2-24-18562/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta menetluskulud määruskaebemenetluses Marko Pungari kanda. Hüvitatavad Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Legislator headnote
AI generated2-24-18562/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hüvitatavad Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. september 2025
Tsiviilasja number
2-24-18562
Tsiviilasi
Tiit Pikma, Triin Pikma, Marko Pungari, Luminor
Bank AS-i ja Swedbank AS-i kandeavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 20. novembri 2024.
a määrus nr 1131192024 kinnistamisasjas nr
80430202450
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marko Pungari määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Marko Pungar
(isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja Tartu notar
Tiina Tomberg
Avaldajad
1. Tiit Pikma (isikukood XXXXXXXXXXXX);
2. Triin Pikma (isikukood XXXXXXXXXXXX);
3. Luminor Bank AS (registrikood 11315936),
esindaja Karin Graf-Raiesmaa
4. Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja
Siivi Raup
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 20. novembri 2024. a määrus nr
1131192024 kinnistamisasjas nr 80430202450 muutmata.
2. Jätta Marko Pungari määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses Marko Pungari kanda. Hüvitatavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tiit Pikma, Triin Pikma, Luminor Bank AS, Swedbank AS ja Marko Pungar esitasid 14.
oktoobril 2024 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (registripidaja) kinnistamisavalduse
(notar Tiina Tomberg, ametitoimingute raamatu registreerimise nr 2429/2024).
2. Registripidaja rahuldas 24. oktoobri 2024. a määrusega nr 1051922024 kinnistamisasjas nr
80430202450 kandeavalduse osaliselt.
3. Registripidaja jättis kandeavalduse Tiit Pikma kasuks kantud isikliku kasutusõiguse
ülekandmiseks Marko Pungarile 24. oktoobri 2024. a määrusega nr 1045622024 käiguta ja
määras tähtaja kuni 12. novembrini 2024 esitada kinnisasju nr 4404603–4405203, nr
4405403–4405703, nr 4405903–4408103 hõlmav notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnistuid
koormava isikliku kasutusõiguse Tiit Pikma kasuks üleandmise kohta Marko Pungarile ja
kinnisasjade nr 4404603–4405203, nr 4405403–4405703, nr 4405903–4408103 omanike
notariaalselt tõestatud nõusolekud kinnistuid Tiit Pikma kasuks koormava isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks. Registripidaja märkis, et määratud tähtpäevaks puuduste
kõrvaldamata jätmisel ja sellekohaste dokumentide registripidajale esitamata jätmisel jäetakse
kinnistamisavaldus rahuldamata.
4. Registripidaja jättis 20. novembri 2024. a määrusega nr 1131192024 rahuldamata 14.
oktoobri 2024. a lepingu punktis 11.2.2 sisalduva kinnistamisavalduse muuta kinnisasjade
number 4405303 ja 4404603, 4404703, 4404803, 4404903, 4405003, 4405103, 4405203,
4405403, 4405503, 4405603, 4405703, 4405803, 4405903, 4406003, 4406103, 4406203,
4406303, 4406403, 4406503, 4406603, 4406703, 4406803, 4406903, 4407003, 4407103,
4407203, 4407303, 4407403, 4407503, 4407603, 4407703, 4407803, 4407903, 4408003,
4408103 registriosade kolmandatesse jagudesse Tiit Pikma kasuks kantud isikliku
kasutusõiguse kannet ning kanda nimetatud kannetesse õigustatud isikuna Tiit Pikma asemel
Marko Pungar.
Tiit Pikma ja Marko Pungar ei ole registripidajale esitanud kinnisasju nr 4404603–4405203,
nr 4405403–4405703, nr 4405903–4408103 hõlmavat notariaalselt tõestatud kokkulepet
kinnistuid koormava Tiit Pikma kasuks seatud isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta
Marko Pungarile ja kinnisasjade nr 4404603–4405203, nr 4405403–4405703, nr 4405903–
4408103 omanike notariaalselt tõestatud nõusolekut kinnisasju Tiit Pikma kasuks koormava
isikliku kasutusõiguse üleandmiseks.
Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p-le 1 tuleb kinnistamisavaldusele lisada
vormikohane käsutustehing. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 64 lg-le 1 on kinnisasja
koormava asjaõiguse üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt
tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping). Lepingu järgi kinnistamisavaldusele lisatud nõutav
käsutustehing sisaldub lepingu punkti 11.2 teises lauses: “Tiit Pikma annab üle registriosa
number 4405303 III jakku kande nr 16 all kantud isikliku kasutusõiguse ja kõik sellest
tulenevad õigused ja kohustused ning Marko Pungar võtab isikliku kasutusõiguse ning kõik
sellest tulenevad õigused ja kohustused vastu”.
Isikliku kasutusõiguse üleandmise kokkuleppe sõlmijatel on jäänud tähelepanuta, et isiklik
kasutusõigus Tiit Pikma kasuks koormab kokku 35 kinnistut (4404603–4405703; 4405903–
4408103). Nimetatud isiklik kasutusõigus on kinnistusregistriossa nr 43566 sisse kantud 13.
augustil 2004 Tartu notar Mati Alliku tõestatud lepingu (notari ametitoimingute raamatu
registri number 10941) alusel 1. septembril 2004 ja kinnistu jagamisel tekkinud
korteriomandite registriosadesse üle kantud 2. septembril 2004. 13. augusti 2004. a lepingu
punktis 4.3 on mh märgitud, et kinnistut koormavat kasutusõigust ei jagata ja see jääb
koormama kõiki tekkivaid korteriomandeid. Isikliku kasutusõiguse üleandmise kokkuleppes
on koormatud kinnistuna märgitud ainult nr 4405303, st kokkuleppe ese on määratletud
puudulikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10, § 477 lg 1, § 363 lg 1
p 1, KRS § 1 lg 11 esimeses lauses sätestatu järgi peab kinnistusosakonnale esitatav kokkulepe
olema selge. Vastavalt AÕS § 226 lg-le 1 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda. Õiguskirjanduses (vt Varul, P. et al, Asjaõigusseadus I.
Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, AÕS § 64 ülaindeksiga 1 kommentaar 3.2.3b lk
208) on selgitatud, et AÕS § 226 võimaldab isikliku kasutusõiguse üleandmist üldjuhul
üksnes kinnisasja omaniku nõusolekul, seega ka käesoleval juhul. Õiguskirjanduses (vt Varul,
P. et al, Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, AÕS § 226
kommentaar 3.4 lk 58) on selgitatud, et nõusoleku vorminõue (notariaalne tõestamine) tuleneb
TsÜS §-st 111 ja AÕS § 64 lg-st 1. Vastavalt KRS § 35 lg 1 p-le 2 tuleb
kinnistamisavaldusele lisada nõutavad nõusolekud. Kuivõrd lepingu punktis 11.2.2 sisalduvas
kinnistamisavalduses taotletud kande tegemise takistust määratud tähtajaks ei kõrvaldatud, on
selle kinnistamisavalduse alusel kinnistamine, kinnisasjade nr 4404603–4405703 ja nr
4405903–4408103 kolmandate jagude Tiit Pikma kasuks seatud isikliku kasutusõiguse
kannete muutmine, välistatud AÕS § 226 lg 1, KRS § 35 lg 1 p 1 ja p 2 sätestatust tulenevalt.
Registripidaja jättis kinnistamisavalduse rahuldamata.
Registripidaja jättis lepingu punktis 11.2.2 sisalduva taotluse muuta kinnisasja nr 4405803
kolmanda jao kannet Tiit Pikma kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta rahuldamata, sest
kinnisasja nr 4405803 kolmandas jaos ei ole kannet Tiit Pikma isikliku kasutusõiguse kohta,
mida oleks võimalik muuta.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5. Marko Pungar esitas registripidaja 20. novembri 2024. a määruse nr 1131192024 peale
määruskaebuse, milles palub määrus tühistada ning rahuldada Marko Pungari 14. oktoobri
2024 esitatud kinnistamisavaldus kinnistusraamatusse kannete tegemiseks registriosadesse,
millesse on Tiit Pikma kasuks kantud isiklik kasutusõigus.
Registripidaja seisukoht, et Sõbra tn 31 korteriomandeid koormab üks jagamatu isiklik
kasutusõigus, ei ole õige. Isiklike kasutusõiguste kannete aluseks oleva 13. augusti 2004. a
lepingu punkti 2.2 ja kandeavalduse ning kinnistusraamatusse tehtud kannete kohaselt
koormati Sõbra 31 korteriomandid 28 üleantava isikliku kasutusõigusega.
Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik õiguse omaja ja omandaja kokkulepet ning see
on vaatamata asjaolule, et õiguse määratlemiseks on viidatud vaid registriosa 4405303 III
jakku kande 16 alusel tehtud kandele, korrektne. Kandeavalduses on näidatud kõik
registriosad, milles tuleb isikliku kasutusõiguse võõrandamine nähtavaks teha. Ekslikult on
kandeavaldusse jäänud ka registriosa 4405803, milles isikliku kasutusõiguse kannet Tiit
Pikma kasuks ei ole.
Kui isiklikud kasutusõigused on juba algselt seatud üleantavatena, nimetatud kannetele ei ole
esitatud vastuväiteid ja kanded on kehtivad, siis sellised asjaõigused kehtivad. Antud juhul on
kinnistusraamatusse kantud ”Isiklik kasutusõigus Tiit Pikma (isikukood
XXXXXXXXXXXX) kasuks. Tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus rajatisele,
parkimiskohale nr 16, mille sisu kohta kehtib 13. augusti 2004. a lepingu punkt 2.2. Kandel
on sama järjekoht III jao kannetega nr 1-15 ja 17-28. Registriossa nr 4356603 sisse kantud 1.
septembril 2004, siia üle kantud.” Isikliku kasutusõiguse tekkimise aluseks oleva 13. augusti
2004. a lepingu punktis 2.2 on kinnistu omanik määranud isikliku kasutusõiguse sisu
järgmiselt: “Omanik oma esindaja kaudu kokkuleppel Aktsiaseltsiga Tartu Ehitus on
otsustanud koormata kinnistu kahekümne kaheksa (28) tähtajatu ja üleantava isikliku
kasutusõigusega, mille sisuks on parkimiskoha kasutusõigus sõiduautode ja väikebusside
parkimiseks.” Asjaolu, et isiklikud kasutusõigused on üleantavad, on nähtav
kinnistusraamatust ning korteriomandeid omandanud isikud on korteriomandite omandamisel
selliste isiklike kasutusõigustega nõustunud. Kuna kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse,
siis ei kahjusta isikliku kasutusõiguse üleandmine korteriomandite omanike õigusi ning
põhjendamatu on registripidaja seisukoht, et kinnistusosakonnale tuleb esitada isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks määruskaebuses loetletud korteriomandite omanike täiendavad
nõusolekud.
6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 6 alusel
lahendamiseks Tartu Maakohtule.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja registripidaja määrus
muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Registripidaja määrus kandeavalduse
rahuldamata jätmise osas on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna
alust registripidaja määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub määruse
põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
9. Vastuseks määruskaebuse väitele märgib ringkonnakohus järgmist.
Olemuslikult on isiklik kasutusõigus seotud konkreetse õigustatud isikuga ning isikliku
kasutusõiguse kestus on samuti piiratud õigustatud isiku eluea või eksistentsiga. Isiklik
kasutusõigus lõpeb õigustatud isiku surmaga või õigustatud juriidilise isiku lõppemisega.
Sellest tulenevalt ei ole isiklik kasutusõigus üleantav. AÕS §-ga 226 muudetakse isiklik
kasutusõigus piiratud ulatuses üleantavaks. AÕS § 226 lg 1 näeb ette, et isikliku
kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata
seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja
vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise
eest solidaarselt. Isikliku kasutusõiguse kestus ei tohi pikeneda, st seda arvestatakse ikka
esialgse õigustatud isiku eluea või eksistentsi järgi (vt Varul, P. et al, Asjaõigusseadus II.
Kommenteeritud väljaanne, 2014, AÕS § 225 kommentaar p 3.3).
Tiit Pikma isikliku kasutusõiguse tekkimise aluseks oleva 13. augusti 2004. a lepingu punktis
2.2 on kinnistu omanik määranud isikliku kasutusõiguse sisu järgmiselt: “Omanik oma
esindaja kaudu kokkuleppel Aktsiaseltsiga Tartu Ehitus on otsustanud koormata kinnistu
kahekümne kaheksa (28) tähtajatu ja üleantava isikliku kasutusõigusega, mille sisuks on
parkimiskoha kasutusõigus sõiduautode ja väikebusside parkimiseks.”
Arvestades kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse sõnastust „Isiklik kasutusõigus
Tiit Pikma (isikukood XXXXXXXXXXXX) kasuks. Tähtajatu ja üleantav isiklik kasutusõigus
rajatisele, parkimiskohale nr 16, mille sisu kohta kehtib 13.08.2004 lepingu punkt 2.2. Kandel
on sama järjekoht III jao kannetega nr 1-15 ja 17-28. Registriossa nr 4356603 sisse kantud
01.09.2004, siia üle kantud“ nõustub ringkonnakohus registripidajaga, et käesoleval juhul ei
ole Tiit Pikma kasuks seatud isiklik kasutusõigus seatud nii, et selle üleandmiseks ei ole
vajalik igakordse kinnisasja omaniku nõusolek. Isikliku kasutusõiguse seadmine üleantavana
ei tähenda, et see sisaldab automaatselt igakordse kinnisasja omaniku nõusolekut
kasutusõiguse üleandmiseks või et kasutusõiguse üleandmiseks ei oleks vajalik igakordse
omaniku nõusolekut.
Eeltoodust tulenevalt on registripidaja jätnud põhjendatult kandeavalduse isikliku
kasutusõiguse ülekandmise osas rahuldamata.
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
10. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel
määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)