2-25-13346/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-13346

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

XX-i hagi WW vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise väljamõistmiseks

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: XX, isikukood XXX

Kostja: WW, isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX-i hagi WW vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista WW-lt (XX, isikukood XXX) XX-i (isikukood XXX) kasuks elatis 250

eurot kuus alates 01.09.2025 kuni XX omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui XX-i 21 aastaseks saamiseni, s.o kuni

xx.xx.xxxx.

3. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda XX-i arvelduskontole

nr xLHV Pank iga kuu eest ette elatise tasumisele eelneva kuu viimaseks kuupäevaks,

selgitusega „XX elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest

elatist makstakse.

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

5. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edastada tagaseljaotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2-25-13346

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Sisulised asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks 250 eurot kuus alates 01.09.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o

xx.xx.xxxx. Hagi kohaselt õpib hageja alates 14.08.2025 x.

2. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 14 päeva

jooksul pärast nõude saamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult

ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada.

Hagimaterjalid on kostjale kätte AET-i kaudu 20.08.2025 ning 19.08.2025 määrus on

kättetoimetatud e-postiga 26.08.2025. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o

hiljemalt 09.09.2025, ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesoleva otsuse

lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud

ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on

seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 2 kohaselt on

ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust

või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

2-25-13346

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on märkinud, et

täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS §

99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud

miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Täisealiseks saanud

lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu

PKS § 102 lg 2. (samas p 11)

7. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb

täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes.

8. XX on rahvastikuregistri järgi WW poeg. XX on täisealine (sünd xx.xx.xxxx). Hageja õpib

alates 14.08.2025 x bakalaureuseõppes.

9. PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad

üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda

ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa

õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste

rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal,

et kõrgkooli esimestel kursustel on primaarne hariduse omandamine ning töötamine

täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval

tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest

võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge

või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.

10. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes

arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt

vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes

alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma

kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu

19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).

11. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajalikud kulud alljärgnevalt:

kulutused toidule 200 eurot, kulutused eluasemele 158 eurot, kulutused transpordile 80

eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20

eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ning jalanõudele 50

eurot. Hageja on nimetatud kulude kandmist hagis selgitanud. Kohtu hinnangul võib üldist

hinnataset arvestades pidada hageja igakuiseid kulusid mõistlikuks. Kostja ei ole hageja

ülalpidamisvajadusele vastuväiteid esitanud ega ka väitnud ja tõendanud, et tal ei ole

võimalik nõutud suuruses elatist maksta. Kostja on tööealine isik ning kostja ei ole esile

toonud, et ta ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema ning

teenima sissetulekut, mis võimaldaks tal tasuda hagejale elatist. Kostja ei ole esile toonud,

et täisealise lapse ülalpidamine 250 euro ulatuses ei oleks tema sissetulekuid ja varalist

seisundit arvestades võimalik või tingiks kostja tavapäraste vajaduste piiramise (PKS § 102

ja § 195 lg 3).

12. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates

01.09.2025 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21 aastaseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.

Elatis tuleb maksta XX-i arvelduskontole nr x LHV Pank.

2-25-13346

13. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad

väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

14. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad, on kostjal

õigus nõuda TsMS § 459 alusel kohtulahendi muutmist või juba möödunud perioodi osas

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (vt Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-177-16, p 14).

15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1

ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning

kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Elatise nõudmise

hagilt riigilõivu ei võeta (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2) ning hagejal ei olnud menetluses

lepingulist esindajat, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja hagile ei

vastanud, seega kohus järeldab, et kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid tekkinud

ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik