Legislator Case Law & Legislation
3-25-2195/2 AI generated

3-25-2195/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-2195/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rakvere Linnavalitsus saatis 30.04.2025 Priit Kuusmikule nõudekirja, mille p-s 2.1 nõudis, et P. Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st

Legislator headnote

AI generated

3-25-2195/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st

Keywords

AI generated
authorization to sue statutory reservation rectification reservation on-call duty retroactive permit administrative circular
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2195

Määruse kuupäev

18.09.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Priit Kuusmiku kaebus Rakvere Linnavalitsuse

kohustamiseks kaebaja vaide lahendamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Priit Kuusmik

Vastustaja – Rakvere linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Priit Kuusmiku kaebus.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja muud

võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4, §204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus kätte toimetatakse menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere Linnavalitsus saatis 30.04.2025 Priit Kuusmikule nõudekirja, mille p-s 2.1

nõudis, et P. Kuusmik täidaks 16.03.2017. a halduslepinguga võetud kohustused, st

halduslepingu p-dest 3.1 ja 1.4.2 tuleneva kohustuse ehitada oma kulul välja Rakveres Võidu

tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu kohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja

tehnorajatised; ning p-ga 2.2 andis P. Kuusmikule kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja

kuni 01.09.2025.

2. P. Kuusmik esitas Rakvere Linnavalitsusele 29.05.2025 vaide, milles palus tunnistada

Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekiri kehtetuks.

3. Rakvere Linnavalitsus tagastas 04.06.2025. a kirjaga nr 5-4/684-26 esitatud vaide.

Nõudekiri ei ole haldusakt ega haldusmenetluse toiming. Sellest tulenevalt ei ole võimalik

esitada vaiet Rakvere Linnavalitsuse nõudekirja peale. Rakvere Linnavalitsus tagastas vaide,

viidates haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 p-le 1 ja § 79 lg 1 p-le 1.

4. P. Kuusmik esitas 03.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Rakvere

Linnavalitsuse kohustamist läbi vaatama kaebaja esitatud vaiet Rakvere Linnavalitsuse

30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamiseks. Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a

nõudekiri on kaebaja hinnangul haldusakt, kuna sellega on pandud talle kohustus (muudetud

halduslepingus kokku lepitud kohustust ning selle täitmise tähtaega). Seega, olenemata

dokumendi pealkirjast, saab sellele esitada vaide, mida ka kaebaja tegi. Ta leiab, et tema vaide

tagastamine ei olnud õiguspärane. Ebaõige ning eksitav on ka vaide tagastamise kirjas

esitatud vaidlustamise kord. Kaebaja on seisukohal, et tema õigusi rikub antud juhul vaide

tagastamine, kuna tal on vaide esitamise õigus, kuid talle seda ei võimaldada.

3-25-2195

Kohustamiskaebus on kõige efektiivsem vahend tema õiguste kaitseks, sest ta soovib, et

haldusorgan võtaks tema vaide menetlusse, menetleks seda ning teeks vaide lahendamise

kohta vaideotsuse.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesolevas

asjas kaebeõigus.

6. Kaebaja on sõnastanud oma kaebuse eesmärgina soovi, et tema vaie vaadatakse sisuliselt

läbi. Vaidega nõudis kaebaja Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks

tunnistamist, kuna leiab, et tegemist on haldusaktiga. Seega oli kaebaja eesmärk vaide

esitamisel saavutada 30.04.2025. a nõudekirja kehtetuks tunnistamine. Kohus selgitab, et

vaidemenetluses tehtud otsuse vaidlustamisele kohaldub HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud

kaebeõiguse piirang. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks

oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi,

sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse

vaidlustamisel. Kohtu hinnangul ei riku vaide tagastamise otsus praegusel juhul ilma vaide

esemeks oleva nõudekirjata eraldiseisvalt kaebaja õigusi. Kaebaja vaidlustas vaide

tagastamise põhjusel, et ta ei nõustunud selle otsusega, ja soovib, et vaie lahendatakse uuesti.

Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus vaide tagastamise iseseisvaks vaidlustamiseks

ning esitatud kohustamiskaebus ei ole sobiv ega lubatav õiguskaitsevahend. Kaebus tuleb

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

7. Kuna kaebaja eesmärk vaidemenetluses oli saavutada 30.04.3025. a nõudekirja kehtetuks

tunnistamine ja asja materjalidest ei nähtu, et vaide tagastamine rikuks kaebaja õigusi

eraldiseisvalt vaidlusalusest nõudekirjast, siis kontrollib kohus, kas kaebajal on oma õiguste

kaitseks võimalik esitada tühistamis- või tuvastamiskaebus 30.04.2025. a nõudekirja peale.

8. Kaebusele lisatud menetlusdokumentidest (nõudekirja lisad 1–2) nähtuvalt oli kaebaja

Rakvere linnas aadressil Võidu tn 87 asuva kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade

detailplaneeringu taotleja ehk arendaja, kes soovis kinnistu jagada seitsmeks krundiks

sihtotstarvetega üksikelamu maa või korterelamu maa. Kaebaja esitas huvitatud isikuna

Rakvere Linnavalitsusele 10.02.2017 avalduse detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

16.03.2017 sõlmisid kaebaja ja Rakvere linn detailplaneeringu koostamise üleandmise lepingu

ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmise lepingu. Selle

lepinguga andis linn üle ja huvitatud isik ehk kaebaja võttis täitmiseks vastu lepingu p 1.4.1

järgi Võidu tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu koostamise ja

rahastamise ning lepingu p 1.4.2 kohaselt kohustuse välja ehitada huvitatud isiku kulul Võidu

tn 87 kinnistu ning sellega piirnevate tänavaalade detailplaneeringu kohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja

tehnorajatised. Kohtule ei ole teada, kas Rakvere linna ja kaebaja vahel on sõlmitud

täiendavaid kokkuleppeid vastavalt lepingu p-le 3.3, kuid vaidlust ei saa olla, et 16.03.2017

sõlmiti poolte vahel haldusleping.

9. Planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-st 1 tuleneb planeeringu koostamise korraldajale

kohustus ehitada oma kulul välja detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette

nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui

planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud

teisiti. Varasemalt, see tähendab enne 11.02.2015 vastu võetud ehitusseadustiku kehtima

hakkamist, oli detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kohustus

sätestatud ehitusseaduse §-s 13, mille kohta on Riigikohus oma praktikas leidnud, et

ehitusseaduse §-st 13 tulenev kohustus kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse

3-25-2195

omapädevusse kuuluvat ülesannet kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 1

mõttes (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2010. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-26-10, p-d

13–14). Riigikohus on ka hiljem oma praktikas leidnud, et linnal on kohustus tagada

planeeringuga seotud avalike teede ja muude avalike rajatiste väljaehitamine; kohustuste

üleandmine on võimalik halduslepinguga (vt Riigikohtu seisukohta kohtuasjas nr 3-20-120).

Rakvere Linnavalitsuse 30.04.2025. a nõudekirja kohaselt kehtestati Võidu tn 87 kinnistu

detailplaneering 05.11.2018. Nõudekirjast nähtuvalt ei ole kaebaja vastustaja hinnangul oma

halduslepinguga võetud kohustusi täitnud.

10. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Rakvere Linnavalitsuse nõudekirjal on haldusakti

tunnused. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel

avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või

muu õigusakt. Kaebaja leiab, et Rakvere Linnavalitsus muutis nõudekirjaga halduslepingus

kokku lepitud kohustust ning määras kohustuse täitmiseks kindla tähtpäeva, mille tõttu on sel

kirjal regulatiivsus ja see vastab haldusakti tunnustele. Nõudekiri ei loonud aga kaebajale

kohustusi, kuna kohustus ehitada oma kulul välja detailplaneeringu kohased avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tänavad ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja

tehnorajatised tulenes temaga sõlmitud halduslepingust koostoimes PlanS § 131 lg-ga 1.

Nõudekirjaga üksnes selgitati kaebajale halduslepingust tulenevaid kohustusi, vastustaja

seisukohti rikkumiste osas ja anti kindel tähtaeg kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul ei

tekita nõudekiri õiguslikke tagajärgi, kuigi selles on väljendatud vastustaja selge tahe, et

kaebaja täidaks halduslepinguga võetud kohustused vastustaja poolt määratud tähtajaks.

Kohus selgitab, et kirjas nõutud kohustuste rikkumisel ei saa vastustaja oma nõuet maksma

panna muul viisil, kui peab läbima halduskohtumenetluse vastavalt HKMS § 260 lg 1 p-le 1.

Kaebaja saab vajadusel tõhusalt kaitsta enda õigusi juhul, kui vastustaja pöördub kaebaja

vastu kohustamiskaebusega halduskohtusse, esitades asjas oma vastuväited. Eeltoodust

tulenevalt ei pea kohus võimalikuks suunata kaebajat vastustaja 30.04.2025. a nõudekirja

tühistamise nõude esitamisele, kuivõrd tegemist ei ole haldusaktiga, kohtul ei ole võimalik

nõudekirja tühistada ja vastava tühistamiskaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada

kaebuse eesmärki (vt HKMS § 121 lg 2 p 2; vrd Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2022. määrus nr

3-21-2111, p 7). Kaebajale 30.04.2025 saadetud kirjal on pigem toimingu tunnused. Tehtud

toimingut ei saa tunnistada tagantjärele kehtetuks ning toimingu kehtivust ei saa lõpetada ega

peatada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-2736, p 11). Kohus

ei suuna kaebajat ka nõudekirja õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele, kuivõrd

kaebaja saaks tõhusalt kaitsta enda õigusi juhul, kui vastustaja pöörduks kaebaja vastu

kaebusega halduskohtusse (vt HKMS § 45 lg 2, § 121 lg 2 p 1).

11. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

nõuetekohase kaebusega kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise,

kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt

ei kuulu praegusel juhul kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele. Ka kaebaja muud

võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)