2-23-5981/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-23-5981

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse kuupäev

Rakvere, 17. september 2025

Tsiviilasja number

2-23-5981

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) hagi T. R. kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

157 267.06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (registrikood: 12831829;

aadress: XXX, Pärnu mnt 141, 11314), lepinguline esindaja:

Arvi Luhakooder (e-post: XXX);

Kostja: T. R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post: XXX),

lepinguline esindaja: Maano Saareväli (e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalenud isikud

09. november 2023

Hageja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder;

Kostja T. R. ja tema lepinguline esindaja Maano Saareväli.

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostja T. R.’lt hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kasuks 171 756.95 eurot, sh liikluskahju 133 984.01

eurot ja seisuga 17.09.2025 arvestatud viivis 37 772.94 eurot.

3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt kasuks viivis põhinõudelt

(133 984.01 eurolt) alates 18.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 133 984.01 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 5 531 euro.

1 (8)

2-23-5981

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude (5 531 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

6. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 20.04.2023 esitas AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) Viru

Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu kahju 133 984.01 eurot, viivise 9 198.65 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvate viiviste nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt 26.11.2021 toimus Soomes, Vantaas liiklusõnnetus, mille põhjustas

sõiduk NISSAN PRIMERA (XXX), mis sõitis otsa sõidukile TOYOTA PRIUS (XXX). Toyotas

viibinud reisija sai vigastada.

3. Liikenne Vakuutuskeskus ehk Motor Insurers’ Centre (MIC) esitas hagejale 10.03.2022

liiklusõnnetuse aruande, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus 26.11.2021 Vaantas. Liiklusõnnetuses

osalesid sõidukid XXX ja XXX. Liiklusõnnetuse kirjeldus on alljärgnev: „Vastavalt lisatud politsei

aruandele sõitis teie kindlustatud sõiduk maanteel vastassuunavööndis ja toimus laupkokkupõrge

sõidukiga XXX. Sõiduki XXX juht V. B. hukkus sündmuskohal ja R. A., kes oli sõidukis XXX

reisija, sai raskelt vigastada. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab vaid XXX. Sõiduki Nissan

Primera omanikuna oli 26.11.2021 liiklusregistrisse kantud kostja, sõidukil puudus 26.11.2021

liikluskindlustus. Viimane kindlustusandja oli hageja. Seega oli hagejal viimase kindlustusandjana

kahju hüvitamise kohustus. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõidukis Nissan Primera viibinud reisija

vigastada.

4. Kuna liiklusõnnetus toimus Soomes, siis käsitles kindlustusjuhtumi Liikluskindlustusfondi

analoog Soomes, Liikenne Vakuutuskeskus ehk Motor Insurers’ Centre (MIC). MIC saatis hagejale

kahjukäsitluse kokkuvõtte ning palus hüvitada liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kokku summas

133 984.01 eurot. Hageja hüvitas MIC nõude alusel kahju summas 133 984.01 eurot.

5. Põhjusel, et kostja vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest ning ei peetud kinni sõidukiga

liikluses osalemise keelust, esitas hageja 14.06.2022 kostjale tagasinõude ning palus kahju hüvitada

hiljemalt 15.07.2022. Kostja sai tagasinõude kätte, kuid ei nõustunud tagasinõudega ning kostja

tagasinõuet ei tasunud.

6. LKindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab

kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja

kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3

lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju.

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostja sõidukil kohustuslik liikluskindlustus. Viimane,

hageja poolt sõlmitud kindlustusleping lõppes 20.06.2021. Liiklusõnnetus toimus 26.11.2021.

Seega oli liiklusõnnetuse toimumise ajaks möödunud lepingu lõppemisest ca 5 kuud ehk vähem kui

2 (8)

2-23-5981

kaksteist kalendrikuud. Kahju põhjustati sõidukiga NISSAN PRIMERA (XXX).Sõiduki NISSAN

viimane kindlustusandja oli hageja. Liiklusõnnetuses sai vigastada R. A., kes oli reisija sõidukis

XXX. Hageja hüvitas kahju summas 133 984.01 eurot. 26.11.2021 ei peetud kinni sõidukiga

NISSAN liikluses osalemise keelust.

7. Hagejal oli viimase lepingu kindlustusandjana kohustus hüvitada kahju. LKindlS § 55 kohaselt

on kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab

kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast

lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses

osalemise keelust. LKindlS § 7 lg 1 kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna

liiklusregistrisse kantud isikul. Sõiduki NISSAN omanikuna on liiklusregistrisse kantud kostja.

Järelikult oli kostjal sõiduki NISSAN kindlustuskohustus. Kindlustuslepingu lõppemise ja

kindlustusjuhtumi toimumise vahele jäi ca 5 kuud. LKindlS § 3 lg 2 kohaselt liikluses ei tohi

kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või

automaatset liikluskindlustust. Sõidukil NISSAN ei olnud kohustuslikku liikluskindlustust,

järelikult oli 26.11.2021 sõiduki NISSAN kasutamine liikluses keelatud. Eelnevast tulenevalt oli

hagejal õigus LKindlS § 55 alusel esitada kostjale tagasinõue. Hageja esitas 14.06.2022 kostjale

tagasinõude, mida ta ei tasunud.

8. Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja kahju summas 133 984.01 eurot, viivis

põhinõudelt seisuga 20.04.2023 summas 9 198.65 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 21.04.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, hageja

menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

9. 15. mail 2023 esitatud vastuses kostja vaidleb hagile vastu samade põhjendustega, mis olid

esitatud vastuseks hageja 14.06.2022.a. tagasinõudele. Kostja ei vaidlusta fakti, et sõiduk XXX

kuulub kostjale ning nimetatud sõiduk põhjustas liiklusõnnetuse 26.11.2021 Soomes Vantaas.

Samuti ei vaidlusta kostja fakti, et nimetatud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping

lõppes 20.06.2021. Kostja vaidleb vastu hageja tagasinõudele. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli

kostja valdusest väljunud kostja tahte vastaselt, millise fakti kohta on kostja Soome politseile teinud

ka kuriteoavalduse. Kostja on seisukohal, et LKindlS §-st 55 tuleneva regressinõude maksmapanek

isiku vastu, kellele kuuluv sõiduk väljus omaniku valdusest omaniku tahte vastaselt, ei ole

kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega.

10. LKindlS § 6 lg 1 kohaselt ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul

kindlustuskohustust sõiduki suhtes, mida ei kasutata liikluses. Kostja ei kasutanud sõidukit liikluses

ega andnud sõiduki kolmandatele isikutele liikluses kasutamiseks. Sõidukit liiklusõnnetuse ajal

juhtunud isik oli sõiduki valduse saanud sõiduki võtmete varguse teel. Mõistlik ei ole vastutuse

panemine sõiduki omanikule, kes järgib sõiduki liikluses kasutamise keeldu, kuid kellele kuuluv

sõiduk on osalenud liikluses omaniku tahte vastaselt. Valduse ja omandi ebaseaduslik rikkumine ei

ole ette aimatav. Varguse või ärandamise ohvriks võib langeda mistahes isik, kes on otsustanud oma

sõidukit liikluses mõnda aega mitte kasutada ja kasutanud LKindlS § 6 lg 1 kohast õigust mitte

sõlmida sellise sõiduki suhtes kindlustuslepingut. Tüüpnäiteks saab siinkohal tuua nn

hooajasõidukid, mida liikluses kasutatakse vaid kindlal ajaperioodil. Kostja hinnangul on

ebamõistlik, aga samuti vastuolus hea usu põhimõttega, et sõiduki omanik, kes on sõiduki liikluses

3 (8)

2-23-5981

kasutamise keeldu ise küll järginud, peab regressikorras heastama kahju, mille on põhjustanud isik,

kes sai sõiduki valduse ebaseaduslikult.

HAGEJA SEISUKOHT

11. 25. augustil 2023 esitatud seisukohas leidis hageja, et kostja väide, et sõiduk oli tema valdusest

väljunud tahte vastaselt, on paljasõnaline. Kostja väide, et sõidukit liikluses ei kasutatud, on vale.

Hageja on tõendanud, et sõidukit kasutati 26.11.2021 liikluses ning sellega põhjustati

liiklusõnnetus. Hageja hinnangul puudub tähtsus, kes sõidukit kasutas. Hagejal on tagasinõue

sõltumata sellest, et sõidukit ei kasutanud kostja.

12. Kui omanik otsustab, et ta ei soovi sõidukit teatud perioodil kasutada, on tal võimalik sõiduk

liiklusregistrist ajutiselt kustutada. Sõiduk Nissan ei olnud 26.11.2021 liiklusregistrist kustutatud

ning sõiduki omanik ei olnud ka liiklusregistrile vastavat taotlust esitanud. Järelikult kehtis sõiduki

suhtes kindlustuskohustus. Kindlustuskohustus on sõltumata sellest, kas sõidukit kasutatakse või

mitte. LKindlS § 4 p 1 kohaselt kindlustusleping tuleb sõlmida sõiduki suhtes mis on registreeritud.

Sõiduk oli registreeritud ning see tuli kindlustada. Kostja eiras seda kohustust.

13. Kostja väide, et keegi teine kasutas sõidukit ebaseaduslikult, on paljasõnaline ja antud juhul ka

ebaoluline. Kindlustusandja kahju hüvitamise kohustus ei sõltu sellest, kas sõiduki kasutamine on

seaduslik või mitte. Samuti ei sõltu tagasinõue esitamine LKindlS § 55 alusel sellest, milline oli

sõiduki kasutamise alus või kes sõidukit kasutas. Kindlustusandjal on tagasinõue võimalik esitada

vaid LKindlS sätestatud alusetel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustuskohustuse täitmise eest

vastutab kostja.

14. Hageja ei nõustu kostjaga, et kindlustuskohustuse eiramisel on LKindlS § 55 alusel esitatud

tagasinõue vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega.

KOHTUISTUNG

15. 09. novembril 2023 toimunud kohtuistungil jäi hageja lepinguline esindaja hagi juurde.

Olukorras, kui on tõsi, et sõiduk oli ärandatud ja ärandaja oleks elus, siis hagejal oleks õigus valida,

kas nõuab sõiduki ärandajalt, sõiduki omanikult või mõlemalt solidaarselt. Kas auto tegelikult oli

ärandatud, on ükskõik. Sõidukiga tehtud kahju tuleb hüvitada. Auto oli kindlustamata. Hagejal on

tagasinõude õigus isiku suhtes, kes pidi kindlustama aga ei kindlustanud. Tagasinõude õigus on

hagejal ainult LKindlS sätete alusel, mitte VÕS sätete alusel. Vaidlus on kindlustuskohustatud isiku

vastu, kes kohustust ei täitnud. Tagasinõude õigus sõltub sellest, kes sõidukit kasutab. Sõiduki

omanikule pandud kohustus kas kindlustada või tagada, et sõiduk ei osale liikluses. Kui on risk, et

sõiduk osaleb liikluses, siis on mõistlik kindlustada, kui tagada ei suuda. Hageja ees vastutab kostja

solidaarselt. Autojuhti siin ei ole, ei ole kaasatud ka pärijaid.

16. Kostja hagi omaks ei võtnud. Ei nõustu hageja esindaja arusaamisega, et kindlustatakse mingit

müstilist autoga seotud vastutust. Auto ilma juhita kahju ei põhjusta. Oluline see, et kellel tekib

tsiviilvastutus. Õnnetus juhtus isiku süü tõttu. LKindlS regressi sätted, mis ütlevad, et kahju võib

tagasi nõuda omanikult, on väga erandlik. Seadus ei võimalda minna kahjuhüvitist küsima sõiduki

omanikult automaatselt. Pole vaidlust, et kostja ei juhtinud seda sõidukit ega põhjustanud seda

kahju. Kas antud juhul, isegi kui solidaarvastutus juhil võiks olemas olla, on kooskõlas mõistlikkuse

ja hea usu põhimõttega kogus selle raha summa küsimine sõiduki omanikult, kes isegi tunne seda

juhti. Ei ole õiglane kellegi teise süü tõttu tekkinud kahju sissenõudmine auto omanikult. Kostjal on

mitmeid autosid. Kostja jättis auto sinna, kuna autol hakkas mootorituli põlema ja ei saanud sellega

4 (8)

2-23-5981

enam edasi sõita. Võtmete kapp on koridoris. Ei tea, miks võtmed jäid sinna. Kõik teised võtmed

olid seal. Soomes teeb kostja ettevõttele alltööd ja tänu sellele hoiab oma tööriistu, asju seal nendes

ruumides. See kapp ei ole nähtaval kohal ega olnud rauast kapp. Oli tavaline puidust kapp, see oli

lihtsalt lahti tõmmatud. Isikut, kes autoga surma sai, kostja ei tundnud. XXX on ta töötanud,

kostjaga kokku puutunud ei ole.

MENETLUSE KÄIK

17. Maakohus jättis 08.12.2023 otsusega hagiavalduse rahuldamata.

18. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30.01.2025 kohtuotsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas

maakohtu 08.12.2023 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

MENETLUSE KÄIK

19. Viru Maakohtu 31.03.2025 kohtumäärusega võeti tsiviilasi maakohtu menetlusse, tehti pooltele

ettepanek vaidluses kompromissläbirääkimiste pidamiseks.

Kompromissi mittesaavutamise korral

võimaldas hagejal täpsustada või täiendada hagiavaldust, kui hageja seda vajalikuks peab, või

teatada, millisel viisil hageja asja maakohtus menetlemist edasi taotleb, 20 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest.

20. 01. aprillil 2025 esitatud seisukohas hageja teatas, et ei soovi hagiavaldust täiendada ega

täpsustada, jääb selle juurde ja on nõus kirjaliku menetlusega.

21. 31.03.2025 kohtumäärus on ka kostjale ja tema esindajale kätte toimetatud. Täiendavaid

seisukohti kostja esitanud ei ole.

22. 02.09.2025 teatas kohus menetlusosalistele lahendi tegemise aja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

23. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära

kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid leidis, et ringkonnakohtu otsusest tulenevalt käesoleval juhul maakohtul puudub alus hagi

rahuldamata jätmiseks.

24. Olukorras, kus maakohus asja on korra kohtuistungil arutanud ja täiendavaid tõendeid ega

asjaolusid menetluses esitatud ei ole, ei pea kohus vajalikuks tsiviilasja teistkordselt kohtuistungil

arutada.

25. Menetluses ei ole vaidluse all järgmised asjaolud:

-

kostjale kuulus omandiõiguse alusel sõiduauto Nissan Primera, registreerimisnumber

XXX;

-

kostja sõiduk osales Soomes 26.11.2021 toimunud liiklusõnnetuses, sõites otsa sõidukile

Toyota Prius, registreerimisnumber XXX, milles viibinud reisija R. A. sai vigastada;

-

kostja sõidukit ei juhtinud;

-

liiklusõnnetuse toimumise ajal puudus kostja sõidukil liikluskindlustus;

-

kostja sõiduki viimane kindlustusandja oli hageja;

-

hageja hüvitas kostja sõidukiga tekitatud kahju summas 133 984.01 eurot.

26. Menetluses esitatud kostja vastuväidete sisu on:

5 (8)

2-23-5981

-

kostja sõiduk ärandati;

-

sõiduk on osalenud liikluses omaniku tahte vastaselt;

-

kostja ei tunne sõiduki kasutajat, kes sündmuskohal hukkus;

-

LKindlS §-st 55 tuleneva regressinõude maksmapanek kostja kui omaniku vastu, ei ole

kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega;

-

mõistlik ei ole vastutuse panemine kostjale, kes sõiduki omanikuna järgis sõiduki liikluses

kasutamise keeldu;

-

hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja peab regressikorras heastama

kahju, mille on põhjustanud sõiduki valduse ebaseaduslikult saanud isik.

27. Maakohus on 08.12.2023 kohtuotsuse tegemisel nõustunud kostja põhjendusega ja jättis hagi

rahuldamata, leides, et hageja ei ole väitnud, et kostja lubas sõiduki liikluses kasutamist. Sõiduki

ärandamise korral ei ole võimalik liikluses osalemise keelu rikkumist ette heita sõiduki omanikule,

sest keelu rikkujaks sellises situatsioonis on sõiduki ärandaja. Sellest tingituna on tuvastamata

õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud kostja tahteavaldus. Samuti maakohus tugines lahendi

tegemisel sellele, et kui kostjale kulunud sõiduki suhtes oleks sõlmitud kohustuslik

liikluskindlustuse leping ja kindlustatud sõiduki juht, kes ei ole sõiduki omanik, liiklusõnnetuses

hukuks, siis kindlustusandjal ei tekiks sõidukiga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust sõiduki

omaniku vastu. Ka juhul kui kindlustamata sõiduki omanikust juht hukub sündmuskohal, ei teki

kindlustusandjal kolmandate isikute vastu kahju nõudmise õigust. Lisaks solidaarvastutuse

kohaldamiseks peab kohus hindama, millised kahju hüvitamise võimalused solidaarvõlgnikul teine

teise solidaarvõlgniku vastu tekkivad.

28. Tartu Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud ja on kirjutanud maakohtule ette, et asja

uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada käesolevas lahendis esitatud seisukohtadega

õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2). TsMS § 457 lg 1 sätestab, et

jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või

vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetlusosalised ei ole ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonikabust esitanud, mistõttu teise

astme kohtu kohtulahend on maakohtule täitmiseks kohustuslik. Praeguses olukorras ei ole

maakohtul muud täiendavalt teha, kui rahuldada hagi ringkonnakohtu antud norme kasutades.

29. Kostja on jätnud täitmata liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 7 lg 1 sätestatud kohustust,

mille kohaselt kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LkindlS § 7

lg 3 alusel muude juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse

tekkimisest arvates. LkindlS § 3 lg 2 alusel liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega

hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust

(edaspidi koos liikluskindlustus).

30. Vastavalt LKindlS §-le 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes sama

seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12

kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni seaduse LKindlS § 3 lg-s 2

sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal

tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest;

kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; kinni ei peetud LKindlS § 3 lg-s

2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal

tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest.

6 (8)

2-23-5981

31. Menetluses ei ole vaidluse all asjaolu, et viimane leping, mille kostja oli sõiduki

kindlustamiseks sõlminud, kehtis kuni 20. juunini 2021. Seega on tõendatud, et kindlustusjuhtum

toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist.

32. Kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukid on nimetatud LKindlS § 4 ning mh on § 4 lg 1 punkti

1 alusel selleks sõiduk, sealhulgas maastikusõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida

liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (edaspidi liiklusregister). Asjas ei ole toodud esile

asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et sõiduk Nissan Primera ei olnud kindlustuskohustusega

sõiduk. Vaidluse all ei ole, et sõidukit kasutati liikluses (sellise kasutamise tagajärjel tekkis ka

kindlustusjuhtum) ja see toimus ajal, mil sõidukil puudus kindlustus. Seega ringkonnakohus on

tuvastanud, et ei peetud kinni kindlustuseta sõiduki liikluses osalemise keelust. Eelnevast tulenevalt

on LKindlS § 55 nõude eeldused täidetud ja hagejal on tagasinõue kostja vastu.

33. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on tekkinud LKindlS § 55 sätestatud tagasinõue kostja vastu

133 984.01 euro ulatuses, mistõttu hagi põhisummas tuleb rahuldada.

34. Samuti peab kohus vajalikuks rahuldada hagi ka viivise väljamõistmise osas ja mõistab kostjalt

hageja kasuks viivis põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 21.04.2023 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 17.09.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 37

772.94 eurot ja edasi alates 18.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni samuti VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

36. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi

rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

37 Hageja menetluskulud moodustavad 5 531 euro (2 921 + 2 610). Nendest:

Maakohtu menetluses: 2 921 euro, s.h riigilõiv 2 250 eurot ja õigusabikulud 671 euro, s.o:

1) nõudega tutvumine, tõendite kogumine ja tõlkimine, hagiavalduse koostamise 2 tundi 240 eurot;

2) 21.04.2023 kohtumäärusega tutvumine

4 min/ 8 eurot;

3) kostja 15.05.2023 hagivastusega tutvumine, vastuse analüüs

30 min/ 60 eurot;

4) hageja 25.08.2023 vastuse koostamine

30 min/ 60 eurot;

5) 07.09.2023 kohtumäärusega tutvumine

2min/4 eurot; €

6) kostja 10.09.2023 esitatud dokumendiga (lisad) tutvumine

10 min/20 eurot;

7) 09.11.2023 kohtuistungiks valmistumine

45 min/90 eurot;

8) sõidukulu Tabasalu-Rakvere-Tabasalu (2*115 km * 0,3 eurot /km) 69 eurot;

9) menetluskulude nimekirja koostamine

10 min/20 eurot;

10) esindamine 09.11.2023 kohtuistungil

50 min/100 eurot.

Ringkonnakohtu menetluses 2 610 eurot, s.h riigilõiv 2 250 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, s.o:

7 (8)

2-23-5981

1) 08.12.2023 kohtuotsusega tutvumine

30 min 60 eurot;

2) 10.01.2024 apellatsioonkaebuse koostamine

2 tundi/240 eurot;

3) vastustaja 12.02.2024 seisukohaga tutvumine

20 min/40 eurot;

4) menetluskude nimekirja koostamine

10min/20 eurot.

38. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-

1-115-14, p 11). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isiku esindaja

õigusabikulude tunnihinnaks 120 eurot (millele käibemaks ei lisandu). Riigikohtu senises praktikas

on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm

01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega leiab kohus, et hageja esindaja tunnitasu on mõistliku

suurusega. Lisaks hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 2 250 eurot ja apellatsioonkaebuse

esitamisel samuti 2 250 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5 531

euro.

39. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

hagis nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

40. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §

442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

8 (8)