3-25-2195/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRakvere Linnavalitsus saatis 30.04.2025 Priit Kuusmikule nõudekirja, mille p-s 2.1 nõudis, et P. Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st
Legislator headnote
AI generated3-25-2195/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-25-2195
Määruse kuupäev
18.09.2025
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Priit Kuusmiku kaebus Rakvere Linnavalitsuse
kohustamiseks kaebaja vaide lahendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Priit Kuusmik
Vastustaja – Rakvere linn
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Priit Kuusmiku kaebus.
2. Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja muud
võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse
kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)
§ 121 lg 4, §204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus kätte toimetatakse menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Rakvere Linnavalitsus saatis 30.04.2025 Priit Kuusmikule nõudekirja, mille p-s 2.1
nõudis, et P. Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st
halduslepingu p-dest 3.1 ja 1.4.2 tuleneva kohustuse ehitada oma kulul välja Rakveres Võidu
tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu kohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja
tehnorajatised; ning p-ga 2.2 andis P. Kuusmikule kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja
kuni 01.09.2025.
2. P. Kuusmik esitas Rakvere Linnavalitsusele 29.05.2025 vaide, milles palus tunnistada
Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekiri kehtetuks.
3. Rakvere Linnavalitsus tagastas 04.06.2025. a kirjaga nr 5-4/684-26 esitatud vaide.
Nõudekiri ei ole haldusakt ega haldusmenetluse toiming. Sellest tulenevalt ei ole võimalik
esitada vaiet Rakvere Linnavalitsuse nõudekirja peale. Rakvere Linnavalitsus tagastas vaide,
viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 p-le 1 ja § 79 lg 1 p-le 1.
4. P. Kuusmik esitas 03.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Rakvere
Linnavalitsuse kohustamist läbi vaatama kaebaja esitatud vaiet Rakvere Linnavalitsuse
30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamiseks. Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a
nõudekiri on kaebaja hinnangul haldusakt, kuna sellega on pandud talle kohustus (muudetud
halduslepingus kokku lepitud kohustust ning selle täitmise tähtaega). Seega, olenemata
dokumendi pealkirjast, saab sellele esitada vaide, mida ka kaebaja tegi. Ta leiab, et tema vaide
tagastamine ei olnud õiguspärane. Ebaõige ning eksitav on ka vaide tagastamise kirjas
esitatud vaidlustamise kord. Kaebaja on seisukohal, et tema õigusi rikub antud juhul vaide
tagastamine, kuna tal on vaide esitamise õigus, kuid talle seda ei võimaldada.
3-25-2195
Kohustamiskaebus on kõige efektiivsem vahend tema õiguste kaitseks, sest ta soovib, et
haldusorgan võtaks tema vaide menetlusse, menetleks seda ning teeks vaide lahendamise
kohta vaideotsuse.
KOHTU SEISUKOHT
5. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesolevas
asjas kaebeõigus.
6. Kaebaja on sõnastanud oma kaebuse eesmärgina soovi, et tema vaie vaadatakse sisuliselt
läbi. Vaidega nõudis kaebaja Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks
tunnistamist, kuna leiab, et tegemist on haldusaktiga. Seega oli kaebaja eesmärk vaide
esitamisel saavutada 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamine. Kohus selgitab, et
vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisele kohaldub HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud
kaebeõiguse piirang. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks
oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,
sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse
vaidlustamisel. Kohtu hinnangul ei riku vaide tagastamise otsus praegusel juhul ilma vaide
esemeks oleva nõudekirjata eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebaja vaidlustas vaide
tagastamise põhjusel, et ta ei nõustunud selle otsusega, ja soovib, et vaie lahendatakse uuesti.
Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks vaidlustamiseks
ning esitatud kohustamiskaebus ei ole sobiv ega lubatav õiguskaitsevahend. Kaebus tuleb
HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
7. Kuna kaebaja eesmärk vaidemenetluses oli saavutada 30.04.3025. a nõudekirja kehtetuks
tunnistamine ja asja materjalidest ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks kaebaja õigusi
eraldiseisvalt vaidlusalusest nõudekirjast, siis kontrollib kohus, kas kaebajal on oma õiguste
kaitseks võimalik esitada tühistamis- või tuvastamiskaebus 30.04.2025. a nõudekirja peale.
8. Kaebusele lisatud menetlusdokumentidest (nõudekirja lisad 1–2) nähtuvalt oli kaebaja
Rakvere linnas aadressil Võidu tn 87 asuva kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade
detailplaneeringu taotleja ehk arendaja, kes soovis kinnistu jagada seitsmeks krundiks
sihtotstarvetega üksikelamu maa või korterelamu maa. Kaebaja esitas huvitatud isikuna
Rakvere Linnavalitsusele 10.02.2017 avalduse detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
16.03.2017 sõlmisid kaebaja ja Rakvere linn detailplaneeringu koostamise üleandmise lepingu
ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingu. Selle
lepinguga andis linn üle ja huvitatud isik ehk kaebaja võttis täitmiseks vastu lepingu p 1.4.1
järgi Võidu tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu koostamise ja
rahastamise ning lepingu p 1.4.2 kohaselt kohustuse välja ehitada huvitatud isiku kulul Võidu
tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu kohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja
tehnorajatised. Kohtule ei ole teada, kas Rakvere linna ja kaebaja vahel on sõlmitud
täiendavaid kokkuleppeid vastavalt lepingu p-le 3.3, kuid vaidlust ei saa olla, et 16.03.2017
sõlmiti poolte vahel haldusleping.
9. Planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-st 1 tuleneb planeeringu koostamise korraldajale
kohustus ehitada oma kulul välja detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette
nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui
planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud
teisiti. Varasemalt, see tähendab enne 11.02.2015 vastu võetud ehitusseadustiku kehtima
hakkamist, oli detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kohustus
sätestatud ehitusseaduse §-s 13, mille kohta on Riigikohus oma praktikas leidnud, et
ehitusseaduse §-st 13 tulenev kohustus kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse
3-25-2195
omapädevusse kuuluvat ülesannet kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1
mõttes (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-26-10, p-d
13–14). Riigikohus on ka hiljem oma praktikas leidnud, et linnal on kohustus tagada
planeeringuga seotud avalike teede ja muude avalike rajatiste väljaehitamine; kohustuste
üleandmine on võimalik halduslepinguga (vt Riigikohtu seisukohta kohtuasjas nr 3-20-120).
Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kohaselt kehtestati Võidu tn 87 kinnistu
detailplaneering 05.11.2018. Nõudekirjast nähtuvalt ei ole kaebaja vastustaja hinnangul oma
halduslepinguga võetud kohustusi täitnud.
10. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsuse nõudekirjal on haldusakti
tunnused. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel
avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste
tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või
muu õigusakt. Kaebaja leiab, et Rakvere Linnavalitsus muutis nõudekirjaga halduslepingus
kokku lepitud kohustust ning määras kohustuse täitmiseks kindla tähtpäeva, mille tõttu on sel
kirjal regulatiivsus ja see vastab haldusakti tunnustele. Nõudekiri ei loonud aga kaebajale
kohustusi, kuna kohustus ehitada oma kulul välja detailplaneeringu kohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja
tehnorajatised tulenes temaga sõlmitud halduslepingust koostoimes PlanS § 131 lg-ga 1.
Nõudekirjaga üksnes selgitati kaebajale halduslepingust tulenevaid kohustusi, vastustaja
seisukohti rikkumiste osas ja anti kindel tähtaeg kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul ei
tekita nõudekiri õiguslikke tagajärgi, kuigi selles on väljendatud vastustaja selge tahe, et
kaebaja täidaks halduslepinguga võetud kohustused vastustaja poolt määratud tähtajaks.
Kohus selgitab, et kirjas nõutud kohustuste rikkumisel ei saa vastustaja oma nõuet maksma
panna muul viisil, kui peab läbima halduskohtumenetluse vastavalt HKMS § 260 lg 1 p-le 1.
Kaebaja saab vajadusel tõhusalt kaitsta enda õigusi juhul, kui vastustaja pöördub kaebaja
vastu kohustamiskaebusega halduskohtusse, esitades asjas oma vastuväited. Eeltoodust
tulenevalt ei pea kohus võimalikuks suunata kaebajat vastustaja 30.04.2025. a nõudekirja
tühistamise nõude esitamisele, kuivõrd tegemist ei ole haldusaktiga, kohtul ei ole võimalik
nõudekirja tühistada ja vastava tühistamiskaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada
kaebuse eesmärki (vt HKMS § 121 lg 2 p 2; vrd Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2022. määrus nr
3-21-2111, p 7). Kaebajale 30.04.2025 saadetud kirjal on pigem toimingu tunnused. Tehtud
toimingut ei saa tunnistada tagantjärele kehtetuks ning toimingu kehtivust ei saa lõpetada ega
peatada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2736, p 11). Kohus
ei suuna kaebajat ka nõudekirja õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele, kuivõrd
kaebaja saaks tõhusalt kaitsta enda õigusi juhul, kui vastustaja pöörduks kaebaja vastu
kaebusega halduskohtusse (vt HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1).
11. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti
nõuetekohase kaebusega kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu
menetluses olnud.
12. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise,
kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt
ei kuulu praegusel juhul kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Ka kaebaja muud
võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)