,

kehaasendi säilitamine, kõndimine. Soovituste all märkis TTO ekspertarst: kirurgi (M. R

13.07.21) sõnadega: "vältida rasket füüsilist ja sügavat kummardamist nõudvat tööd, seisev ja

liikuv töö on lubatud. Vaidemenetluses 04.10.24 antud eksperthinnangus lisas ekspertarst

põhjenduste osasse, et töövõimet ei hinnata haiguse ägenemispuhuse sümptomaatika alusel,

arvesse aga võetakse ägenemiste sagedust - nõnda on viimase 2 a jooksul seljavalu

põhjustanud ajutist töövõimetust ühel korral, kuu aega. Viidatud on sellele, et vaid

perioodiliselt osadel arstivastuvõttudel (ortopeed A. R) on liikuvuspiirangut ka kirjeldatud.

Selliselt on taotleja kasutanud ka valuravi. Kohtumenetluse ajal töötukassa hinnangud üle

vaadanud ekspertarst I. K on lisanud, et TIS-i sissekannetes on näha, et kaebaja on käinud

kohtumenetluse ajal taas ka neuroloogi dr A. R (epikriis 22.01.2025- 23.01.2025) vastuvõtul

ning teostatud on uus selja MRT uuring 22.01.2025, kus esineb lülisamba nimmeosa 4. ja 5.

nimmelülide vahelise diski madaldumine ning väljakummumine, kuid selget kompressiooni

närvijuurtele pole. Neuroloog on märkinud, et olukorda on arutatud patsiendiga, kuid

seljakirurgia konsultatsiooni vajadust ei ole kirjeldatud. Neuroloogi otsus on taas: suunatud

perearstile jälgimiseks. Sisuliselt ei ole lisandunud raviandmetes kirjeldatud muutusi isiku

seisundis. Esineb seljalihaste pinge, esinevad seljavalu ägenemised, valuravi vajadus on

pigem mõõdukas, mitte ülemäärane ning pidev, füsioteraapia käigus seisund paraneb.

Kirurgilist ravi ei vaja.

33. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond.

33.1. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas märkis kaebaja alapunktis 4.4.

„Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ kaebaja, et duši all pesta

ennast iseseisvalt ei saa, raske on kummarduda ja seista ühel kohal. Kasutab tooli ja abistab

naine. Muid piiranguid kaebaja ei märkinud.

9(13)

3-24-3209

33.2. TTO ekspertarst leidis, et taotleja kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet

mõjutavad, olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjustai leidnud

kinnitust. Kokkuvõtvalt teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei

mõjuta töövõimet.

34. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond

34.1. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas märkis kaebaja alapunktis 5.2.

„Tegevuste alustamine ja lõpetamine“, et tema võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on

muutlik : „Tal on nüüd sageli masendus töö kaotamise ohu ja valude tõttu- vaid lähedaste

(ema ja naise) toetus annab jõudu. Samuti aitas teda see, et pöördus Convictuse poole toetuse

saamiseks, kus ta saab sotsiaal- ja psühholoogilised konsultatsioone. Psühhiaater on ainult

tasuline, nende juurde on tohutud järjekorrad. Ta võib planeeritu pooleli jätta või üldse mitte

alustada. Kohati on tal raske ka arstide poole pöörduda, ei ole nagu mõtet... valud on ikka ja

jäävad“. Muid piiranguid kaebaja valdkonnas ei märkinud.

34.2. TTO ekspertarst leidis, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel

kinnitust. TIS-is puuduvad andmed piirangute kohta vaimse võimekuse valdkonnas, valu on

hinnatud punktis 1. Vaidemenetluses 04.10.24 antud eksperthinnangus hindas ekspertarst

piiranguid „5.1. Tegevuste õppimine“ ja „5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine“

arvväärtusega 1 ja lisas ekspertarst põhjenduste osasse, et esineb kerge tegutsemispiirang

keskendumishäire tõttu (diagnoosiks mõõdukas depressioon). Kohtumenetluse ajal töötukassa

hinnangud üle vaadanud ekspertarst I. K on märkinud et arvestades, et ravi on äsja alustatud ja

piiranguid hinnatakse ravi foonil, on piirangud hinnatud kergeks ja tõenäoliselt paranevaks.

Määratud ravimid on välja ostetud 25.09.2024 ühekordselt, antidepressanti duloksetiini 28

tabletti ja pregabaliini 56 tk, järgretseptid on kohtumenetluse seisuga välja ostmata, seega on

psühhiaatri poolt määratud ravi katkenud. Kaebajal ei ole diagnoositud sellist seisundit, et ta

ei saaks aru ravi vajadusest ja järjepidevusest. Psühhiaatri kandeid vaidemenetluse järgselt ei

ole lisandunud. Valu on hinnatud liikumise valdkonnas.

35. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond

35.1. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas märkis kaebaja alapunktis 6.1.

„Väljaskäimine“, et emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata saab ta minna

omale tuttavatesse kohtadesse mõõdukate raskustega. Kui tee on libe, siis ei saa kõndida - see

on talle ohtlik isegi kepiga. Tema naine viib teda isegi tööle autoga, ta sõltub paljuski

teistest... see tekitab temas stressi. Ta ei sõida üldse ühistranspordiga, valude tõttu peab ta

kord püsti tõusma ja siis istuma, tal on piinlik ja ebamugav... alati ei pruugi istekohti olla, aga

ta ei näe välja kui puudega isik. Kõik see raskendab kaebaja psühholoogilist seisundit, teeb

mulle muret... Kaebaja soovib säilitada oma perekonda ja teenida raha, et pere ülal pidada,

kuid on juba kogenud töö kaotamist. Ärevuse tõttu on unega halvasti, halveneb mälu ja taju.

Emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata ei saa minna tundmatutesse

kohtadesse. Teda viiakse autoga (naine), kuid ka tema ei saa alati. Ta ei saa üksinda, ta nagu

sõltub teistest, see tekitab temas stressi. Kui tal on valud, siis ta ei lähe isegi tööle ja mis

puudutab võõraid kohti, siis see on küsimärgi all... ja siis ta ise ei lähe kuhugi. Alapunktis 6.3.

„Toimetulek muutustega“ märkis kaebaja, et ei tule toime muutustega oma igapäevaelus kui

muutus on ootamatu. Tal on raske muutuseid vastu võtta, on hirm ja raskused vastuvõtmisega.

Lähedaste toetus abistab. Aga muidu ta tõmbub endasse ja poeb peitu, eraldub. Muid

piiranguid kaebaja valdkonnas ei märkinud.

35.2. TTO ekpertart leidis, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

TIS-is puuduvad andmed piirangute kohta vaimse võimekuse valdkonnas, valu on hinnatud

punktis 1. Vaidemenetluses 04.10.24 antud eksperthinnangus märkis ekspertarst, et siintoodud

kaebused on hinnatud kehalise võimekuse valdkonnas. Kokkuvõtvalt esineb muutustega

10(13)

3-24-3209

toimetuleku kerge tegutsemispiirang ärevuse tõttu. Taotleja on pöördunud psühhiaatrile ning

alustanud ravi 10 päeva tagasi (25.09.24), vajalik on oodata ära ravitulemus, võimalik, et

raviskeem vajab ümbervaatamist, käeolevalt on vara raviefektiivsust hinnata. Meeleoluhäire

pole ajutist töövõimetust kordagi põhjustanud.

36. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed rubriigi alapunktis märkis

kaebaja, et tal esineb seoses ravimite võtmisega kõrvaltoimeid. Kohati esineb oksendamist,

iiveldust, pearinglust. Muid piiranguid kaebaja selles valdkonnas ei märkinud. TTO

ekspertarst märkis, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel tuleb konsulteerida arstiga.

Kokkuvõttes on märgitud, et taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja

ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust.

37. Kokkuvõtvalt leidis töötukassa, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Taotlejal on kerge

tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Teadvusel

püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei mõjuta töövõimet. Taotlejal on kerge

tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika

ja käitumishäired. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu

tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud

piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise

infosüsteemi andmetel kinnitust. Seljavalu tõttu esinevad piirangud kõndimisel, kehaasendite

muutmisel ja sundasendite kestval hoidmisel. Soovitused töötingimustele kirurgi (M. R

13.07.21) sõnadega: "vältida rasket füüsilist ja sügavat kummardamist nõudvat tööd, seisev ja

liikuv töö on lubatud.

38. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud

eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Järjepidevas kohtupraktikas on selgitatud, et

eksperdiarvamus on vaid üks tõend haldusmenetluses. „Tegemist on juriidilises tähenduses

erialaasjatundja arvamusega, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega, sh vajadusel

teise eksperdi arvamusega, et oma seisukohta kujundada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

05.09.2019 otsus nr 3-17-1110/84, p 22). Tegu on tõendiga, mida saab halduskohtus hinnata

ja teiste tõenditega ümber lükata (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsuse nr 3-17-

1110/84, p 22). Viidatud Riigikohtu otsuse punktis 23 on kolleegium selgitanud, et

haldusorgani uurimiskohustus ei eelda eksperdiarvamuse tervikuna kontrollimist.

Haldusorgan peab kontrollima vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväited,

mille puhul eksperdiarvamuse andja on meditsiiniliste andmete alusel hinnanud taotleja

piirangu raskusastmed väiksemaks kui taotleja või mille puhul haldusorgan näeb või peab

ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust.

39. Leian, et käesoleval juhul ei ole töötukassa piisava põhjalikkusega kontrollinud kaebaja

vastuväiteid töötukassa poolt antud hinnangutele tema terviseprobleemide osas. Varasemalt

on kaebajal tuvastatud osaline töövõime. Kaebusest nähtub, et töötukassa 26.09.2022 otsuse

TVT/22/037569 alusel määrati kaebajale töövõimetoetus osalise töövõime ulatuses

06.09.2022-05.09.2023 (dtl 10-11). Möönan, et töötukassa ei ole seotud oma varasemate

töövõime hindamise otsustega ning sellest ei saa kaebajale tekkida õiguspärast ootust, kuid

läbipaistvuse põhimõte, vastuolulise käitumise keeld ning uurimispõhimõte nõuavad, et

korduvhindamisel oleks kaebajale selge, miks asuti varasemalt erinevale seisukohale

tegutsemispiirangute osas, kui kaebaja hinnangul tema terviseseisund muutunud ei ole. Seega

varasemast töövõime vähenemist tuvastavast otsusest erineva otsuse (töövõimet kinnitav

otsus) tegemine töövõime kohta nõuab praegusel juhul töötukassa veendumust, et asjaolud on

muutunud. See eeldab täiendava uurimiskohustuse täitmist. Meelevaldne on järeldada, et

kuivõrd kaebaja ei ole viibinud haiguslehel tihti ja tegelikult ei vajaks liikumisel abivahendeid

11(13)

3-24-3209

(abivahendi kasutamist pole põhjendatud või soovitatud), on ta paranenud ja töövõimeline.

Sellises ulatuses uurimiskohustuse rikkumise tõttu tuleb teha uus hindamine.

40. Siinsel juhul on töötukassa minu hinnangul puudulikult uurinud eelkõige kaebaja väiteid

liikumise valdkonnas viidatud vaevuste ja vaimse tervisega probleemidega seonduvalt.

Vaidlustatud otsusest ei ole arusaadav, kuidas töötukassa jõudis järeldusele, et kaebaja

liikumispiirang on muutunud sellisel määral, mis võimaldab ta hinnata täielikult

töövõimeliseks. Kuna kaebaja enda hinnang liikumise valdkonnas erineb oluliselt

ekspertarvamuses toodud järeldusest (raskusastme arvväärtus 4 versus arvväärtus 1), siis

oleks töötukassa pidanud uurimispõhimõtet silmas välja selgitama kaebaja tegeliku

tegutsemispiirangu olemuse - viima läbi visiidipõhise hindamise või täpsustama perearsti või

eriarsti kokkuvõtteid patsiendi ravist. Arusaamatuks jääb, miks viitab TTO ekspertarst

järjekindlalt Ü. P 16.05.2022, aasta epikriisile kui kaebaja on 2024. aastal käinud nii perearsti,

neuroloogi kui ka füsioterapeudi juures ning TIS-i epikriisidest nähtub, et kaebaja valu on

krooniline, ägedad valud on esinenud viimsed 6 kuud, patsient kõnnib kepiga (neuroloog A. R

19.06.2024 vastuvõtu kokkuvõte dtl 196-197). Kuna probleem on krooniline, on patsiendil

vaja regulaarselt läbida füsioteraapia kuuri, ei ole soovitatud tõsta raskusi ning kaua olla ühes

asendis, peab pidevalt tegutsema harjutuste sooritamisega (füsioterapeut E. P visiit

29.05.2024, dtl 197-198). Tugev valu seljas, kiirgub paremas jalas. Liikuvuse on piiratud,

patsient lonkab, tuli kepiga. Ei saa magada valu tõttu (perearst J. Š vastuvõtt 06.02.2024, dtl

199). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja tegeleb füsioteraapiaga, tarvitab valuvaigisteid,

teeb koostööd arstidega ning otsib leevendust oma kroonilise valu lahendamise probleemile,

kuid vaatamata seisukorra mõningasele paranemisele, tugev valu jätkub (füsioterapeut E. Pi

epikriis 03.05.2024 - 29.05.2024). Vaidlustatud otsuse, vaideotsuse ega ekspertarstide

hinnangutest ei selgu, miks ülaltoodud andmetega ei ole arvestatud. Juhul, kui kaebaja

terviseandmetest siiski nähtuvad erinevad vaevused kuid päriselt ei ole selge nende mõju

kaebaja töövõimele, saanuks töötukassa korraldada visiidipõhise hindamise või suunata

kaebaja täiendavalt eriarsti vastuvõtule, et saada võimalikult täpsed andmed kaebaja töövõime

hindamiseks.

41. Samuti nähtub kaebaja kirjeldustest, et seoses igapäevaselt esinevate valudega on kaebajal

tekkinud depressioon ja vaimse tervise häired, millega on tarvis tegeleda. Eitada ei saa, et

krooniline füüsiline valu võib mõjuda laastavalt inimese vaimsele tervisele. Vastustaja on

tuginenud argumendile, et kaebaja on vaid väga harva vajanud oma seljavalude tõttu

haiguslehte, kuid jätnud tähelepanuta selle, et kaebaja on kirjeldanud endal esinevat stressi ja

muret seoses töökoha säilimisega, st kaebaja ei julge haiguslehte võtta, sest ta kardab töö

kaotuse ja sissetuleku vähenemise pärast. Vastustaja viitab, et kaebaja on viibinud psühhiaatri

vastuvõtul. Psühhiaatri dr E. Mi epikriisi 25.09.2024- 25.09.2024, kirjelduse kohaselt on

kaebaja, vahetu mälu ja kohene meenutamine häiritud, planeerimine ja organiseerimine on

kaebajal normist madalamal tasemel. Samuti kirjeldab psühhiaater kaebaja valu, mida ei ole

täielikult võimalik füsioloogilisel alusel või somaatilise häirega põhjendada, kiiret väsimist ja

ülemäärast vaimset pinget. Kaebaja vajab psühhosotsiaalset tuge ja abi, kuna toimetulek on

normist madalam. Töötukassa märgib siinkohal, et kuna ravi on alles alustatud, ei saa selle

efektiivsust hinnata – nimetatu võib viidata vajadusele kaebaja töövõime uuele hindamisele

mõne aja möödudes, kuid ei saa olla aluseks järeldusele, et kaebajal vaimse tervisega seotud

töövõime piiranguid üldse ei esine.

42. Kui tervise infosüsteemi andmed või perearsti epikriisid on ebapiisavad, tuleb küsida

taotleja tegutsemisvõime täpsustamiseks täiendavaid terviseandmeid taotluses nimetatud

arstidelt. Sellise nõude sätestab määruse nr 39 § 5 lg 1 p 3. Vastustaja oleks saanud vajadusel

teha päringuid kaebaja perearstile või ortopeed dr A. R või suunata kaebaja eriarsti

vastuvõtule hindamaks kaebaja kroonilise seljavalu olemust ja sellest tulenevaid

12(13)

3-24-3209

liikumispiiranguid, samuti küsida psühhiaatrilt täpsustusi kaebaja töövõime osas seonduvalt

vaimse tervisega.

43. . Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja ja ekspertarstid ei ole arvestanud kõigi kaebajal

diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning pole lähtunud ka kaebaja enda poolt

töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu

on alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata

jäetud.

44. Eelneva kokkuvõtteks leian, et vaidlusalune Eesti Töötukassa 19.08.2024 otsus nr

TVH/24/029536 on õigusvastane ja tuleb tühistada. Ühtlasi tühistan Eesti Töötukassa

15.10.2024 vaideotsuse nr VO/24/2256. Kuna kaebus töötukassa otsuse tühistamiseks

rahuldatakse, tuleb rahuldada ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.

Kohus selgitab, et vastustaja töötukassal tuleb uuesti lahendada kaebaja 14.08.2024 töövõime

hindamise taotlus 30 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures

tuleb vajadusel suunata kaebaja eriarsti vastuvõtule või küsida eriarstilt ja perearstilt

täiendavaid selgitusi selgitamaks välja, kas kaebaja krooniline seljavalu ning sellele

lisandunud vaimse tervise häire segavad tema igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt

või oluliselt nii, et ta ei ole võimeline töötama.

Menetluskulud

45. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole nõudnud enda kasuks

menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

46. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

Maret Hallikma

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)