2-25-13281/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-13281

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse

4874,67 eurot, intressi 410,54 eurot, sissenõudmiskulude 50

eurot ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

6495,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus (põhinõue) 4874,67

eurot, intress 410,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 502,39 eurot.

3. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 13,49% põhinõudelt (4874,67

eurolt) aastas alates 15. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud X kanda.

2. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv

630 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Esialgne võlausaldaja Holm Bank AS ja X (kostja) sõlmisid 25.10.2023 tarbijakrediidilepingu nr

52310250077, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid

kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 25.10.2024 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 08.11.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Holm Bank AS loovutas 27.12.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esitas kohtusse hagi 14.08.2025, milles palus välja mõista kostjalt

hageja kasuks põhivõlgnevuse 4874,67 eurot, intressi 410,54 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 502,39 eurot ja viivise alates 15.08.2025 kuni põhinõude

summas 4874,67 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 13,49% aastas.

Kohus võttis hagi menetlusse 26.08.2025. Kostja sai hagiavalduse kätte 27.08.2025, kuid vastust

ei esitanud.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (22,88%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei

saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks

sissetulekuks 1335,88 eurot ning arvestati keskmisteks kohustusteks (finantskohustused +

elatusmiinimum/majapidamiskulud) 975,07 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt

on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga poolt alates 31.05.2023 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale

ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole

tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 338

eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on

õigusabikulud summas 338 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat

tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 630 eurot ja õigusabikulud 100

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS

§ 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)